Facebook: 
   Sisu: 
 

Eesti kaitsepoliitika aluseks sai EIP kaitsepoliitika programmiline põhimõte

EIP programmist:

“RIIGIKAITSE. Eesti kaitsmine peab tuginema rahva kaitsetahtele. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel.  * Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud majanduslik sõltumatus ning geopoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seetõttu Eesti majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. Ka see  on Eesti julgeoleku üks taladest. * Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega. *  Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge. * Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone. * Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele ning elanike haja-asustus sulgeb meie julgeolekualase ringkaitse.”

EIPle oli juba 10 aastat tagasi selge, et ainuke arvestatav kaitsemeede on Kaitseliit, mille suurus meie hinnangul peaks olema 50 000 meest ja automaatrelvad kodus.

Karkudelt kalossidesse astus ka Rootsi oma kaitsepoliitikaga, PM, 04.03.2013:

“”Sõjaväe juhataja: Rootsi peaks rünnaku korral vastu vaid nädal aega”

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson
Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson
Foto: Scanpix

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göransoni sõnul on riigi võimekus kaitsta end sõjalise rünnaku vastu nii kesine, et vastu suudetaks pidada maksimaalselt nädal aega.

Göranson ütles eelmisel nädalal Svenska Dagbladetile, et nädalane vastupanuvõime kehtib vaid piiratud rünnaku puhul, seejärel on vaja teiste riikide abi, vahendas Helsingin Sanomat.

Göranson usub, et abi Rootsi saaks. Ta ei oota seda ELilt, vaid NATOsse kuuluvalt naaberriigilt Norralt. Göransson mainis 2011. aastal korraldatud NATO staabiõppust, mille käigus Rootsi saatis oma JAS Gripen hävitajaid rünnaku alla sattunud Norrale appi. Göranson ootab Oslolt samasugust solidaarsust, kui Rootsit peaks rünnatama.

Rootsi on alates 1990. aastate lõpust sihiteadlikult muutnud oma relvajõude. Doktriinist, et riiki peab olema võimeline kaitsma suure rünnaku eest, on loobutud. Nüüd on relvajõud märgatavalt väiksemad ja peamist rõhku pööratakse rahvusvahelistele operatsioonidele, nagu missioonile Afganistanis.

Mullu septembris hoiatas Rootsi sõjaväeluure juht Stefan Kristiansson Svenska Dagbladetis Venemaa sõjalise relvastumise eest. Kristianssoni sõnul tuleb seda silmas pidada Rootsi järgmises, 2015. aastal kehtima hakkavas kaitsestrateegias.

Ka Göransoni intervjuu oli kantud sõnumist, et uuteks kokkuhoiumeetmeteks Rootsi sõjaväes ei ole enam ruumi.”

Eriti huvitav on tema pessimism NATO suhtes, mis kattub täielikult EIP seisukohaga. EIP: NATOs võib ju olla aga abi pole tast karvavõrdki, kui vaja on Eesti eest välja astuda.

Postitas EIP teabetoimkond

863 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>