Jaak Uibu: Õiguskantsler vajab kiiresti õigusabi

Jaak Uibu D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar

Targem oleks muidugi suu pidada ja alandlikult edasi elada, sest õiguskantsler on vaevaks võtnud kümneleheküljelisele pöördumisele kuue reaga vastata. Ta teatas, et selles pöördumises “ei nähtu asjaolusid, mida õiguskantsler saaks vastavalt oma pädevusele lahendada”. Palusime nimelt õiguskantslerilt seisukohta – kas Postimehe toimetuse tegevus kaastöö Veretu laulva revolutsiooni järgsed inimkaotused Mart Laari esimese valitsuse ajal avaldamisest keeldumisel ja selles sisalduva info blokeerimisel vastab EV Põhiseaduse sätetele ja vaimule. Nimetatud kaastöö käsitles demograafilise kriisi kujunemist üheksakümnendatel aastatel.

Muidugi võiks õiguskantsleri õigusvälja ees ja sees sulepea Toompea järsakust vana prügimäe kohal alla visata, aga seda ei saa, sest:

- õiguskantsleri vastus annab mõista, et rahvastikukriisist ülesaamine kui põhiseadusest tulenev riigi kohustus ei ole tema asi;

- mõiste pädevus mitmetähenduslikkuse tõttu ei saa vastusest aru, kas õiguskantsler pidas silmas oskuspädevust (ei oska vastata) või võimupädevust/õiguspädevust (kohalikud seadused pluss Euroopa Liidu omad

on puudulikud) või mõlemat;

- Toompea Haridusseminari liikmetel pole isiklikku ambitsioone, vaid Eesti arengueeldusi ja –tõkkeid selgitades tegutseme avalikes huvides. Meie poolt rakendatav sokraatiline meetod küsimuste ja ettepanekute esitamise näol on kakskümmend viis aastasada vana.

Õiguskantsleri poole pöörduvad sajad inimesed ja asutused oma rohkete hädade ja muredega. Pole ju ime, et selles isiklike, riiklike, eraõiguslike, lasteasutuste jt probleemide virr-varris õiguskantsler ise hakkab õigusabi vajama. Proovimegi nüüd talle seda anda. Hakatuseks kordame veel kord õiguskantsleri vastuskirjas öeldut – “pöördumisest ei nähtu asjaolusid, mida õiguskantsler saaks vastavalt oma pädevusele lahendada”. Ega me palunudki õiguskantslerit lahendada rahvastikukriis või nuhelda vitsaga Postimeest. Palusime üksnes õiguskantsleri seisukohta Postimehe keeldumise suhtes. Aga kui õiguskantsler midagi lahendama tahtis hakata ja kohe ka sellest loobus, siis otsigem üles seadussätted, mis pidanuks kõrget ametiisikut motiveerima keeldumise asemel pöördumisse süvenema.

1. Põhiseaduse preambulis on riigi põhikohustustest kirjas: “… peab tagama eesti rahva, keel ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Kui rahvuse säilimine on rahvaarvu dramaatilise vähenemise tõttu kujunenud megaprobleemiks, siis sellekohase info blokeerimine võiks ju õiguskantsleri tähelepanu köita. Ja keskenduda sellele oma ettekannetes Riigikogule, näiteks teemal Demograafiline kriis Eestis kui väljakutse seadusandlusele ja rahvastikupoliitikale“. Miks p e a b õiguskantsleri suhtes ei kehti, jääb arusaamatuks. Ehk on ta juba enda sisimas nõustunud Jaan Kaplinskiga, et Eesti kultuur ja rahvas ei jää püsima. Aga oma ametikohustustes ehk palgatöös?! Kas probleem on preambuli väheses õigusjõus? Kes siis veel kui õiguskantsler teab, et Riigikohus tunnistab preambuli normatiivset iseloomu.

2. Põhiseaduse paragrahv 45: “Igalühel on õigus levitada ideid (…) Seda õigust võib seadus piirata (…) Tsensuuri ei ole.” Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne

kinnitab, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid. Nende kahe kuhja vahel valiku tegemisel – kellel on õigus avaldada ja kellel on õigus seda õigust piirata, valis õiguskantsler kolmanda tee – läks mugavamat kuhja otsima.

3. Põhiseaduse paragrahv 54: “Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust”. Rahvastiku kriitiline vähenemine tõendab, et riigivõim pole olnud suuteline seda vähenemist pidurdama.

Kas Eesti iseseisvusele on praegu suuremat ohtu kui rahva tervis, negatiivne loomulik iive ja väljaränne?! Nendele asjaoludele tähelepanu juhtimisega on Toompea Haridusseminar täitnud Eesti kodaniku kohust, mida õiguskantsler pole kahjuks märganud.

4. Õiguskantsleri seaduse esimeses pragrahvis sätestatakse ühemõtteliselt: “Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ja teiste seaduste alusel.” Kas menetlusest loobumisel jättis õiguskantsler oma kohustuse täitmata? Kindlasti jättis ta ombudsmanina ütlemata, kuhu nüüd tuleks pöörduda, kuidas jätkata. Sedasama kohustas ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus.

5. Mõni aasta tagasi, 12. veebruaril 2008 andis Indrek Teder Riigikogu ees ametivande: “Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale (…)” See rahvas on nüüd veelgi sügavamas rahvastikukriisis kui neli aasta tagasi. Seda kinnitavad äsja avaldatud Rahva ja eluruumide loenduse lõplikud tulemused – võrreldes eelmise 11-aasta taguse loendusega on rahvaarv kahanenud enam kui 75 tuhande inimese ehk 5,5 % võrra. Taasiseseisvumise järgselt on rahvas kokku kuivanud kuuendiku võrra! Kui õiguskantsler ei toeta oma volitustes rahvastikukaotuse põhjuste selgitamise vajadust ei märka ja ei tuleta meelde, et selles osas on analüütiline töö riigis tegemata või poolik, aga igal juhul ebaefektiivne, kas pole see mitte ametivande rikkumine!?

6. Aga Põhiseaduse mõte, kas see töötab rahva säilimise heaks? Loomulikult töötab, sest mis mõte oleks EV Põhiseadusel, kui see ainult naabreid toetab!

Riigikohtu esimees Märt Rask oma Riigikogu Teataja artiklis ei arvanud, et põhiseaduse mõtet oleks lihtne defineerida. Me ei hakkagi seda mõtet kaugelt otsima, vaid kasutame Põhiseadusliku Assamblee liikme ja Toompea Haridusseminari asutajaliikme Ülo Vooglaiu ülemlauset: Ühiskond on elamiskõlbulik sel määral, mil põhiseaduslik kord kehtib ühtemoodi nii mõtetes ja sõnades kui ka tegudes. Loodame, et õiguskantsler oma viiekümneliikmelise kaaskonnaga leiab selle ülemlause üles.

Võidakse väita ja küllap seda paljud teevadki – miks nii palju laineid ja vahtu üles lüüa ühe avaldamata artikli pärast! Aga kas pole just taoline üleolev suhtumine rahvastikuprobleemidesse paljude haridus- ja võimuinstitutsioonide poolt aidanud kaasa sellele, et rahvuskeha jookseb verest tühjaks. Otsitakse abi vaid üksikmeetmetest, terviklik rahvastikupoliitika puudub. Pole üllatav, et just Põhiseaduse jõuga õiguskantslerilt oodatakse kaastunnet rahva haavades.

Miks jättis õiguskantsler ülaltoodud seadussätted meile vastates kasutamata?

Võimalikest põhjustest võib esile tuua kolm: õiguskantsleril puudub õigusteadlasetagapõhi, kirjavastuse koostaja pole akadeemilise juriidilise haridusega ja kirjavastusele alla kirjutanud isiku teadusliku uurimise valdkond on mullateadus ja põllumajandus. Või õiguskantsler Indrek Tederi enda sõnul Sirbi toimetajale: “Juriste koolitatakse palju, konkurents on tihe, aga ega neid tippe liiga palju ole.”

Aidakem siis õiguskantslerit. Töötage oma probleem juriidiliselt läbi sel määral, et õiguskantslerile töö lihtsamaks teha. Mida kompetentsemad on sõnastused, seda asjatundlikumad tulevad ka õiguskantsleri vastused. Aga ärge üle ühe küsimuse esitage, sest ühele küsimusele mingilgi viisil (näiteks – võetud teadmiseks) vastates on õiguskantsleri ja kõigi asutuste arvates ka teie kirjale seadusekohaselt vastatud.

911 total views, 7 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>