Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? Moolok ärkas! VI

Niisiis on moolok närvis ja kiirustab, igasugused sehkendamised välismaailmas, sealjuures Venemaal, pole praegu talle esmatähtsad, selleks on oma valduste ümberstruktureerimine mitmekiiruseliseks – kõik ei mahu ju marjamaale. See nõuab pikka perspektiivi, ühekäiguline matt ei ole võimalik, sest euroopa rahvad oskavad ka malet mängida.

Need, kel silmad, et näha, on ammu märganud, et kapitalistidele enam kapitalism justnagu ei kõlbagi, tulevat luua midagi „inimväärsemat“, ütlevad nemad. Laiutab teema, et Euroopat ootavad ees näljamässud ja Lääne allakäik on alanud. Kes neid lauseid etleb? Eks ikka moolok ise. Kaasa lööb ka vene Raha esindaja Eestis Indrek Neivelt. Oma 04.01.2013 uusaasta pöördumises Maalehes: „Lubatud mailmalõpp jäi ära, aga vana asemele võiks uus maaailm tulla küll,“ kirjutab ta, et: „Ühiskonna mudel, mida praegu Eestis ja mujal viljeldakse, ei ole elujõuline – see peaks küll juba selge olema. /-/ Kuidas ja kui kiiresti käib võimu tsentraliseerimine Euroopas?“ Siin, mis muud, vene kapital ootab võimu äratsentraliseerimist Euroopa Liidus, sest vaid selline ELiit saab luua hästi töötava telje Berliini ja Moskva vahele.

Pikem perspektiiv ja mitu kavalat käiku on vajalikud sellepärast, et Euroopa majandust ei tohi moolok korda teha, ehkki see oleks labaselt lihtne: lahkumine eurotsoonist koos võlgade restruktureerimisega võimaldaks liikmesriigil devalveerida raha, et saada tagasi konkurentsivõime, taastada eksport, muuta majanduse struktuuri, maksta tagasi võlad. Elementare! Aga juhid tahavad miskipärast selle asemel päästa hoopis eurot. Tegemist pole mitte tarkuse defitsiidiga, vaid teadlikult valitud taktikaga: mängi lolli, aga nii, et tegelik eemärk arusaamatuks jääb. Majandust ennast ei saa aga korda teha sellepärast, et siis jääks liiduvabariikide kätte ikkagi vetovaldkondades suveräänsus – umbne tsentraliseerimine poleks sellisel juhul kuidagi võimalik. Jääks võimalus arenguid küll kontrollida ja suunata, ent mitte Euroopa Riigi valitsuse kabinetivaikuses joonlaua järgi reaalsust muuta. Peaks kõvasti kohapeal käsi väänama.

Tuli midagi ette võtta ja võetigi. Otsustati, et aluslepingud tuleb muuta, vaatamata liikmesriikide vastuseisule. Seega üks sundkäik tuli juurde panna ja selleks sai paradigma: kriisist lihtsalt teist väljapääsu pole, näete ju isegi! Väidetavalt mõtles sundkäigu välja David Rockefeller ise: kriisi, väga-väga suurt kriisi on vaja, ütles ta 1991. aastal. Kui juba Rockefeller mängus, siis kriis saab olla vaid finantskriis ja võlalõksud, mille anatoomia alati üks: tarbimis- ja laenumullid, seejärel maksejõuetus, hiigelinflatsioon ja Euroopa majanduse kollapseerumine suurpankade kontrolli alla.

Majanduse kokkujooksutamiseni on veel veidi aega, seni käib võlakoormuse kasvatamine. Kui tahta loogiliselt mõista kõiki neid lõputuid tekste majandus- ja võlakriisi kohta Euroopas, siis see ei õnnestu – ei tohigi õnnestuda. Kõik need „analüüsid“ ja „lahendid“ on põhiliselt ju kokkujooksutajate endi loodud poliittehnoloogilised õlitamised, et võtta kõrvalseisjatelt võimalus asjadest aru saada. Sugestiooni eesmärgiks on niisiis paanilise „objektiivse paratamatuse“ õhkkonna loomine, vältimatuse äng, palavad palved valitsejatele, et need midagi ette võtaksid, sest: „Ühiskonna mudel, mida praegu Eestis ja mujal viljeldakse, ei ole elujõuline – see peaks küll juba selge olema (minu rõhutus -V.L.).“

Võlalõks kasvab ja tugevneb ning ühel päeval saab kõigile selgeks, miks loodi ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism), mille kohta on kirjutanud Paul Tammert (-2012/10/09/paul-tammerti-kiri-presidendile-): „ … Käesolevaga teatan, et ma vastustasin ja vastustan Eesti ühinemist ESM’iga:

  • millele on antud õigus nõuda liikmesriikidelt rahaliste ülekannete tegemist 7 päeva jooksul, ükskõik millisel ajahetkel ja ükskõik millises suuruses, aegade lõpuni, kuid

  • mida ei tohi isegi Euroopa Parlamendi initsiatiivil kontrollida,

  • mille tegevuse õiguspärasust ei tohi kaaluda isegi mitte Euroopa Kohus,

  • mille tegevusest põhjustatud kahju kompenseerimise nõuet pole antud kellelegi ning

  • mille töötajatele on omistatud absoluutse puutumatuse staatus.

Isegi Rahvusvahelisel Valuutafondil, Maailmapangal või Vatikanil, millest esimesed kannavad vastutust maailma rahasüsteemi stabiilsuse eest ning viimasel on religioosse eeskoste õigust kõigi maade katoliiklaste üle, ei ole antud sellist võimutäiust ja õiguslikku kaitset! … “

Lõks on jultunud ja töökindel. Mis riigid pinnale jäävad, kas eurotsoon tervikuna? Ei, tõenäoliselt vaid Saksamaa ja sedagi tänu sellele, et ESMi kaudu ei saa neid kontrollimatult tühjaks pigistada, sest Saksa konstitutsioonikohus on vastu võtnud otsuse, et väljamaksed mahus üle190 miljr euro tuleb Saksamaa parlamendis eelnevalt heaks kiita. Mitte nii, nagu teiste liiduvabariikidega lood, et papid palju kästakse. Aga noh, geopoliitilise ruumi tsentrit on ju vaja, mille ümber doonorpiirkond moodustada. Ja ega teistest peale Saksamaa asja polekski.

Millal lõks kinni lastakse, see sõltub suurest kolmikust. Aga jamadest nad ei pääse. See on nagu rongiga: hädapidurist seisata on lihtne, hiljem uus hoog sisse saada aga raske. Moolok kadestab Hiinat, kus nende unelm töötab: inimtööjõud odav, eliit rikas, riigi võimsus kasvab. Mingi riigikapitalismi, väliskapitali ja eraettevõtluse salapärane mikstuur, aga töötab. Ent kuidas hakkab mooloki enda majandus tööle? Ja veel üks probleem on moolokil ees: kuidas suhtuvad ELiidu rahvad doonororja rolli – ajalugu ja iseloom inimestel siin teine, ei ole siin Hiina.

Üks kohaliku tuntusega persoon, keda eespoolt sai tsiteeritud, ütleb, et parata pole midagi, asi on juba otsustatud, Euroopa riik tuleb, valikut ei ole. Üks ülemaailmse tuntusega persoon – Suurbritannia Iseseisvuspartei esimees Nigel Farage – arvab aga teisiti, et midagi pole veel otsustatud! Väljavõtteid tema esinemisest europarlamendis 15.08.2012:

„Süsteem kukutatakse kokku ja rahvad orjastatakse

Valitsustel ei ole julgust öelda inimestele, et me ei saa jätkata elamist harjumuspäraseks saanud viisil. Oleme ausa poliitika ajamisel sügavalt läbikukkunud, elades üle oma võimete, mistõttu seisame nüüd silmitsi sügava ja väga tõsise võlakriisiga. /-/
Nüüdseks on kõik otsustanud – Inglise Keskpank, Föderaalreserv, Euroopa Keskpank, kus töötavad väga terased inimesed, kes on juhtinud meid praeguse aja kriisi –, et lahenduseks on “kvantitatiivne leevendus”. Nende valitud “lahenduseks” on trükkida raha juurde ja luua seeläbi võltsraha, püüdes niiviisi päästa meid jätkuvast kriisist. /-/ Minu arvamus, mis põhineb ajaloolisele perspektiivile, on et tegelikult toimub sel moel probleemi süvendamine. /-/ See tähendab, et teatud hetkel tulevikus – ehk kolme, ehk viie aasta pärast – leiab aset massiivne inflatsioon. Kui raha devalveeritakse – kui raha trükitakse juurde –, siis just see juhtub: massiivne inflatsioon. Ajalugu on seda kinnitanud õige palju kordi.

See, mis mind hirmutab, ei ole enam euro. Mind hirmutab pigem see tohutu võlakoorem ning tõsiasi, et sedavõrd paljud pangad on Läänes niisuguse mastaabiga hädas, mis võib tingida olukorra, kus valitsused ei ole enam lihtsalt võimelised neid maksumaksjate rahaga päästma – isegi, kui nad seda sooviksid. Seega kardan, et teatud hetkel tabab meid tõeliselt dramaatiline panganduse kollaps. /-/ Rahanduslikust vaateviklist vaadatuna on tegemist koomilise situatsiooniga, kuna me teame, et see on üks ja seesama raha, mis võlakoorma katteks süsteemis ringi keerleb. /-/

Kuid kogu loo kõige pahaendelisem aspekt seisneb tõsiasjas, et selliste meeste, nagu Itaalia peaminister Mario Monti ja minu vana hea sõber hr Herman von Rompuy, kavatsuseks on orjastada ja vangistada nende riikide rahvad oma “Uude Euroopa Korda”.See on tõsiselt hirmutav, sest lõppastmes toob see kaasa rahvahulkade mässu. See mäss saab olema vägivaldne ning käiku lastakse totaalne poliitiline ekstremism.” -2012/08/15/suurbritannia-iseseisvuspartei-esimees-nigel-farage-.

Vaat, mida arvab Farage! Mina arvan täpselt samamoodi – midagi pole otsustatud. Eriti intrigeeriv on, milliseks kujuneb Euroopa siis, kui „kriis“ lõpeb ja euro likvideeritud või raskelt devalveeritud. Tulevane võimujaotus Saksamaa ja EL vahel on praegu vägagi ebaselge. Kuid oletame, et Euroopa majandus õnnestub kokku lasta ja ELiidu-laadsel, nii täitev- kui seadusandliku võimu enda kätte väänanud kooslus, mille seljataga trilateraalid, bilderberglased, 300 Komiteelased jt panevad Lääne mammonamasina seisma, siis mida Uue Korra ehitajad lõpude-lõpuks kätte saavad? Mitte midagi kadestamisväärset. Nälgivate rahvaste uuskommunismi – kurjuse ja vaesuse kuningriigi, mille üle hiinlased võidurõõmsalt naerma hakkavad. Minu teada on olemas ainult üks liik inimesi, kes tunnevad naudingut kurjuse ja vaesuse tekitamisest. Need on satanistid.

Ja siis võibki tõeks osutuda see venelaste müstiline eneseusk, et hoopis nemad on väljavalitud rahvas ja “päästavad” Lääne. Mina ei ole russofiil, mina olen faktofiil ja faktid on kangesti kaldu selles suunas, et nii võibki juhtuda – pole võimatu.

Ma olen ka estofiil ja siin on faktid kangesti kaldu tolles suunas, et ellujäämise variante pole palju alles jäänud. Tõele näkku vaatamine võib veel päästa, see on esmane tingimus eduks ellujäämise teel. Eesti Iseseisvuspartei püüab selles osas aidata, see on meie üks missioonidest.

Vello Leito

08.01.2013

1,015 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>