Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? Moolok ärkas! IV

Lõpetasin artikli eelmise osa lootuses, et 16.11 2012 toimunud Merkeli ja Putini kohtumine Moskvas annab head koolitusmaterjali Merkeli strateegiliste võimete hindamisel, ehk isegi tema Venemaa-poliitika hindamisel. Lootused ei täitunud, meediast mingit teavet ei leidunud, täielik infoblokaad, lausa nagu Eesti Iseseisvuspartei vastu eesti massimeedias. Aga, nagu teame, vaikimine võib teinekord olla kõnekamgi sõnadest.

Millest selline meediatõrge Merkeli suhtes? Selge see, et vägagi kardab Uue Korra konstruktoribüroo Berliin-Moskva telje tugevnemist, ent sedapuhku polnud see ainuke põhjus. Tugevnenud on ka pressing Venemaa enda vastu, mis üsna uus ilming on – selged piirjooned omandas alles paar kuud tagasi. Laiemas plaanis ei ole väljakujunevas mullistuses siiski miskit uut, sel lausa kaks kurikuulsat eelkäijat olemas: ‘oranž revolutsioon’ ja ‘väärtuspõhine suhtumine’. Kõigile neile, kes on poliitilises teadlikkuses jõudnud selleni, et loevad EIP kui ainukese poliitilise opositsioonipartei (kõik teised on Eesti EL-liikmelisuse pooldajad, seega riigireeturparteid) kodulehte, need teavad hästi, mis on oranž revolutsioon. Vähem teatakse, mis kummalisus see Euroopa Liidu ‘väärtuspõhine välispoliitika’ on. Aga on kohustuslik teada. Seepärast lugege läbi ja analüüsige põhjalikult näiteks kasvõi järgnev Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo tedaanne:

Kolmapäev, 12. September 2012

ELi välispoliitika vajab tulemustele suunatud strateegilist käsitlusviisi

Selleks, et ELi välistegevus oleks eesmärkide saavutamisel järjepidev, tõhus ja sidus, on vaja uut, igakülgset ELi välispoliitika kontseptsiooni, rõhutasid saadikud kolmapäeval toimunud hääletusel  nõukogu aastaaruande üle, mis käsitleb ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP). Saadikud rõhutasid samuti ELi välispoliitika teostamiseks vajalike vahendite olemasolu tähtsust.

Kuigi Lissaboni leping andis ELi välispoliitika teostamiseks uusi institutsionaalseid ja töökorralduslikke võimalusi, on jätkuv võlakriis ja finantsprobleemid  avaldanud mõju tegevuse järjepidevusele ja tõhususele.

Saadikute arvates ei piisa institutsioonide, läbiviidava poliitika ja selle teostajate tegevuse kooskõlastatusest, selleks et EL saaks oma tähtsust maailmaareenil suurendada. Vaja on ka uut ELi välispoliitika strateegilist käsitlusviisi, mida toetavad vajalikud ressursid personali, rahastuse ja diplomaatia poolelt.

“Täna saatsime Catherine Ashtonile selge sõnumi. ELi välispoliitika peab olema strateegiline ja ettepoole vaatav eriti praegu, mil ELi ees on uued väljakutsed ning tegutsemiseks on vahendeid piiratult. ELi välistegevuse uus, julge, strateegiline tegevuskava peab olema ka demokraatlikult legitiimne,” ütles parlamendi raportöör ja väliskomisjoni esimees Elmar Brok (EPP,DE).

Realistlik ja pragmaatiline lähenemisviis
Saadikute arvates suudab üksnes igakülgselt omavahel seotud tegutsemine, mis hõlmab diplomaatiat, majandust, arendustegevust ja sõjalisi meetmeid, seista vastu üleilmsetele probleemidele ja ohtudele. EL peab tagama, et välispoliitika erinevad osad on omavahel seotud, tulevikku suunatud ja lähtuvad strateegilisest käsitlusviisist, mille aluseks on realistlik ja pragmaatiline hoiak.

Väärtuspõhine välispoliitika
ELi välistegevus peab tulenema soovist edendada ja kaitsta ELi väärtusi, rahu, julgeolekut ja heaolu. See tegevus peab lähtuma samadest põhimõtetest, mis viisid ELi enda loomiseni.

Resolutsioon võeti vastu 511 poolt, 73 vastu ja 78 erapooletu häälega.“

http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2012/September-2012/pr-2012-September-08.html

Euroopa Liidu tegemistes välispoliitikas on üks selge kinnisidee: maha diktatuurid, demokraatia selle asemele! Miks selline diktatuurivaenulikkus, keda segab see, kui keegi isevalitseja oma riiki ja rahvast hästi juhib ja on seejuures sünnilt kuningas, mitte valitud isevalitseja. Või mille poolest valitud isevalitseja on parem, kui põlvnemisjärgne kuningas. Selgub, et sünnilt kuningas on ürgvastunäidustatud Uue Korra konstruktoritele. Kui Infobüroo uudisnuppu veel korralikult pigistada, siis saab kogu tõe essentsi kätte:

…et EL saaks oma tähtsust maailmaareenil suurendada. Vaja on ka uut ELi välispoliitika strateegilist käsitlusviisi, … Saadikute arvates suudab üksnes igakülgselt omavahel seotud tegutsemine, mis hõlmab diplomaatiat, majandust, arendustegevust ja sõjalisi meetmeid, seista vastu üleilmsetele probleemidele … . EL peab tagama, et välispoliitika erinevad osad on omavahel seotud, tulevikku suunatud ja lähtuvad strateegilisest käsitlusviisist, mille aluseks on realistlik ja pragmaatiline hoiak. … ELi välistegevus peab tulenema soovist edendada ja kaitsta ELi väärtusi, … See tegevus peab lähtuma samadest põhimõtetest, mis viisid ELi enda loomiseni.“

Niisiis: väärtuspõhine poliitika peab olema EL tähtsust maailmaareenil suurendav, pragmaatiline, peab hõlmama sõjalisi meetmeid ja lähtuma samadest põhimõtetest, mis viisid ELi enda loomiseni. Aber natürlich!

Siit tulenebki, et kuningatel on üks väga suur vahe vahel, üht ei saa väljastpoolt niisama lihtsalt troonile panna, „demokraatia“ võimaldab aga kõiki maailma imesid, sest president on valitav, valimised väljaspoolt mõjutatavad/kontrollitavad … . Sobib osatada: pole midagi palju ebademokraatlikumat kui demokraatia 21. sajandil.

Kodusõjad konstrueeritakse alati ühe šablooni järgi. Kuidas valimisi väljaspoolt kontrollitakse, seda illustreeris mailmale oranž revolutsioon Ukrainas, mis äärepealt oleks viinud riigi üle katastroofi künnise. Mida tähendas väärtuspõhine välispoliitika praktikas, seda illustreerisid ilmekalt aga Liibua sündmused. Viimaste kohta on tänaseks hästi teada, et kodusõda oli väljast algatatud, peategijateks Euroopa Liit ja salajased võõrleegionärid. Sõda sai nähtava alguse häälekatest inimgruppidest, kes nõudsid oma tuulest tõmmatud nõudmisi ja õige üleöö olid nad nii relvastatud kui varustatud. Ka kodusõja küpsetamisel Süürias ei tehtud „tehnoloogilisi“ uuendusi.

Sündmustel on alati sarnane kulg: kuskilt ilmuvad inimõiguslased, demokraadid, kodanikualgatuslikud müürilõhkujad … , kes kõik küll jutu järgi lillemüüjad, sisu poolest aga püssirohupoodnikud, ning hakkavad kohalikku ühiskonnakorraldust loksutama, ise valjult appi hüüdes, et neile tehakse ülekohut …

Nüüd jutujärg tagasi Venemaa ja Merkeli juurde. Ainuke märksõna, mis tema visiidi kohta meediasse jõudis, oli Pussy Rioti kohta langetatud karm kohtuotsus (2 aastat kolooniat) mille kohta oli Merkelile kodumaalt kaasa antud korraldus Putinit Moskvas noomida. Ja seda ta ka tegi (P. R. kodulehelt). Kas see tähendab, et uus oranž revolutsioon püüab inimõigusluse ja demokraatiaga soomustatult Venemaale sisse sõita. Ukraina lasi endale sisse sõita aastaid.

Venemaal algasid oranživärvilised virmalised juba Putini valimisvõidu järgselt. Ei tea milleni oleks olukord Venemaal üles kuumenenud, kui Medvedev oleks jätkanud. Putin eriline humorist ei ole, ning juulikuus, vahetult peale võimuletulekut allkirjastas seaduse, mis sunnib välismaalt rahastatavaid poliitilise tegevusega seotud organisatsioone ennast „välisagentidena“ registreerima.

Seda seadust on kritiseerinud inimõigusteorganisatsioonid. Nende väitel on see vaid üks Kremli koostatud seadustest, mille eesmärk on Putini-vastast opositsiooni taga kiusata. Uue seaduse järgi peavad valitsusvälised organisatsioonid kaks korda aastas raporteerima oma tegevuse kohta ja läbima igal aastal finantsauditi.

Kremli ametnikud on korduvalt väitnud, et (ava link) Washington kasutab valitsusväliseid organisatsioone Venemaal kattevarjuna poliitiliste muutuste esilekutsumiseks. Putin on nimetanud poliitikaga seotud Vene mittetulundusühinguid šaakaliteks. Seaduse eesmärk on seaduse eelnõu koostaja sõnul võitlemine USA katsete vastu mõjutada Vene poliitikat. Venemaa vanim inimõigusteorganisatsioon Moskva Helsingi grupp aga teatas seepeale, et paneb pigem oma kontori kinni, kui hakkab uut seadust täitma.

Vaat nii! Täitsa huvitav, ei meeldi ka neile audit ja sissetulekute deklareerimine! Sama ülbed kui eesti parlamendierakonnad: ämm andis ja mis see sinu asi on!? Ei meeldi see ka sugugi neile, kes Merkelit survestavad, Berliin-Moskva telge väänavad. See ebameeldivustunne viiski selleni, et Merkeli visiidist pole midagi ühestki ilmakaarest kuulda olnud. Samal ajal Birmas visiidil viibinud Barack Obama kohta olid hääletorud aga teksti täis. Väga sümptomaatiline.

Tuleb silm peal hoida nendel „mis see sinu asi on“ kodanikualgatuslikel organisatsioonidel, mis need sellised ikkagi on ja mida nad plaanivad. Kas või juba sellepärast, et Eestiski on ilmunud sarnased „mis see sinu asi on“ algatused. Järsku, lausa õleöö on tekkinud vabaühendused, kodanikualgatused, seltsingud, õiguslased … , kes räägivad nii, nagu nad lausa rahva nimel räägiksid! No ei ole nad rahvas. Aga kas see võib tähendada, et oranžiläikene tuluke on süttimas, mis võib lõppeda sellega, et kord riigis lagundatakse ja ilmuvadki need, kes kummardavad Brüsseli poole ja paluvad: korjake meid üles, isegi praeguse Eesti mittekonstitutsioonilise võimu kohapealne juhtimine käib meile üle jõu!

Sven Sildniku artikkel eilses Õhtulehes (vt kodulehelt 24.11.2012) on üks tema parimatest, aga pealkiri on pahasti eksitav, et eesti rahvas olevat justnagu hakanud mõtlema. See (sotsiaaldemokraatide või nende salapäraste isandate poolt) üleskeeratud käputäis ei ole rahvas, olgu veelkord korratud. Eesti rahvas on hakanud veel rohkem puuslikke kummardama ja nendelt pisarsilmil paluma – halasta, viska pappi! Kui rahvas oleks mõtlev, siis ESM vastasele miitingule oleks tulnud sama arvukalt osavõtjaid kui puuslike palumisrongkäigule. Aga ei tulnud ja nüüd võetakse rahval ka riided seljast, pole enam palju oodata.

Rahva mõtlemise punktis teen väikese ekskursi ja ütlen: eesti rahva kohta saab alles siis öelda, et ta on hakanud mõtlema, kui jõuab tema viimastegi ladvalehtedeni, et Eesti on geopoliitiline vaheruum ja on kohustatud tulenevaid funktsioone täitma. Mida see tähendab, selle kirjutasin viimase komakohani lahti oma raamatus „Eesti & geopoliitika“ juba 12 aastat tagasi, lisaks sellele veel ligi sada artiklit EIP kodulehel. Kui eesti rahvas oma kohustuslikku missiooni ei mõista, siis visatakse ta Venemaa jalgade alla põlluväetiseks, teda ei kanta isegi Venemaa jalgade ette, nii nagu Euroopa Liiduga tehakse. Prognoosisin seda artikli eelmises osas. Eesti rahvas on ärganud alles siis, kui hakkab valima kõrge geopoliitilise kvalifikatsiooniga, kompetentseid ja julgeid juhte, ning nõudma muuhulgas nendelt ümarlauad-kolmikkohtumist Putini ja Merkeliga. Siis läheks eesti rahvas maailma ajalukku, mitte põlluväetiseks.

Kuid põhiteemaga edasi. Ses asjas peab piinliku täpsusega analüüsima üht märgilist artiklit riigikogu liikme sulest …

Järgneb …

Vello Leito

25.11.2012

855 total views, 3 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>