Facebook: 
   Sisu: 
 

Soome rahvas soovib Euroopa Liidust välja

neljapäev, 31. jaanuar 2013

Soome rahvas tahab EL-ist ja eurotsoonist lahkuda?

talouselamafi
Soomes juba pikemat aega kestnud terav arutelu Euroopa Liidust lahkumise üle sai taas sisse uue hoo, kui Suurbritannia peaminister David Cameron viitas 23. jaanuaril peetud kõnes brittide EL-ist lahkulöömise võimalusele.
Möödunud aastal tekitasid Kreeka majanduskollaps ja sellega seotud Euroopa Liidu otsused soomlaste hulgas palju pahameelt. Oma teooriatega Euroopa Liidust ja eurotsoonist välja astumise kohta tulid välja nii majandusteadlased, poliitikud kui ka kultuuritegelased ja esialgu suudeti rahvas maha rahustada.
Siiski süüdistatakse aina julgemalt valitsuserakondade EL-i sõbralikku poliitikat Soome majanduskrahhi lävele viimises. Kriitikat on saanud ka peaminister Jyrki Katainen seoses poolehoiuga Küprose abipaketile. Kõige enam näib aga soomlasi hirmutavat Euroopa Liidu kurss föderatsiooni suunas.
1. jaanuarist alates on soomlastel olnud võimalus allkirjastada petitsiooni, mis nõuab, et Euroopa Liidust välja astumine läheks rahvahääletusele. Tänaseks on sellele oma nime alla pannud üle kuue tuhande soomlase, viimased 1500 häält on kogunenud kõigest paari päeva jooksul. Nendega sama meelt on ka erakonna Põlissoomlased esimees Timo Soini, kes lubas referendumit juhul, kui temast peaks saama järgmine peaminister. Praegune peaminister Katainen selles küsimuses rahvahääletust ei poolda.
Suurbritannia peaminister David Cameron mainis 23. jaanuaril peetud kõnes, et kuna paljud britid on Euroopa Liidus pettunud, võiks liikmelisuse panna rahvahääletusele. Seda aga alles pärast 2015. aasta parlamendivalimisi, juhul kui Cameroni konservatiivid valimised võidavad.

Allikas: www.verkkomedia.org.
Vaata soomlaste petitsiooni siit.
Linke Postimehest: David Cameroni ja Timo Soini seisukohad referendumi teemal.

Allikas: http://www.telegram.ee/naabrid/soome-rahvas-tahab-el-ist-ja-eurotsoonist-lahkuda

___________________________________________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

1,235 total views, no views today

Riigikoguväliste erakondade kaks minutit ERR-s

Pühapäevases, 27.01. Aktuaalses Kaameras

Reedel, 25.01. avaldas ERR Emori igakuise poliitküsitluse tulemused. ERR-i uudises toodi ära kuue erakonna jaanuari toetus, kuid seitsmendat ei mainitud.

Emor mõõdab kõigi 2011. aasta Riigikogu valimistel osalenud parteide toetust. Vahepeal on tegevuse lõpetanud Vene Erakond Eestis ning Eesti Kristlikud Demokraadid.

EIP teabetoimkond esitas koheselt ERR-i toimetusele päringu, miks seitsmest erakonnast toodi uudises ära kuus? Palusime uudisloo autori Urmet Koogi põhjendust. Vastuse saabudes avaldame selle meie kodulehel.

Samuti huvitab TT-d küsimus, miks ERR edastab uuringu tulemusi, mis mõõdab olematute erakondade toetust, – ning mille põhjal tehakse ‘surnud’ erakondade valik? EKD-st huvitavam oleks teada, milline on praegu rahva toetus Koonderakonna, NLKP platvormil EKP või miks mitte ka Jaan Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna vaimule. Või miks 08.05.2012 Äriregistrist kustutatud Vene Erakonna toetuse mõõtmine lõpetati märtsiga, kuid 11.10.2012 pankrotistunud Kristlike Demokraatide reitingu mõõtmist on jätkatud nii novembris, detsembris kui ka uuel aastal.

Teeme Rahvusringhäälingu poliitikatoimetusele uue päringu, milles palume selgitada valiku põhimõtteid ja nimetada isik, kes vastutab ERR-i lepingu eest Emoriga.

EIP teabetoimkond

 

Juhuks, kui Emor teeb oma saidil tagantjärgi muudatusi, märgime siia EKD möödunud aasta toetusnumbrid: need püsisid ühel protsendil, välja arvatud juulikuu, mil reiting oli 0% ja oktoobris, detsembris 2%.

1,014 total views, no views today

Vello Leito: Eurussia sünnib

Nii Venemaa kui Euroopa Liit on sisenenud oma mõjualade geopoliitilise korrastamise tegevfaasi. Venemaa on teatanud juba varem, et moodustab Euraasia liidu – Venemaa geopoliitilise ruumi. Euroopa Liidu kahekiiruseliseks muutmise järel (Merkeli terminoloogias on tegemist struktuursete reformidega) saab ka Euroopa staatus korrastatud Saksamaa geopoliitilise ruumina. Seejärel algab georuumide ühinemine n.ö Eurussia impeeriumiks, Berliin-Moskva telje tegevusse rakendamine.

Medvedevi ütlused Saksa ajalehele Handelsblatt annavad diplomaatiliselt looritatud kinnituse ülalmainitud protsessidele. Järgnev on väljavõte 28.01.2013 Postimehe artiklist: „Medvedev: Putini ja Merkeli suhted lubavad lahendada igasuguseid ülesandeid“:

Vene peaminister rääkis Saksa ajalehele Handelsblatt, et Vene presidendi Vladimir Putini ja Saksa kantsleri Angela Merkeli omavahelised suhted võimaldavad lahendada igasuguseid küsimusi.

Ajaleht tahtis teada, kas Medvedev on märganud Moskva ja Berliini suhete jahenemist pärast Putini presidendiks saamist.

«Mulle tundub, et tegemist on taas mingite stampidega. Vladimir Putinil ja Angela Merkelil on head seltsimehelikud suhted. Neil on head suhted, mis võimaldavad lahendada igasuguseid ülesandeid. Loomulikult on ka mingeid emotsionaalseid asju, kuid siis on tegemist puhtalt inimliku küsimusega.»

Medvedev avaldas lootust, et kahe riigi suhetes on kõik hästi. Võib-olla on see liiga lennukas arvamusavaldus, kuid Vene-Saksa suhetest sõltub väga oluliselt ka majandussituatsioon kogu Euroopas, rääkis ta.

Vene peaminister ei pidanud sellega silmas asjaolu, et kaks riiki on strateegilised partnerid või et nende kaubavahetuse maht on tohutult suur. «Mulle lihtsalt tundub, et meie konsolideeritud positsioonist sõltub palju ja seda vaatamata tõsiasjale, et Venemaa ei kuulu Euroopa Liitu ega pole ka eurotsooni liige.»“

Nii Saksamaa kui Venemaa tahavad Eestit enda alaks ja Eesti läheb jagamisele. Kui Eesti riik ja rahvas tahavad aga ellu jääda, siis on selleks ainult üks võimalus: Eesti peab Euroopa Liidust välja astuma ja hakkama targalt ning kompromissitult täitma Eesti kui geopoliitilise vaheruumi kohustuslikku missiooni, mis nõuab vahendatavate huvidega arvestamist oma poliitilise sõltumatuse, iseseisvuse ja suveräänsuse juures. See missioon on majanduslikult ja geopoliitiliselt Eestile maailmajaloolise tähendusega ning tagab rahvusliku puutumatuse.

Eesti presidendile on reserveeritud koht ümarlauas koos Saksamaa ja Venemaa presidendiga.

Vello Leito

28.01.2001

919 total views, no views today

Eesti Euroopa Liidust välja!!!

Euroopa Ühendriik?

Kui Suurbritannia võib panna referendumile küsimuse nende kuulumise üle Euroopa Liitu, siis kas Eesti kodanikel võiks olla samasugune õigus oma seisukoha väljendamiseks? Sest õhus on kahtlus, et Euroopa Liit on oma arengus minemas teist teed, kui oli teada meie liitumisreferendumi ajal 10 aastat tagasi.

Meie poliitikutele on kahtlemata mugavam võtta vastu kõik ELi puudutavad seisukohad isekeskis, väites, et rahvas on oma sõna öelnud liitumisele heakskiitu andes. Kas peaksime aga nõustuma, et liitumisreferendum võttis meilt igaveseks ajaks edasise sõna-

õigise kõigis ELi arengut puudutavates küsimustes? Kõigus riikides niiviisi siiski ei arvata, kuigi surve soovitud tulemuse saavutamiseks võib kõrgemalt poolt olla tugev. Kui ikka referendumil esimese korraga õiget tulemust ei saa, siis hääletame senikaua, kuni vajalik vastus käes?

Kuigi öeldakse, et Eesti jaoks oleksid mängureeglid samad ka Euroopa Liitu mitte kuuludes, praegusel juhul on meil aga vähemalt kaasarääkimisõigus, siis tundub see vähemalt soovmõtlemisena. Meie väiksuse tõttu pole meil reaalseid hoobasid suurte otsuste mõjutamisel meie kasuks. Aga kui rääkida rahvale arusaadavamas rehepapilikus keeles – kui oleme olnud Nõukogude Liidus, siis asi see Euroopa Ühendriikides olla ei ole, kui vaid piisavalt arenguabi saame?

Vabariigi järjekordse aastapäeva künnisel on see hea küsimus, mille üle järele mõelda.

______________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

1,524 total views, no views today

SDE ja KE rakendasid poliittehnoloogilise dumpingu REFi vastu

25. jaanuari Postimehe arvamusrubriigis on selline tekst:

Idee: iga kuu viis rahva soovi valitsusse arutlusele

 Kodanik Laur Lõhmus soovitab Rahvakogus käivitada portaal, kus kodanikud esitavad Eesti elu arendamise ettepanekuid, valivad ise parimad neist välja ning seejärel peab valitsus või linnavalitsus soovitu arutlusele võtma. Mida arvad sellest mõttest sina?

Mis siin huvitavat? On ikka, sest SDE ja KE poolt käivitatud Rahvakogu, mille eesmärk on valitsusparteisid uputada, käis välja oma käsunduskodaniku kaudu  SDE-KE-le kasuliku dumpingu. Pange tähele: valitsus (linnavalitsus) peab hakkama  nüüd neid .  opositsioonile meelepäraseid “ettepanekuid” menetlema, sest “rahvas” nõuab! On ju huvitav (et mitte öelda: väga madal).

Vello Leito

25.01.2013

827 total views, no views today

TÕNIS BLEIVE ERIARVAMUS

Mul on eriarvamus Reformierakonna vastase kampaania osas.

Minu hinnangul ei tegutse SDE mitte Keskerakonnaga paaris, vaid IRL-ga. Selle paari eesmärk on luua veel üks erakond, kellega peale erakorralisi valimisi valitsus moodustada (Zatlersi-Dombrovskise skeem).

Nii endine SDE esimees Ilves kui praegune Mikser on välistanud Savisaare osalemise valitsuses. Muidugi võib Keskerakond minna valitsusse ka Savisaareta, kuid see otsus sõltub ikkagi Savisaarest.

Nii Keskerakonna kui IRL-i sisevõitlused said möödunud aastaks võideldud. Savisaar puhastas partei oma vastastest, taltsutas kõhklejad; ‘äraostmatud’ tegid sama IRL-s.

Tähelepanelik poliitvaatleja märkas möödunud sügisel IRL-i peasekretäri vahetust. Priit Sibul vahetati välja EÜS-i asutajaliikme Tiit Riisaloga.

Järgnesid sotsiaaldemokraatide üleskutse viia läbi erakorralised valimised, Harta, Rahvakogu…

SDE, IRL-i tagatoad ja mingi kolmas rühmitus viivad läbi keerulist operatsiooni hävitada Reformierakond vältides Savisaart ning jätkuvalt ‘maas hoides’ Iseseisvusparteid, tulemaks erakorraliste valimiste järel võimule – just nii nagu tegid liidumeelsed 2011. aastal Lätis.

Kuidas operatsioon kulgeb, kes täpsemalt on selle taga ning millised on nende väljavaated eduks, sellest loodan edaspidi üksikasjalikumalt kirjutada.

Tõnis Bleive

873 total views, no views today

Merkel: Euroopa Liit vajab struktuurseid reforme

 

Angela Merkel Davosi foorumil.
Angela Merkel Davosi foorumil.
Foto: Scanpix

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles neljapäeval Davosi foorumil, et Euroopa Liit vajab kiireid reforme.

«Poliitiline kogemus ütleb, et sageli on poliitiliste struktuuride reformimiseks vaja survet. Ma teen seetõttu järelduse, et kui Euroopa on praegu keerulises olukorras, siis me peame struktuurireformid läbi viima täna, et homme paremini elada,» ütles Merkel neljapäeval.

Varem on Saksa kantsler kutsunud Suurbritanniat Euroopa Liitu jääma.

_____________________________________________

Muidugi, sest Venemaa juba alustas oma geopoliitilise ruumi korrastamist. Ilma Saksamaa geopoliitilise ruumi korrastamiseta Berliin-Moskva telg ei tööta.

EIP tebetoimkond

828 total views, no views today

Vello Leito: Riikide majandust ei saa võrrelda SKP järgi, isegi mitte selle ostujõupariteedi kaudu

21.01.2013 oli Delfis lugeda allpooltoodud tekst:

Hiina läheb aastal 2017 USAst mööda

Delfi Majandus

22. jaanuar 2013 08:10

Konsultatsioonifirma PwC prognoosib, et 2017. aastaks on Hiina tõusnud USA-st mööda maailma suurimaks majanduseks.

PwC prognoosis riikide SKP muutust ning arvestas seejuures ostujõupariteeti ehk PPP-d, mis väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist, vähendas ERR uudisteportaal.

Arvutustest selgus ka, et Venemaa võib enne 2020. aastat tõusta Saksmaast mööda Euroopa suuremaks majanduseks.

2050. aastaks on Hiina ja USA järel kolmandaks tõusnud India ning esikolmik eristub teistest selgelt.

Mehhiko ja Indoneesia võivad selleks ajaks olla möödunud Suurbritanniast ja Prantsusmaast ning Türgi võib edestada Itaaliat.

PwC koostas G20 ehk 20 võimsaima riigi pingerea, kuid märkis, et lisaks seal äratoodud riikidele on suur kasvupotentsiaal Vietnamil, Malaisial ja Nigeerial.

Poola võib aga lähiaastakümnetega möödud suurtest Lääne-Euroopa majandustest.“

Poolik tõde. Esiteks sellepärast, et SKP ise ei mõõda peaaegu, et mitte-kui-midagi, see on manipuleerimisalgoritm, millega riigid oma sulestikku kohendavad. Teiseks sellepärast, et analüüs pole sugugi originaal, vaid aluseks on võetud IMF hinnang aastast 2011, mis algsel kujul oli aga hoopis etem. Tookordne versioon eesti meediast on toodus allpool:

IMF: Hiina majandus möödub USAst juba viie aasta pärast 26.04.2011 17:02, http://www.e24.ee/425096/imf-hiina-majandus-moodub-usast-juba-viie-aasta-parast/

Hiina sisemajanduse kogutoodang võib püsivhindades USA oma edestada juba 2016. aastal ehk ainult viie aasta pärast, vahendab MarketWatch Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangut.

Majandusportaali hinnangul ei ole enamus turuosalisi nii kiireks liidrivahetuseks valmis ning see tekitab tõsiseid probleeme ja küsitavusi. Prognoos paneb praeguse maailma suurima majanduse eelarve võitlused hoopis tõsisemasse konteksti ning tekitab küsimuse, milline hakkab rahvusvaheline julgeolekusüsteem vaid mõne aasta pärast välja nägema. Lisaks varjutab see nii USA dollarit kui riigi võlakirjaturgu, mida on aastakümneid turgutanud maailma homogeense võimu positsioon.

Seni on enamus eksperte uskunud, et USA võiks oma liidripositsiooni loovutada alles aastakümnete pärast või vähemalt ei tohiks see juhtuda enne järgmise kümnendi keskpaika. Samas teevad need eksperdid oma hinnangutes vea. Nimelt võrdlevad nad kahe riigi sisemajanduse kogutoodangut kasutades praegusi valuutakursse. Kuid püsivhindade võrdluses on see kasutu, sest kursid muutuvad kiiresti. Ja Hiina valuuta kurss ei ole adekvaatne, sest riik hoiab valuutaturgudele sekkumisega rahvusvaluuta kurssi kunstlikult madalal.

Nii ongi IMF oma analüüsis vadanud ka tegelikku pilti ehk ostujõu pariteeti. See on inimeste sissetulekute ja kulutuste  võrdlus nende kohalike majanduste püsivhindades.

Pariteetselt ostujõult kasvab Hiina majandus selle aasta 11,2 triljonilt dollarilt 2016. aastaks 19 triljonile dollarile. Samal ajal kasvab USA majandus 15,2 triljonilt dollarilt 18,8 triljonile dollarile. See langetaks USA osa maailmamajandusest 17,7 protsendile. Hiina oma seevastu jõuab 18 protsendini ja see kasvab edasi.“

Vaat nii, riikide majandust saab võrrelda tõepoolest ainult sissetulekute ja kulutuste järgi, ostujõu alusel, ehk siis tegeliku individuaalse tarbimise järgi, nii nagu ma selle põhjalikult lahti kirjutasin ja graafiliselt esitasin eelmise aasta keskel oma neljaosalises artilis: „Eesti majandusest faktofiilselt“. Järgnev on teemakohane väljavõte minu artiklist:

„Seda siis majandusest üldiselt. Käesolevas artiklis on erilise tähelepanu all inimeste tegelik lõpptarbimine. Et viimase täpset suurust Eesti andmebaasidest pole võimalik saada, siis kõige lähemale pääseme SKP deagregeerimiskomponendi P31 kaua. Seepärast on järgmisel joonisel võrreldud kahte suurust: SKP inflatsioonivaba komponenti (SKP ahelväärtust) ja lõpuks seda väetikest P31-e.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Mis näeme? Seda, mida igapäevaeluski näeme – reaalne elanikkonna poolt tarbitud kogurikkus ei ole suurenenud võrreldes 2005nda aastaga. Ei hakkagi suurenema, sest eesti rahvusliku majanduse tootlusvõime on hävitatud rahvusliku panganduse hävitamise läbi. Rahvuslik majandus on hävitatud omakorda aga rahva riiklusvõime hävitamise eesmärgil. See oli ja on Euroopa Liidu kui föderatsiooni peaeesmärk. Saadud majanduslik kasum on selle kõrval teisejärguline.

Kas selle lõppjärelduse väljaütlemiseks oli siis vaja läbi kaevata kogu riiklik andmebaas? Oli vaja, sest kõik see, mis ütlevad võimukandjad teisiti kui artiklis öeldud, on nüüdsest tõestatud valetamiseks. Avalikes andmebaasides täpsemat tõde ei ole. Salatatud andmebaasid on eraldi jutt, mis muidugi samuti jutustamist vääriks.“

Vello Leito

24.01.2013

1,100 total views, no views today

Põlissoomlased sooviksid referendumit

Soome Põlissoomlaste liider Timo Soini kiitis Ühendkuningriigi peaministri David Cameroni kava korraldada referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle.

Soini kirjutas eile oma blogis, et kui tema oleks peaminister, korraldaks ta just sellise rahvahääletuse ka oma kodumaal. «Ma soovin Soomele paremat lepingut,» märkis Soini, kes rõhutas oma seisukohta, et Soome ei peaks võõraid võlgu kinni maksma.

«Rahvahääletus on hea ja tervitatav eesmärk,» lisas euroskeptikust Soni, kes hiljem märkis YLE-le, et igal riigil peaks olema võimalus ühe inimpõlve jooksul hääletada ELi liikmesuse üle.

Cameron ütles oma eile peetud kõnes, et kui tema juhitavad konservatiivid ka järgmist valitsust juhivad, alustab too uusi kõnelusi Ühendkuningriigi ELi liikmeksoleku tingimuste üle ja korraldab seejärel ühendusse kuulumise üle referendumi.

Allikas: Postimees, 24.01.2013

_________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

1,053 total views, no views today

Jüri Ratas – ümmargune nagu … , valelik nagu kõik riigikogu liikmed

23.01.2013 Postimehe arvamusrubriigi artiklis “Jää on hakanud liikuma” kirjutab Jüri Ratas:

“Mitmeid häid mõtteid pakuvad Eesti inimesed Rahvakogu keskkonnas juba praegu ning olen kindel, et neid tuleb juurde. Näiteks toetan jätkuvalt rahvaalgatuse võimaluse lisamist põhiseadusesse, valimiskampaania kuludele ülempiiri kehtestamist, kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ja erakondade rahastamise süsteemi õiglasemaks muutmist. Edu saavutamiseks tuleb teha edasiviivaid ja vajalikke muudatusi aga mitmel rindel korraga.”

Mis puutub siia Rahvakogu? Riigikoguvälised rahvuslikud jõud ja alterntiivmeedia koos riigikoguväliste erakondadega on kõiki neid lahendid välja pakkunud juba aastaid. Erakonnaseduse osas on ka EIP Ratase poolt märgitud lahendid kirjalikult riigikogule esitanud. Miks Ratas seda kõike ära ei märgi? Endastmõistetavalt sellepärast, et kõik head algatused tohivad tulla üksnes Rahvakogust, sest seda juhivad riigikoguparteid kulisside tagant. Riigikoguväline poliitiline opositsioon ei tohi midagi   oma seisukohtadest ellu saada.

Ratas, ümmargune nagu … , kirjutab:

“Need arvud annavad selge signaali, et rahvas ootab ja soovib vahetust. See tähendab, et inimesed ootavad ja väärivad nii inimsõbralikumat poliitikat kui ka austavamat suhtumist. Võimuparteid ei tohi Eesti rahva tahet tuimalt ignoreerida, vaid peavad tegema sisemisi muudatusi või võimust üldse loobuma.”

Pea meeles Ratas, et kõik riigikoguparteid on ühest mädanenud puust, nii et hakka astuma Ratas, hakake astuma kõik riigikoguparteid. Eestis on arutul hulgal teist targemaid ja kõlbelisemaid inimesi.

EIP teabetoimkond

24.01.2013

911 total views, no views today

Ei pea olema selgeltnägija, et selgelt näha

Täpselt nädal tagasi kirjutasin siinsamas uudiste rubriigis oma seisukohavõtus “Riigikoguparteide poliittehnoloogiline andekus”:

Ent mitte selles pole uba, üldsegi mitte, vaid hoopiski tolles, et Parteid suutsid märkamatult luua oma saatankavalatele plaanidele „rahva soovide“ tootmistsehhi. Piisab vaid oma palgalistele foorumlastele käsk kätte anda, et nüüd selline „algatus“ olgu tehtud ja, palun väga, tulemuseks ongi: „Tehtud“.

Võtame näituseks parteiliikmete kohustusliku alammäära. 500 liiget, … ei, 200 liiget on küllalt, ütleb foorum. Ja Parteidel ongi käes „rahva soov“ vähendada miinimumi kasvõi kahesajani. Muutmis-uutmismeelsed saavad 10 parteijupatsi peale kokku 10 riigikogumandaadi jagu hääli, riigikogus aga 0 kohta. Noh, mis kostad?”

Tänasest postimehest loete:

“Idee: erakonnaks saab 200 liikmega (4)

 Kodanikuaktivist Elver Loho tegi Rahvakogus ettepaneku, et erakonna loomiseks tuleks leida senise tuhande asemel viis korda vähem liikmeid. Mida arvad sellest sina?”

Noh, mis sa ikkagi nüüd kostad?

Vello Leito

24.01.2013

1,270 total views, no views today

Riigikoguparteide poliittehnoloogiline andekus

Klapiti kokku Harta 12, kutsuti kokku „rahvas“. Kutsujad olid SDE ja KE. Rahvas ei tulnud, tulid nende parteide käsundusliikmed, näpuotsaga uudishimulikke, teine näpuotsatäis naiivseid, kokku saadi elevust tekitanud poliittehnoloogiline vaatemäng.

Ent siis tuli võimukandajatele parem idee – kutsume kokku ümarlaua! Tuligi ümarlaud – hulk riigikoguparteide funktsionääre, huulteltlugejate ilukõnelejate eliit, näpuotsatäis „rahva“ esindajaid. Jätkati andekalt – loome internetifoorumi, kus kõik saavad oma ettepanekud riigi, rahva ja Parteide hüvanguks välja öelda!

Foorumisse registreerus üle tuhande osaleja, ettepanekuid tuli. Head mõtted saavad Parteid nüüd rahuolevalt ja takistamatult oma nimele kirjutada. Analoogilist meetodit kasutavad Parteid, – et mitte öelda kuritegelikud jõugud – ka valimistel: vampiirimiseks väljavalitud parteide tasuta artiklid meedias ja esinemised raadios kästakse avaldada enne kui paraadile marsivad Parteid, varastatud ideed portfellis.

Ent mitte selles pole uba, üldsegi mitte, vaid hoopiski tolles, et Parteid suutsid märkamatult luua oma saatankavalatele plaanidele „rahva soovide“ tootmistsehhi. Piisab vaid oma palgalistele foorumlastele käsk kätte anda, et nüüd selline „algatus“ olgu tehtud ja, palun väga, tulemuseks ongi: „Tehtud“.

Võtame näituseks parteiliikmete kohustusliku alammäära. 500 liiget, … ei, 200 liiget on küllalt, ütleb foorum. Ja Parteidel ongi käes „rahva soov“ vähendada miinimumi kasvõi kahesajani. Muutmis-uutmismeelsed saavad 10 parteijupatsi peale kokku 10 riigikogumandaadi jagu hääli, riigikogus aga 0 kohta. Noh, mis kostad?

Jah, meie Parteid on kohati ja mõnes asjas lausa nagu leidlikud. Andekad fassaadidemokraadid – hästi oskavad “arvestada” rahva arvamusega! Jah, me kõik koos juhime riiki, väidaks kindlasti ka nätsu-jänki.

Vello Leito

17.01.2013

777 total views, no views today

Vaenulikkus Euroopa Liidu suhtes süveneb

E 24, 17.01.2013

Briti peaminister David Cameron pole ainus Euroopa liider, kes on püstihädas oma valijaskonna hulgas levivate ELi-vastaste meeleoludega, milles on osaliselt süüdi kontinenti kurnav kolmeaastane eelarve- ja majanduskriis.

Euroopa Liidu 10 suurima liikme hulgas on üksnes Saksamaa ja Austria valitsused kriisiaastail krahhi või mahahääletamist vältida suutnud, samal ajal tõuseb ELi-vastaste liikumiste populaarsus nii vasak- kui paremleeris.

Nagu näitab detsembris avaldatud Eurobarometeri küsitlus, näevad ELi positiivses valguses vaid 30 protsenti eurooplastest – kusjuures alles viis aastat tagasi oli vastav protsent 52.

Küsitluse tulemused osutavad käputäiele riikidele, kus ELi suhtes kogetakse sama sügavat usaldamatust kui Suurbritannias – eriti paistavad sellega silma Kreeka ja Hispaania, mis vaevlevad kõige masendavamate majandushädade käes.

Siiamaani ei ole veel materialiseerunud Brüsseli hirmud, et varjamatult euroskeptilised parteid mõnes euroala riigis kontrolli haaravad ning kriisiga võitlemiseks vajaliku konsensuse pea peale pööravad. Aga palju pole puudu olnud.

Kõige suurema ehmatuse elasid ELi liidrid üle mullu Kreeka puhul, kus vasakäärmuslik Syriza jõudis 3 protsendi kaugusele riigi suurima partei staatusest – olles tõotanud visata prügikasti Kreeka 172 miljardi eurose abipaketi. Hiljutiste arvamusküsitluste valguses juhib Syriza paraja edumaaga valitsuspartei Uue Demokraatia ees, neonatsistlik Kuldne Koidik on kolmandal kohal.

Teistes «paketiriikides» on poliitilisi vapustusi esinenud siiski vähem ning ELi-vastased meeleolud mängivad kaugelt suuremat rolli ELi kreeditorriikidest tuumikus.

2011. aasta Soome valimistel pidid euroskeptilised Põlissoomlased äärepealt suursoosikud seljatama, olles lubanud mitte toetada edasisi päästeoperatsioone.

Mullustel valimistel Hollandis nautisid vasakäärmuslikud sotsialistid ja parempoolne Vabaduspartei oma euroskeptiliste vaadete toel nädalate kaupa suurt populaarsust, enne kui vasaktsentristlikud leiboristid neist viimasel hetkel mööda pressisid.

Ka Prantsusmaal tekkis mullustel valimistel olukord, kus Jean-Luc Mélenchoni Vasakrinne ja Marine Le Peni Rahvusrinne esimeses voorus kahepeale ligi kolmandiku häältesaagist ära napsasid. Mõlemate platvormid kubisesid Brüsseli pihta suunatud kriitikast.

Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) Euroopa küsimuste osakonna juhataja Heather Grabbe, kes on uurinud ELi-vastaseid populistlikke liikumisi, hoiatas, et ülalmainitud nappe pääsemisi ei tohi tõlgendada kui Brüsseli-vastase viha usaldusväärset mõõdikut. Grabbe kinnitab oma osakonna uuringutele toetudes, et ELi-vastased meeleolud on palju sügavamad kui valimistulemused näitavad.

Uued eksamid ei lase end kaua oodata.

Juba veebruaris leiavad aset Itaalia üldvalimised, kus endine peaminister Silvio Berlusconi üritab kasutada ära valijate rahulolematust ja peab kampaaniat, mis on ülimalt kriitiline ELi kriisiohje suhtes eesotsas Saksmaaga.

Isegi Saksamaal tegi abipakettide-vastane liikumineFreie Wähler (sõltumatud valijad) Baieri valimistel märkimisväärseid edusamme ning üritab pöörata pea peale septembrikuised üldvalimised, pommitades ELi kriisijuhtimist halastamatu kriitikaga.

«Eurokriis on valitsemiskriis, kuna inimesed on väga vihased ja otsivad, keda süüdistada,» ütles Grabbe. «Inimesed on vihased, et nende valitsusel puudub kontroll nende oma majanduse üle.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

__________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

856 total views, no views today

Esimene Eesti sattus segadusse

Aus ülestunnistus on pool võitu:

“Inimesed on mulle otsa vaadates kinnitanud, et kõik on korras. Et keegi lihtsalt ajab kiusu, on oma huvide peal väljas. Et lõpeta lollide küsimuste esitamine, poiss”

“Tunnistan, et ajapikku hakkasin uskuma. Olen toimetuses isegi teemat „tapnud””

“Kuidagi liiga sõna-sõna vastu ja liiga keeruliseks hakkas asi mu meelest minema”

“Kui rumal ma olin!”

“Kuigi ma olen küll ja küll oma ajakirjanikutöö kestel näinud, kuidas inimene teispool lauda südamerahus näkku valetab, hakkasin aastatega tippametnikke ja –poliitikuid uskuma. Ei saa ju olla, et kõik vassivad. Mis mõttes ringkaitse? Aga näe, ikka õpid, kuni elad”

“Mis edasi? Ehk peakski hakkama Tallinna TV-d või Savisaare raamatut puhta tõena võtma? Oeh. Aidake ajakirjanikku. Kelle sõnu peaks ta nüüd edasises elus üldse uskuma?”

EIP teabetoimkond püüab ajakirjanikku aidata ning meenutab Äripäeva peatoimetajale seitset viimast Iseseisvuspartei pressiteadet, mis ka tema väljaandele on edastatud:

 

Ühtki neist pole Äripäevas isegi mainitud.

Ajakirjanik, ei peagi kedagi, kaasa arvatud eesti iseseisvuslasi uskuma, vaid tuleb ise tõe poole püüelda! Nii nagu kirjutas Vello Leito oma värskeimas, järjekordselt mahavaikitud artiklis: “Tõele näkku vaatamine võib veel päästa, see on esmane tingimus eduks ellujäämise teel. Eesti Iseseisvuspartei püüab selles osas aidata, see on meie üks missioonidest.”
Kui Meelis Mandel oma tänastes sõnades siiras on, langeb tema pürgimus kokku Leito väljaütlemisega Iseseisvuspartei ühest missioonist. Seega, Mandli au nimel võtab Äripäev ilmselt käsitlusele järgnevad teemad:

– Eesti majandust ei mõõda SKP, vaid RKP, mis on oluliselt väiksem;

- individuaalse tarbimise suurust Statistikaamet üleüldse ei avalda;
- mingit majanduskasvu pole olnud, on olnud vaid SKP numbriline kasv suur- ja keskmise omandi müügi kaudu ja ühiskonna laenukoormuse tõusu kaudu ca ühe aasta RKP mahuni;
- keskmiseks palgaks ei ole mitte statistikaameti „küsitluste“ alused saadud numbrid, vaid maksuameti poolt avaldatud mediaankeskmine palk;
- keskmine palk tuleb esitada mediaankeskmise palga ostujõu kujul;
- majanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ei mõõda mitte kvintiilide jagatis, vaid detsiilide jagatis;
- Eesti ei ole mitte iseseisev riik, vaid föderaalse Euroopa Liidu liiduvabariik;
- EV Põhiseadus ei kehti, sest EL õigus on ülimuslik selle suhtes;
- viie rikkama riigi hulka jõudmiseks tuleb ennekõike saada riigiks;
- e-valimised on kuritegelikud, sest välistavad vaatlejate tegevuse, avavad võimaluse kontrollimatult andmed võltsida;

 


Ajakirjanikku abistas EIP teabetoimkond

1,065 total views, no views today

Eesti rahva ja riigi saaks päästa vaid rahvas ise

lves: Eesti rahvas säilib tänu NATOle ja Euroopa Liidule

Õhtuleht  14.01.2013

——–

Artikli kommentarium:

Andrus (andrus2000@gmail.com), 08:58, 14. jaanuar 2013

§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Huvitav, kui kikimiki aka ärma jokkitaja oleks seda laulu laulnud usas ja nõudnud, et rahvas ignoreeriks usa konstitutsiooni, kaua ta vabaduses oles saanud olla?
Ilves, kao kus kurat, sinusugust stta eesti ei vaja!!!!

Kaur., 09:03, 14. jaanuar 2013

Täielikku kelbast ajab juba suust välja , suurim ajupesu ohver Eestis. Meil pole presidenti vaja , niikuinii on Parlament see kes võlli paneb. Mul hakkas väga häbi seda artiklit lugedes -.- Suured tänud, et esmaspäeva hommiku ära rikkusite.

ei, 09:10, 14. jaanuar 2013

eesti rahvas ei säili ilma inimesteta.

Tule taevas appi!!, 09:13, 14. jaanuar 2013

Ei oskagi muud öelda!

samad sõnad, 09:13, 14. jaanuar 2013

tänud ainult rahva kannatlikkusele!

CCCPis säilis paremini, vähemalt…, 09:14, 14. jaanuar 2013

… tundus nii. Olid muidugi küüditamised jne., aga see oli selle võimu “eripära” (tappa omasid), aga kuidas on nüüd? “säilib tänu NATOle ja EL. No-ei-tea, ELis just eriti plussis (+) ei ole – anname midagi ära, saame ka midagi vastu (nagu nn. vedela kabe mäng). NATOle on seni ikka antud ja annaks jumal, et nende abi meil kunagi vaja ei läheks. Idanaaber meid vägisi (loe: sõjaga) ei külasta, mitmete teiste “hoobadega” saame nö. obadusi küllaga. Oh ILVES.

Aadu, 09:17, 14. jaanuar 2013

Kulla mees, miks ei seisa sa eestimaa eest, miks seisad sa selle mahamüümise eest??? Föderalism, on rahvusluse parim väljasuretaja. Aga ju siis ei mõista sa seda, sest oled ju föderalismis kasvanud ja elanud.

anne, 09:20, 14. jaanuar 2013

Tänu ilvese mõtte viisile ja jutule ei olegi eestlasi varsti :( Kahju et omal ajal kui kõik arvasid ,et saame targa presidendi- kõik eksisid. Rahvas peab presidendi valima. Siis ehk hakkab president ka rahvast hoolima.

lugeja, 09:23, 14. jaanuar 2013

mida sa mees tead eesti rahvast? kõigepealt ela eestlase palgaga ära ja siis tule ütlema kuidas eestlane ÄRA ELAB!

lugeja60, 09:26, 14. jaanuar 2013

Kunagi pasundati, kuidas Eesti rahvas ja kultuur löövad kommunismi viljastavates tingimustes õitsele. Praegune hala pole sest palju parem.

MUSKETÄR, 09:33, 14. jaanuar 2013

Selle avaldusega astus Ilves suurde ämbrisse ja tõestas, et ta on ikka päris loll. Rumalamat avaldust on raske teha. Ja siit küsimus suurele ringile: “Kaua peame kannatama rumalat presidenti, kes on pealegi võõras nii hingelt, kui tegudelt?”

MUSKETÄR, 09:33, 14. jaanuar 2013

Selle avaldusega astus Ilves suurde ämbrisse ja tõestas, et ta on ikka päris loll. Rumalamat avaldust on raske teha. Ja siit küsimus suurele ringile: “Kaua peame kannatama rumalat presidenti, kes on pealegi võõras nii hingelt, kui tegudelt?”

tiit, 09:34, 14. jaanuar 2013

Mida on teinud ilves eesti lihtrahva heaks,mitte s…..gi,ainult laseb oma proual eesti rahvast mõnitada oma saja ametiga. Mingu ükskord tööle kaua võib sedasi riigi kulul ülbitseda .

lugeja52, 09:34, 14. jaanuar 2013

Kommunismi viljastavates tingimustes olid eestlastel lapsed, tehti tööd, elu läks edasi, inimesed olid rõõmsad ja muretud, kõht oli täis, tuba soe. Ei teadnud mis on tööpuudus , kuritegevus, narkomaania.
Kahetsen et ei sündinud oma paarkümmend aastat varem, poleks vaja kõike seda hävitustööd näha vaja olnud, oleksin juba surnud.
Mida teab see ameerika marionett üldse eestist ja lihtsa eestlase elust- vastik tegelane, äärmiselt vastik!!!

xxxx, 09:36, 14. jaanuar 2013

Mida teab juut eesti rahva säilimisest

Hei!, 09:37, 14. jaanuar 2013

Võiks ikka tõtt rääkida,tänu NATOle ja ELile eesti rahvas on hukule määratud.Praegu on alles selle selle segunemise algstaadium aga see läheb küllaltki kiiresti edasi!

Andrus, 09:40, 14. jaanuar 2013

üks enesest lugu pidav inimene ei kasuta ei presidendi,ega ka kellegi teise kohta,olgu millised nad on,selliseid väljendeid.Oma arvamust saab ka teistmoodi väljendada,mis mees sa ise,selline,oled?

joppenpuhh, 09:43, 14. jaanuar 2013

no tõesti ei oska midagi öelda, kui vaid seda: et inimesed nagunii teavad, kes sa tegelikult oled ja mis on su tõekspidamised Eesti suhtes ja sellist iba ei tasu ka ajada ! “Kallis” Hr. trilateraalne komisjoni liige !

vaike, 09:43, 14. jaanuar 2013

Jumal hoidku! Milline tobe jutt! mis on siin tegemist Nato ja Euroopa Liiduga,kas üks rahvas säilib või ?! Kreeka rahvas näiteks elab meie rahade arvel,sellest saan ma aru.
Tuleks vahetada president.Ajutiseks võiks isegi asendada Evelin Ilves,kes Toomasest palju targem.

09:44, 14. jaanuar 2013

äärmiselt tobe jutt.

no, 09:53, 14. jaanuar 2013

me juba kord ajaloos oleme valget laeva oodanud.Kas tuli? Ei.

??????, 09:55, 14. jaanuar 2013

kas ikka on säilinud??? Pool Eestimaad on laiali laias maailmas….. kahjuks…

Kommenteerija, 10:04, 14. jaanuar 2013

Siiski tema jutul on mingi tõepõhi all. Kui mitte praegu, siis hiljem kindlasi!

ikkagi 2 miljardit inimest on üle., 10:05, 14. jaanuar 2013

Selge see et mingi rahvas hiljem selle maa aasustab, kui rahvus on hävitatud.

45564, 10:07, 14. jaanuar 2013

Eesti säilib hästi kui me anname ära oma riigipiiri , majanduse , vöimu , maa ja tööjöu. Säilime hästi kui teeme orjapalga eest lääne pankuritele tööd.
Tundub üpris loogiline jutt selle härmamehe suust.

oleksime, 10:10, 14. jaanuar 2013

veel rohkem alles kui ühineksime ükskord EL sotsiaalhartaga.

ella, 10:11, 14. jaanuar 2013

Kas ikka säilime? Oleme me siis võõrpresidendi arvates mingid konservid või?

Kus on kurva kodu ?, 10:12, 14. jaanuar 2013
Kui viimase paari aasta jooksul pangalaenude tõttu koduta jäänud ca 4000 inimest, mis neist on saanud ?
__________________________________________________
Postitas EIP teabetoimkond

968 total views, no views today

Venemaa korrastab oma geopoliitilist ruumi

Leedu välisminister peab Euraasia Liitu tõsiseks projektiks

Venemaa ekspresident ja praegune peaminister Dmitri Medvedev (keskel), Kasahstani presideent Nursultan Nazarbajev (paremal) ja Valgevene riigipea Aleksandr Lukašenka 2011. aasta novembris Moskvas toimunud Euraasia Liidu astutamiskohtumisel.
Venemaa ekspresident ja praegune peaminister Dmitri Medvedev (keskel), Kasahstani presideent Nursultan Nazarbajev (paremal) ja Valgevene riigipea Aleksandr Lukašenka 2011. aasta novembris Moskvas toimunud Euraasia Liidu astutamiskohtumisel.
Foto: Scanpix

Venemaa poolt loodav Euraasia Liit on tõsine struktuur, ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius Trakais välis- ja julgeolekupoliitika ekspertide tänasel kohtumisel.

Samas viibinud USA ja Lääne-Euroopa politoloogid, kelle poole pöördus BNSi korrespondent, olid välisministri avalduse suhtes skeptilised ja ütlesid, et usu seda projekti.

Trakai kohtumise osalised ütlesid, et kõige enam ootavad nad, millise tee valib Ukraina – kas see läheneb Euroopa Liidule või Venemaale.

«Me teame, et need protsessid käivad, me teame, et on ambitsioon luua Euraasia Liit, protsess käib. Kui keegi arvab, et see on mingi kõvahäälne poliitiline avaldus, siis nad minu arvates eksivad,» ütles Linkevičius pärast kohtumist.

«Ma tõstaksin esile Ukraina. On väga huvitav, kuhu ta pöörab. Kui rääkida idapartnerlusest ja Euraasiast, siis nii suure riigi nagu Ukraina roll on tähtis,» ütles ta

_____________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

Ad vocem: Varem või hiljem Venemaa korrastab oma geopoliitilise ruumi klassikalise skeemi järgi: keskus ja perifeeria. Ida-Eurussia ei saa teisiti oma võimsust maksimaalselt rakendada.

774 total views, no views today

Kas Krista Kaer on lühinägelik?

Kaer: raamatukogude toetuseta jätmine oleks lühinägelik

Postimees, 11.01.2013

Kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer arvab, et kultuuriminister Rein Langi plaan edaspidi toetada just e-raamatute väljaandmist ning jätta tulevikus raamatukogud paberraamatute ostmiseks mõeldud toetusest ilma on lühinägelik, sest just raamatukogust algab paljude jaoks huvi raamatute vastu.

«Loota, et lastes tekib lugemisharjumus digitaliseeritud eesti kirjanduse baasil tänapäeval, kus inimestel ei ole raha, et osta endale koju raamatut, rääkimata lugerist või tahvelarvutist, on ikka väga imelik jutt, ütleksin ma, usun, et see kõik kehtib ka viie aasta pärast, nii et ma ei räägi praegu sellest hetkest,» rõhutas Kaer, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Ta tõdes, et teistes riikides meelitatakse inimesi raamatukogusid külastama ja lugemisprogramme viiakse ellu just raamatukogude kaudu; kogu klassika digitaliseerimine on küll hea, kuid riigil tuleks Kaera hinnangul mõelda sellele, et lugemisharjumus säiliks ja et raamatute lugemise vastu hakkaksid huvi tundma lapsed.

«See on ikka päris tõsine probleem, milliseks nende keel kujuneb, ja isegi esimese kursuse tudengid ei oska tegelikult lugeda, ei tunne ära sõnu, mis ei ole eriti keerulised,» märkis kirjastaja.

«Kui inimestel ei ole motivatsiooni ehk ei ole tasuta kättesaadavat sisu, siis ei ole ka motivatsiooni minna ostma lugereid või hakata ennast harjutama kasutama e-raamatut, see on samasugune protsess, mis on toimunud paljudes maailma riikides,» rääkis kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil.

___________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

Ad vocem: Kas Krista Kaer ei saa aru, et see ei ole lühinägelik, vaid EL üldise kultuuripoliitika kohustuslik rakendamine liiduvabariigis

1,072 total views, no views today

Liberalism hävitab salakavalalt vabaduse

pühapäev, 13. jaanuar 2013

MATTI ILVES: LIBERALISM HÄVITAB SALAKAVALALT VABADUSE

Kollane lipp – liberalismi sümbol

Me elame praegu liberalistilkus manduvas Lääne tsivilisatsioonis (sellst lugege SIIT), liberalistlikus Euroopa Liidus ja liberalistlikus Eesti provintsis. See on halvim, mis olla saab, sest liberalism hävitab salakavalalt vabaduse – hävitab seeläbi vabad inimesed ja muudab nad orjadeks.

Varro Vooglaid kirjutab artiklis “Vabadus ja vastuts harmoonia otsingul”(http://www.decivitate.ee/?news_id=1317): “Palju salakavalam ja ohtlikum viis inimese vabaduse hävitamiseks on see, mida viiakse ellu paradoksaalsel kombel kaasaegses lääne ühiskonnas ja üha jõulisemalt ka globaalsel tasandil just nimelt vabaduse enda loosungi varjus. Inimese hävitamine võib toimuda põhimõtteliselt sügavamal tasemel, kus ärakaotamise objektiks on inimese hinges peituv janunemine tõe, ja headuse järele, mis asendub pimedate ja isekate ning sellisena impersonaalsete kirgede türanniaga…
Inimeste loomuomast janunemist vabaduse järele on lihtne ära kasutada, luues inimeste eksitamiseks, hingede hukatusse juhtimiseks ja tervete ühiskondade vaimseks orjastamiseks aina uusi illusioone. Eriti hõlbus on see olukorras, kus vabadusest on tehtud justkui ebajumal, mida peaks kummardama kõik rahvad ja riigid, ent kus samal ajal on vähe arusaamist sellest, mida vabadus ülepea tähendab. Nii ongi indiviidi õiguste (inimõiguste) retoorika seatud sageli traditsioonilise ühiskonnakorralduse lammutamise teenistusse ning see on nii mõnigi kord suunatud mitte inimväärikuse kaitsele, vaid pahede kaitsmisele ja edendamisele.”

Liberalism tänapäeval kaskendubki pahede kaitsmisele ja edendamisele, seda tehaks kõikehõlmava tolerantsi sildi all, ning inimestele ei jääta üldse valikuvabadusi.
Seda nö sundtolerantsi juurutatakse E Liidus algul soovitustega, ning “eesrindlike” provintside eeskujuga. Hiljem jõuavad need “soovitused” juba kohale EL-u direktiividena, mida on sunnitud liikmesriigid vastuvaidlematult täitma ja rakendama juba ka kohalikus seadusandluses. Teame, et mitmes provintsis on mõningad ajalooteaduse aspektid juba reguleeritud seadusandlikult ja kes ainuõige ajalookäsitluse vastu eksib, seda ootab vangla. Ka meil võeti hiljuti vastu nn vihakuritegude seadus, mis tunduvalt piirab sõnavabadust. Aga see on ainult algus. Varsti on oodata direktiivi, ettepanekud on juba tehtud Euroopa Parlamendi komisjoni tasemel, et keelustada kõik lasteraamatud lasteaedades ja koolides, kus räägitakse normaalsest traditisioonilisest perekonnast. Rootsis, eesrindlik liberalismimaa, keelustati juba koolilaste osavõtt kiriklikest jumalateenistustest.
Paljud kahjuks lihtsameeslet veel ei usu, et Euroopa Liit liigub järjekindlalt totalitaarse ülitsentraliseeritud (tsentralism ei ole ka majanduslikult efektiivne valitsusviis) liitriigi suunas ja see ei saa olema sugugi parem olukord, kui oli meile hästituttava Nõukogude Liidu ajal, tõenäoliselt aga veelgi hullem.

______________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

1,125 total views, no views today

EIP esimehe Vello Leito avalik vastus Edgar Savisaare seisukohtadele 12.01.2013 Postimehes

Edgar Savisaar – valeprohvet ja demagoog

Postimehes 12.01.2012 toodud intervjuus väidab E. Savisaar, et: „Tegelikult ei olnud me ka rahvarinde loomise ajal nii väga kõrvuti (Eesti Kongressiga – V.L.). Erinevus seisnes selles, et meie tahtsime Nõukogude Liidu võimu alt välja, et tekiks iseseisev, oma jalgadel püsiv Eesti riik. ERSP ja Eesti Komitee pool tahtsid ka Nõukogude Liidu võimu alt välja, aga selle asemel lääne võimu alla, selles on põhiline vahe. See õigusjärgsuse jutt oli vaid hea poliitiline argument.“

Ei Eesti Kongress, ega Eesti Komitee soovinud lääne võimu alla, sinna alla viisid Eesti 2003. aastal riigikoguparteid kõik koos, kusjuures suurim personaalne vastutus lasub selles ‘viimises’ Edgar Savisaarel enesel. Vahetult enne euroreferendumit toimus Keskerakonna erakorraline kongress, mis väga selge häälteenamusega võttis vastu otsuse, et KE peab vastu hääletama Euroopa Liiduga liitumisele. KE juhtkond eesotsas Savisaarega ei kuuletunud kongressi otsusele ja tulemuseks kujuneski see, mis tänasel päeval näha saame.

Igasugused katsed kellegi poolt väita, et siis ei olnud selge, mis EL endast kujutab, et arengud ei ole läinud prognoositud rada, kõik sellised väited on valeväited. Alates 1997. aastast, nii Eesti Iseseisvuspartei, kui mina isiklikult rääkisime kõik olemuslikult lahti – referendumi hetkeks olin kirjutanud kaks raamatut EL kohta, koos Uno Silbegiga sai välja antud kogumik: „Ei? Jaa? Euroväitluse alused“, lisaks tele-esinemised. Sai vaidlustamatult tõestatud, et EL oli liitriik juba tol hetkel ja muuhulgas ka see, et rahvuslik majandus ning eesti omariiklus hävitatakse, rahva riiklusvõime kustutatakse. Kõik sai põhjendatud ja tõestatud. EIP ei olnud valeprohvet, vaid oli prohvet.

Savisaar osatab: „Kui te praegu küsite, palju sellest õigusjärgsest Eestist alles on jäänud, siis võite ka ise vastata“. Mina oskaksin ka siinkohal vastata ja lisaks öelda, et selleski on peavastutaja Keskerakond kui Eesti suurim erakond. Mis partei siis? Kelle süü on see, et Keskerakonnast sai jõuetu ripats?

Lisaks ütleb Savisaar: „Eesti rahva võib päästa vaid senise parempoolse poliitika pankroti avalik väljakuulutamine.“ Edgar Savisaar on valeprohvet valeprohvetite seas. Eestil ei ole oma poliitikat, ei parem- ega vasakpoolset, vaid on Euroopa Liidu majanduspoliitika Eestis, mida kõik riigikoguparteid kõhuli kõndides ellu viivad. Sealjuures Edgar Savisaar.

Eesti Iseseisvuspartei on prohvet – on kuulutanud ja kuulutab edasi, et eesti riigi ja rahva saab päästa vaid protektsionistlik rahvuslik majanduspoliitika mida juhivad iseseisvusrahvuslased.

Saadetud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Päevaleht, Õhtuleht, kanal2, TV3, Äripäev, Maaleht

Vello Leito

12.01.2013

916 total views, no views today

Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? Moolok ärkas! VI

Niisiis on moolok närvis ja kiirustab, igasugused sehkendamised välismaailmas, sealjuures Venemaal, pole praegu talle esmatähtsad, selleks on oma valduste ümberstruktureerimine mitmekiiruseliseks – kõik ei mahu ju marjamaale. See nõuab pikka perspektiivi, ühekäiguline matt ei ole võimalik, sest euroopa rahvad oskavad ka malet mängida.

Need, kel silmad, et näha, on ammu märganud, et kapitalistidele enam kapitalism justnagu ei kõlbagi, tulevat luua midagi „inimväärsemat“, ütlevad nemad. Laiutab teema, et Euroopat ootavad ees näljamässud ja Lääne allakäik on alanud. Kes neid lauseid etleb? Eks ikka moolok ise. Kaasa lööb ka vene Raha esindaja Eestis Indrek Neivelt. Oma 04.01.2013 uusaasta pöördumises Maalehes: „Lubatud mailmalõpp jäi ära, aga vana asemele võiks uus maaailm tulla küll,“ kirjutab ta, et: „Ühiskonna mudel, mida praegu Eestis ja mujal viljeldakse, ei ole elujõuline – see peaks küll juba selge olema. /-/ Kuidas ja kui kiiresti käib võimu tsentraliseerimine Euroopas?“ Siin, mis muud, vene kapital ootab võimu äratsentraliseerimist Euroopa Liidus, sest vaid selline ELiit saab luua hästi töötava telje Berliini ja Moskva vahele.

Pikem perspektiiv ja mitu kavalat käiku on vajalikud sellepärast, et Euroopa majandust ei tohi moolok korda teha, ehkki see oleks labaselt lihtne: lahkumine eurotsoonist koos võlgade restruktureerimisega võimaldaks liikmesriigil devalveerida raha, et saada tagasi konkurentsivõime, taastada eksport, muuta majanduse struktuuri, maksta tagasi võlad. Elementare! Aga juhid tahavad miskipärast selle asemel päästa hoopis eurot. Tegemist pole mitte tarkuse defitsiidiga, vaid teadlikult valitud taktikaga: mängi lolli, aga nii, et tegelik eemärk arusaamatuks jääb. Majandust ennast ei saa aga korda teha sellepärast, et siis jääks liiduvabariikide kätte ikkagi vetovaldkondades suveräänsus – umbne tsentraliseerimine poleks sellisel juhul kuidagi võimalik. Jääks võimalus arenguid küll kontrollida ja suunata, ent mitte Euroopa Riigi valitsuse kabinetivaikuses joonlaua järgi reaalsust muuta. Peaks kõvasti kohapeal käsi väänama.

Tuli midagi ette võtta ja võetigi. Otsustati, et aluslepingud tuleb muuta, vaatamata liikmesriikide vastuseisule. Seega üks sundkäik tuli juurde panna ja selleks sai paradigma: kriisist lihtsalt teist väljapääsu pole, näete ju isegi! Väidetavalt mõtles sundkäigu välja David Rockefeller ise: kriisi, väga-väga suurt kriisi on vaja, ütles ta 1991. aastal. Kui juba Rockefeller mängus, siis kriis saab olla vaid finantskriis ja võlalõksud, mille anatoomia alati üks: tarbimis- ja laenumullid, seejärel maksejõuetus, hiigelinflatsioon ja Euroopa majanduse kollapseerumine suurpankade kontrolli alla.

Majanduse kokkujooksutamiseni on veel veidi aega, seni käib võlakoormuse kasvatamine. Kui tahta loogiliselt mõista kõiki neid lõputuid tekste majandus- ja võlakriisi kohta Euroopas, siis see ei õnnestu – ei tohigi õnnestuda. Kõik need „analüüsid“ ja „lahendid“ on põhiliselt ju kokkujooksutajate endi loodud poliittehnoloogilised õlitamised, et võtta kõrvalseisjatelt võimalus asjadest aru saada. Sugestiooni eesmärgiks on niisiis paanilise „objektiivse paratamatuse“ õhkkonna loomine, vältimatuse äng, palavad palved valitsejatele, et need midagi ette võtaksid, sest: „Ühiskonna mudel, mida praegu Eestis ja mujal viljeldakse, ei ole elujõuline – see peaks küll juba selge olema (minu rõhutus -V.L.).“

Võlalõks kasvab ja tugevneb ning ühel päeval saab kõigile selgeks, miks loodi ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism), mille kohta on kirjutanud Paul Tammert (-2012/10/09/paul-tammerti-kiri-presidendile-): „ … Käesolevaga teatan, et ma vastustasin ja vastustan Eesti ühinemist ESM’iga:

  • millele on antud õigus nõuda liikmesriikidelt rahaliste ülekannete tegemist 7 päeva jooksul, ükskõik millisel ajahetkel ja ükskõik millises suuruses, aegade lõpuni, kuid

  • mida ei tohi isegi Euroopa Parlamendi initsiatiivil kontrollida,

  • mille tegevuse õiguspärasust ei tohi kaaluda isegi mitte Euroopa Kohus,

  • mille tegevusest põhjustatud kahju kompenseerimise nõuet pole antud kellelegi ning

  • mille töötajatele on omistatud absoluutse puutumatuse staatus.

Isegi Rahvusvahelisel Valuutafondil, Maailmapangal või Vatikanil, millest esimesed kannavad vastutust maailma rahasüsteemi stabiilsuse eest ning viimasel on religioosse eeskoste õigust kõigi maade katoliiklaste üle, ei ole antud sellist võimutäiust ja õiguslikku kaitset! … “

Lõks on jultunud ja töökindel. Mis riigid pinnale jäävad, kas eurotsoon tervikuna? Ei, tõenäoliselt vaid Saksamaa ja sedagi tänu sellele, et ESMi kaudu ei saa neid kontrollimatult tühjaks pigistada, sest Saksa konstitutsioonikohus on vastu võtnud otsuse, et väljamaksed mahus üle190 miljr euro tuleb Saksamaa parlamendis eelnevalt heaks kiita. Mitte nii, nagu teiste liiduvabariikidega lood, et papid palju kästakse. Aga noh, geopoliitilise ruumi tsentrit on ju vaja, mille ümber doonorpiirkond moodustada. Ja ega teistest peale Saksamaa asja polekski.

Millal lõks kinni lastakse, see sõltub suurest kolmikust. Aga jamadest nad ei pääse. See on nagu rongiga: hädapidurist seisata on lihtne, hiljem uus hoog sisse saada aga raske. Moolok kadestab Hiinat, kus nende unelm töötab: inimtööjõud odav, eliit rikas, riigi võimsus kasvab. Mingi riigikapitalismi, väliskapitali ja eraettevõtluse salapärane mikstuur, aga töötab. Ent kuidas hakkab mooloki enda majandus tööle? Ja veel üks probleem on moolokil ees: kuidas suhtuvad ELiidu rahvad doonororja rolli – ajalugu ja iseloom inimestel siin teine, ei ole siin Hiina.

Üks kohaliku tuntusega persoon, keda eespoolt sai tsiteeritud, ütleb, et parata pole midagi, asi on juba otsustatud, Euroopa riik tuleb, valikut ei ole. Üks ülemaailmse tuntusega persoon – Suurbritannia Iseseisvuspartei esimees Nigel Farage – arvab aga teisiti, et midagi pole veel otsustatud! Väljavõtteid tema esinemisest europarlamendis 15.08.2012:

„Süsteem kukutatakse kokku ja rahvad orjastatakse

Valitsustel ei ole julgust öelda inimestele, et me ei saa jätkata elamist harjumuspäraseks saanud viisil. Oleme ausa poliitika ajamisel sügavalt läbikukkunud, elades üle oma võimete, mistõttu seisame nüüd silmitsi sügava ja väga tõsise võlakriisiga. /-/
Nüüdseks on kõik otsustanud – Inglise Keskpank, Föderaalreserv, Euroopa Keskpank, kus töötavad väga terased inimesed, kes on juhtinud meid praeguse aja kriisi –, et lahenduseks on “kvantitatiivne leevendus”. Nende valitud “lahenduseks” on trükkida raha juurde ja luua seeläbi võltsraha, püüdes niiviisi päästa meid jätkuvast kriisist. /-/ Minu arvamus, mis põhineb ajaloolisele perspektiivile, on et tegelikult toimub sel moel probleemi süvendamine. /-/ See tähendab, et teatud hetkel tulevikus – ehk kolme, ehk viie aasta pärast – leiab aset massiivne inflatsioon. Kui raha devalveeritakse – kui raha trükitakse juurde –, siis just see juhtub: massiivne inflatsioon. Ajalugu on seda kinnitanud õige palju kordi.

See, mis mind hirmutab, ei ole enam euro. Mind hirmutab pigem see tohutu võlakoorem ning tõsiasi, et sedavõrd paljud pangad on Läänes niisuguse mastaabiga hädas, mis võib tingida olukorra, kus valitsused ei ole enam lihtsalt võimelised neid maksumaksjate rahaga päästma – isegi, kui nad seda sooviksid. Seega kardan, et teatud hetkel tabab meid tõeliselt dramaatiline panganduse kollaps. /-/ Rahanduslikust vaateviklist vaadatuna on tegemist koomilise situatsiooniga, kuna me teame, et see on üks ja seesama raha, mis võlakoorma katteks süsteemis ringi keerleb. /-/

Kuid kogu loo kõige pahaendelisem aspekt seisneb tõsiasjas, et selliste meeste, nagu Itaalia peaminister Mario Monti ja minu vana hea sõber hr Herman von Rompuy, kavatsuseks on orjastada ja vangistada nende riikide rahvad oma “Uude Euroopa Korda”.See on tõsiselt hirmutav, sest lõppastmes toob see kaasa rahvahulkade mässu. See mäss saab olema vägivaldne ning käiku lastakse totaalne poliitiline ekstremism.” -2012/08/15/suurbritannia-iseseisvuspartei-esimees-nigel-farage-.

Vaat, mida arvab Farage! Mina arvan täpselt samamoodi – midagi pole otsustatud. Eriti intrigeeriv on, milliseks kujuneb Euroopa siis, kui „kriis“ lõpeb ja euro likvideeritud või raskelt devalveeritud. Tulevane võimujaotus Saksamaa ja EL vahel on praegu vägagi ebaselge. Kuid oletame, et Euroopa majandus õnnestub kokku lasta ja ELiidu-laadsel, nii täitev- kui seadusandliku võimu enda kätte väänanud kooslus, mille seljataga trilateraalid, bilderberglased, 300 Komiteelased jt panevad Lääne mammonamasina seisma, siis mida Uue Korra ehitajad lõpude-lõpuks kätte saavad? Mitte midagi kadestamisväärset. Nälgivate rahvaste uuskommunismi – kurjuse ja vaesuse kuningriigi, mille üle hiinlased võidurõõmsalt naerma hakkavad. Minu teada on olemas ainult üks liik inimesi, kes tunnevad naudingut kurjuse ja vaesuse tekitamisest. Need on satanistid.

Ja siis võibki tõeks osutuda see venelaste müstiline eneseusk, et hoopis nemad on väljavalitud rahvas ja “päästavad” Lääne. Mina ei ole russofiil, mina olen faktofiil ja faktid on kangesti kaldu selles suunas, et nii võibki juhtuda – pole võimatu.

Ma olen ka estofiil ja siin on faktid kangesti kaldu tolles suunas, et ellujäämise variante pole palju alles jäänud. Tõele näkku vaatamine võib veel päästa, see on esmane tingimus eduks ellujäämise teel. Eesti Iseseisvuspartei püüab selles osas aidata, see on meie üks missioonidest.

Vello Leito

08.01.2013

1,016 total views, no views today

Kes osaleb “presidendi veetšel” jääb kaassüüdlaseks riigikogu sihiteadlikult halvas/kuritahtlikus töös

Tänasest saab osaleda Eesti Koostöö Kogu (“presidendi veetše”) töös internetifoorumi kaudu. Kes arvab, et riigikogu arvestab tehtud ettepanekutega, see eksib põhimõtteliselt. Teadmiseks lugege läbi ka järgmine artikkel:

“Harri Taliga: riigikogu näitas mullu seadusi luues ebapädevust ja üleolekut

Postimees, 06.01.2013 14:00
Harri Taliga, ametiühingute keskliidu esimees

Mullu vastu võetud Eesti tööelu puudutavatest seadustest on pea võimatu midagi positiivset välja tuua, leiab ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga Postimehe arvamusportaalis.

“Halvima seaduse tiitli annaksin avaliku teenistuse seadusele, mis jätab lahenduseta rea tegelikke probleeme ja valmistab peavalu ka ministeeriumitele, kes seda rakendama peavad.„

Mis 2012. aastal Eesti õigusloome osas rõõmustas ja vastupidi, kurvastas?

Rõõmustavat on paraku raske esile tuua – vähemalt nende asjade osas, mis mullu seaduseks said. Töölepingu seaduse parandamiseks esitas EAKL juba 2011. aasta kevadel mahuka ettepanekute paketi – seaduse enda muutmise ettevalmistamiseks algatas sot siaalministeerium mullu mitmed uuringud: seda võiks nimetada positiivseks, samas oleks pidanud olema elementaarne, et probleemide põhjalik analüüs oleks valminud enne seaduseelnõu väljatöötamist.

Kurvastas eelkõige see, et tööelu puudutavate seaduseelnõude puhul jätkas valitsus talle omast formaalset kaasamist nö linnukese pärast, mitte selleks, et seadused paremad saaksid ja probleemid lahendatud.

Millised eelnõud/seadused tooksite mullusest välja huvigruppide hea kaasamise poolest?

Nagu juba öeldud, töötajaid puudutavate eelnõude puhul (avaliku teenistuse seadus, muudatused töötuskindlustuses ja kollektiivlepingu seaduses) oli kaasamine formaalne ja toimus reeglina pärast seda, kui eelnõud olid valmis – ja seetõttu ei võtnud valitsus huvirühmade ettepanekuid ja seisukohti sisuliselt arvesse. ATSi eelnõu puhul tunnistas justiitsminister Michal seda ka avalikult, väljendades Postimehes järgmist mõttekäiku: «Kui eelnõu valmis on, kuulame kindlasti ka ametiühingu seisukohad ära, aga ega me ei pea nendega arvestama.»

Milline ministeerium või eelnõu jäid Teile silma eelnõu mõjude väga tugeva analüüsi osas ja miks?

Tööelu puudutavate eelnõude osas midagi sellist kahjuks esile tuua ei saa.

Millise õigusakti puhul jäi Teie hinnangul enim vajaka heast õigusloomest?

2008. aastal kolmepoolselt kokkulepitud töötuskindlustushüvitiste (pidid jõustuma 2013. aasta algul) tühistamine koalitsioonisaadikute Pomerantsi ja Jentsi «algatusena», samuti tundmatuks jääda soovinud autori koostatud kollektiivlepingu seaduse muudatus, mille riigikogu õiguskomisjon menetlusse võttis – mõlemad kui tüüpiline näide ebapädevusest ja üleolevast suhtumisest – ainsaks põhjenduseks «meil on mandaat ja see on meie tahe».

Millise mulluse õigusakti nimetaksite aasta parimaks ja millise halvimaks seaduseks?

Parimat ei oska nimetada, halvima tiitli annaksin avaliku teenistuse seadusele, mis jätab lahenduseta rea tegelikke probleeme ja valmistab peavalu ka ministeeriumitele, kes seda rakendama peavad.

Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil info@teenusmajandus.ee.”

Küll aga jäävad foorumis osalejad kaassüüdlasteks riigikogu teadlikult halvas/kuritegelikus töös, sest alati saab riigikogu enda õigustuseks öelda, et lisaks riigkoguliikme mandaadile on neil foorumi kaudu ka rahva mandaat!

Postitas: EIP teabetoimkond

07.01.2013

778 total views, no views today

Eesti kaitsepoliitika aluseks sai EIP kaitsepoliitika programmiline põhimõte

EIP programmist:

“RIIGIKAITSE. Eesti kaitsmine peab tuginema rahva kaitsetahtele. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel.  * Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud majanduslik sõltumatus ning geopoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seetõttu Eesti majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. Ka see  on Eesti julgeoleku üks taladest. * Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega. *  Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge. * Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone. * Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele ning elanike haja-asustus sulgeb meie julgeolekualase ringkaitse.”

EIPle oli juba 10 aastat tagasi selge, et ainuke arvestatav kaitsemeede on Kaitseliit, mille suurus meie hinnangul peaks olema 50 000 meest ja automaatrelvad kodus.

Karkudelt kalossidesse astus ka Rootsi oma kaitsepoliitikaga, PM, 04.03.2013:

“”Sõjaväe juhataja: Rootsi peaks rünnaku korral vastu vaid nädal aega”

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson
Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson
Foto: Scanpix

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göransoni sõnul on riigi võimekus kaitsta end sõjalise rünnaku vastu nii kesine, et vastu suudetaks pidada maksimaalselt nädal aega.

Göranson ütles eelmisel nädalal Svenska Dagbladetile, et nädalane vastupanuvõime kehtib vaid piiratud rünnaku puhul, seejärel on vaja teiste riikide abi, vahendas Helsingin Sanomat.

Göranson usub, et abi Rootsi saaks. Ta ei oota seda ELilt, vaid NATOsse kuuluvalt naaberriigilt Norralt. Göransson mainis 2011. aastal korraldatud NATO staabiõppust, mille käigus Rootsi saatis oma JAS Gripen hävitajaid rünnaku alla sattunud Norrale appi. Göranson ootab Oslolt samasugust solidaarsust, kui Rootsit peaks rünnatama.

Rootsi on alates 1990. aastate lõpust sihiteadlikult muutnud oma relvajõude. Doktriinist, et riiki peab olema võimeline kaitsma suure rünnaku eest, on loobutud. Nüüd on relvajõud märgatavalt väiksemad ja peamist rõhku pööratakse rahvusvahelistele operatsioonidele, nagu missioonile Afganistanis.

Mullu septembris hoiatas Rootsi sõjaväeluure juht Stefan Kristiansson Svenska Dagbladetis Venemaa sõjalise relvastumise eest. Kristianssoni sõnul tuleb seda silmas pidada Rootsi järgmises, 2015. aastal kehtima hakkavas kaitsestrateegias.

Ka Göransoni intervjuu oli kantud sõnumist, et uuteks kokkuhoiumeetmeteks Rootsi sõjaväes ei ole enam ruumi.”

Eriti huvitav on tema pessimism NATO suhtes, mis kattub täielikult EIP seisukohaga. EIP: NATOs võib ju olla aga abi pole tast karvavõrdki, kui vaja on Eesti eest välja astuda.

Postitas EIP teabetoimkond

896 total views, no views today

Kaks aastat tagasi: valimisväitlused ERR-s

EIP teabetoimkond koondas 2011. aasta Riigikogu valimiste väitlused Eesti Rahvusringhäälingus. Meenutame, kes mida väitis ja lubas!

 

I. Valimisväitlused ETV-s, millest igaühele järgneb analüüs Raadio 2-s:

 

I valimisstuudio: majandus Esimese saate teemaks on majandus, maksud, tööpuudus ja ettevõtluskeskkond. Saatejuhid on Andres Kuusk ja Anvar Samost.

–> Majanduse ja maksude valimiseelne debatt. Ülekuulatavad on Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku halduse instituudi direktor ning innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Saates on kasutatud lõike ETV 26.01.11. saatest “Valimisstuudio”. Valimisstuudio järelanalüüs: millised mõtted jäid kõlama ja millised on teostatavad ning millised mitte.

 

II valimisstuudio: välispoliitika Saatejuhid Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre.

–> Riigikogu valimiseelne välis- ja kaitsepoliitika debatt. Tunnistajad on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp ja Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Vahur Made.

 

III valimisstuudio: üksikkandidaadid Saatejuhid Aarne Rannamäe ja Urmas Vaino.

–> Üksikkandidaadid Riigikogu valimistel. Tunnistajad on Europarlamendi liige Indrek Tarand ja poliitika analüütik Andreas Kaju.

 

IV valimisstuudio: kultuur Saatejuhid Indrek Treufeldt ja Johannes Tralla.

–> Riigikogu valimiste eelne kultuuri, hariduse ja integratsiooni teemaline debatt Tunnistajad on TTÜ Biorobootika Keskuse juhataja, professor Maarja Kruusmaa ja TÜ kultuuriloo professor, kirjanik ja ajakirjanik Rein Veidemann. Kodanikuühiskond. Tunnistajad on Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste liidu juhataja Urmo Kübar. 26.02.2011

 

VI valimisstuudio: sotsialka Eelviimases Valimisstuudios räägitakse meditsiinist, sotsiaalteemadest, toimetulekust ja ääremaastumisest. Saatejuhid Andres Kuusk ja Marko Reikop.

–> Sotsiaalpoliitika, tervishoid ja regionaalpoliitika. Valimisstuudio järelanalüüs: Ivi Proos ja Ain Aaviksoo analüüsisid poliitikute valimisdebati saates kõlanud seisukohti ja ettepanekuid.

 

VII valimisstuudio: finaal Valimiste eelõhtul väitlevad Eesti Televisiooni Valimisstuudios erakondade esinumbrid. Saatejuhid on Andres Kuusk ja Lauri Hussar.

 

V valimisstuudio: vene keeles Saatejuhid Jelena Poverina ja Maksim Rogalski.

 

Valimisstuudio. Mälumäng

 

 

II. Valimisväitlused Vikerraadios:

 

Valimisstuudio. Rahvastikupüramiid. Eesti rahvastikupüramiidis on auk. Kuidas sellega riigis toime tulla, mida tähendab see meie haridus-, pensioni- ja sotsiaalsüsteemile ning kuidas mõjutab maksulaekumisi? Erakondade debatis osalevad Liisa Pakosta (IRL), Kadri Simson (Keskerakond), Peeter Võsu (Kristlikud Demokraadid), Urve Palo (SDE), Dimitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis), kommenteerib Ain Aaviksoo Praxisest. Debatti juhib Arp Müller.

 

Valimisstuudio. Energeetika. Teemal “Kas elektrienergia hind on ka 5a. pärast Eestis taskukohane ja kuidas ära hoida elektrihinna hiigelhüpe? Kui oluline on energiajulgeolek ja kas elektritootmise tulevik on tuumajaamas või tuules?” debateerivad Kristen Michal (RE), Juhan Parts (IRL), Marek Strandberg (EER), Viljar Jaamu (ERL), Tarmo Kruusimägi (EIP) ja Nikolai Maspanov (VEE). Saatejuht ja küsitleja on Lauri Hussar, ekspert on Sulev Vedler (Eesti Ekspress). Toimetaja Kaja Kärner.

 

Valimisstuudio. Haridus. Teemal “Hariduse kättesaadavus? Ema- või riigikeelne haridus?” debateerivad Riigikokku kandideerivad Mailis Reps (KE), Jaak Aaviksoo (IRL) Kaarel Tarand (EER), Dmitri Klenski (VEE) ja Raivo Orgusaar (EIP). Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner, ekspert on Tiia Penkam (Õpetajate Leht).

 

Valimisstuudio. Majanduskasv ja sotsiaalne heaolu. Teemal “Toetustest elava pere toimetulek. Milline peaks olema riigi poliitika?” debateerivad Hanno Pevkur (RE), Heljo Pikhof (SDE), Mai Treial (ERL) Anne Kontus Hermann (EKD) ja Valdur Lahtvee (EER). Saatejuht ja küsitleja on Lauri Varik, ekspert on Andres Võrk (Praxis). Toimetaja Kaja Kärner.

 

Valimisstuudio. Elu maal. Maaelu-teemalises Valimisstuudios on jutuks bussi- ja internetiühendus, arstiabi ja koolivõrk, tööhõive ja avalike teenuste tase ja kättesaadavus maal. Väitlevad Peep Aru (RE), Taavi Pirk (ERL), Jaan Õunapuu (SDE), Ülle Kalvik (EKD), Vello Leito (EIP) ja Arvo Sarapuu (KE). Saatejuht ja küsitleja on Sulev Valner. Toimetaja Kaja Kärner.

 

 

III. Eesti Iseseisvuspartei valimisprogramm.

1,720 total views, no views today

Kaido Kama kaasati musta valgekspesemise eliiti

Kaido Kamast on senini lugu pidanud paljud. Tuleneb see sellest, et ta kadus lavalt piisavalt õigeaegsel. Ent võimupidajate häda ei anna häbeneda ja ka tema kisti musta valgekspesemise hoogtööle. Eesti Päevalehe 03.01.2013 artiklis: „Eesti riik – kellel ja milleks?“ on ta edukalt vältinud põhiprobleemi, et miks minnakse välismaale. Järjekordne vale temalt, et sinna minnakse parema teenistuse ja elujärje nimel. Külm tõde on siiski see, et välismaale lähevad põhiliselt need, kes valitsuse ja pankade meelitamiste tõttu aastatel 2004-2008 olid võlalõksu sisse astunud. Huvitaval kombel on ka kommentaatorid unustanud, et eluasemelaen on kanda 157 000 leibkonnal, mille keskmine suuurus on 37 143 eurot. Kui keskmise palgaga elab ära see, kel pole laenu kanda, siis rõhuv enamus koormuse all olevatest seda kodumaal ära kanda ei suuda. Pole midagi üllatuslikku, selleks eesti rahvas ju võlalõksu aetigi, et maa tühjaks teha uutele tulijatele.

Lugege ka ütlemisi artikli kommentaariumist:

kas ollakse

03.01.2013 08:45

ikka kursis, missugused on Brüsseli plaanid seoses rahvusriikidega?

MUSKETÄR

03.01.2013 09:19

See on seesama võrokene Kama, kes kelkis selle üle, kui efektiivselt sai omandireform teise tõpra Liia Hänniga läbi viidud ja nüüd vingub, et rahvastik väheneb. Nende kahe peletise omandireform viis paljud süütud inimesed numbritega haudadesse, nendel puudus süü, neile anti korter ja nemad ei teadnud kelle oma see on kunagi olnud. Samas vene sõjaväelaste korterid müüdi maha ja raha pandi tasku…

Vasta

    1. priit

03.01.2013 09:22

Siin ei ole vaja nii pikalt seletada!
See mis praegu toimub eestis on sõda oma maa ja rahva vastu.
Käib totaalne juurte juurimine kõrgemal tasandil.

Teie, härra Kama

03.01.2013 09:40

olete isiklikult koos teiste Isamaalastega osalenud protsessis, mis hävitas tuhandete lastega perekondade kodud. Jutt käib Eesti Vabariigi kodanikest, kes omandireformi käigus ei saanud oma tööosakute eest erastada oma kodu. Olite tol ajal justiitsminister ja enne seda juhtisite omandireformi töögruppi. Inimesed aeti oma kodudest välja Stalini genotsiidi ajal. Taasiseseisvunud Eestis aga aeti lastega pered oma kodudest välja muuhulgas ka Teie võimuloleku ajal. See on ümberlükkamatu fakt. Ärge siis imestage et Eesti inimkaod on viimase 20 aastae jooksul suuremad kui viimase sõja ajal. Kõigil lastel, kes nüüd on saanud 20- aastaseks, on meeles see, et neid kodudest välja aeti ja vaesustati.

EV kodanik.

03.01.2013 10:00

Sina Kama oled üks viletsuse autoritest. Tänu sinu omandireformi vastuvõetud seadusele lahkuvad kaasmaalased oma kodumaalt,,,sa põled põrgus, sest 100 tuhat sundüürnikku on selle hind.

ms parteitu

03.01.2013 10:23

Omariiklus vormid on maailmas kõik erinevad. Omariiklus on hea ja õige, ainult millist omariiklust.
Ma ei tunne ühtegi inimest, kes tunneks mõnda inimest kellele meeldiks (väljaarvatud koolinoored ja noorpoliitkud, kes tea majandusest ega ajaloost midagi) Laari – Kama alustatud ja kuni Ansip – Ligi valitsusteni oleks rahul Eesti omariiklikusega ja seda põhjustel:
– ebaõnnestunud erastamisega hävitati Eest tehased/vabrikud ja põllumajandus – maaelu koos kunagise hästi toiminud infrastruktuuriga.
Eesti tööstust-põllumajandust oleks pidanud kõik valitsused hoidma, nagu silmatera, vajadusel renoveerima, kaasajastama toodangut ning kindlasti laiendama ja leidma uusi eksport turge koos riigi osalusega, kuna Eestis ei olnud ega ole praegugi rahvusvaheliselt läbilöövaid turustajaid, majandusteadlasi ega poliitikuid.
Tööstus – põllumajandus on ainuke võimalus, mis tagaks tööhõive ning vahendid (töötasud) ja ka normaaseks sotsiaal võrgustiku toimimiseks. Võimaldaks eestimaalaste normaalse äraelamise üks-kõik millise riigikorra ja ( kapitalistliku, sotsialistliku, kommunistliku, fašistliku, jne. ) kas vabakaubandusliku või plaanimajandusliku süsteemi puhul.
Nüüdseks on üle 90% tööstusest – põllumajandusest hävitatud ja selle tagajärg:
– ca 50 000 – 100 000 töötut
– ca 300 000 – 400 000 lihtametniku/töölist elab vaesuse piiril
– ca 50 000 – 75 000 last nälgivad
Sotsiaalsüsteem kiratseb:
– ca 400 000 pensionäri elavad vaesuses
– ??? sots. abid, toetused, toimetulekud on rohkem sümboolsed kui
Eesti omariiklus naudib:
– ca 150 000 – 200 000 inimest

Normaalset äraelamist eelistaks vist sellisele saamatule, vaesele Eesti omariiklusele arvatavasti ca. 1, 0 – 1.1 miljonit eestimaalast.

 

EIP teabetoimkond

03.01.2013

973 total views, no views today

EIP esimehe seisukohavõtt T. H. Ilvese 2012/13 aastavahetuse pöördumise kohta

Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito seisukohavõtt Toomas Hendrik Ilvese 2012/2013 aastavahetuse pöördumise kohta

Teen eesti ühiskonnale teatavaks, et minu hinnangul on Toomas Hendrik Ilves Eesti esivaletaja.

T. H. Ilves ei osalenud Eesti Vabariigi taasisesivumise juures, vaid töötas kuni 1993. aastani Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktorina, mistõttu tema väljend: „Me lõime oma riigi…“ on vale.

Vale on ka väljend: „Meie iseseisev riik … „ . Enne Euroopa Liitu astumist toonitas õiguskantsler korduvalt, et EL õigus on ülimuslik EV Põhiseaduse suhtes, seesama väide on selgelt kirjas ka 2003. a. hääletussedeli punktis nr 2. Alles 5. 12. 2012 ütles Riigikohtu esimees Märt Rask: “Minu arvates tuleks algusest peale siin mõningad asjad selgeks rääkida. Esiteks see, et kui me räägime õigussüsteemi seisukohalt, siis euroopa õigus on eesti siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik. Püütakse nägu teha, et see nii ei ole ja meil on nagu mingi otsustusõigus seal; ka meie Põhiseaduse üle on see ülimuslik.” Jne. On vaidlustamatu fakt, et EV Põhiseadus ei kehti, sest see pole Eesti territooriumil ülimuslik, millest automaatselt jäeldub, et Eesti ei ole iseseisev riik, vaid föderatiivse Euroopa Liidu liiduvabariik.

Mina ei ole salliv inimene ja ka ei teeskle sallivust. Ma põlgan T. H. Ilvest kõikide aegade lõpuni, sest ta aitas viia Eesti Vabariigi föderatiivse Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Liit on loodud hauaks kõikidele iseseisvatele rahvusriikidele. Eesti riigi ja rahva hauale on ette nähtud hauakivi: „Nad hukkusid Euroopa Riigi nimel“.

T. H. Ilves ütles: „Vaename vähem ja kuulame üksteist rohkem“. T. H. Ilves pole mitte kunagi kuulanud Eesti Iseseisvusparteid – Eesti suuruselt kuuendat parteid, mil liikmeid 2181.

Avaldus on edastatud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Äripäev, Maaleht.

Vello Leito

01.01.2013

944 total views, no views today