Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? Moolok ärkas! III

Saab siiski aluseks võtta, et vähemalt ühed riigikoguvalimised veel toimuvad, ehk isegi kahed. Millised on eeldused täielikku aborigeniseerimist vältida. Võimalused on, tõsi küll, üsna viletsad. Ja mis kuninglikud šansid saaksidki olla olukorras, kus Eesti riik on allkirjastanud kaks blankotšekki ja selle omanikud on julmad, targad, salakavalad?

Esimene kahest blankotšekist on referendumil vastuvõetud otsus tunnistada Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust Eesti territooriumil, mis nii juriidiliselt kui faktiliselt tähendas EV Põhiseaduse kehtimise peatamist. Sellel teemal saatsin ajakirjandusele oma deklaratsiooni, mis edastab lühidalt kogu asja olemuse. Saagu see siinkohal veelkord ära toodud.

Eesti Iseseisvuspartei esimehe avaldus Tartu rahust, EV Põhiseadusest ja viisavabadusest

1. Milline õigus on ülimuslik Eesti territooriumil, kas EV Põhiseadus või Euroopa Liidu õigus. 2003. aasta referendumiga võttis eesti rahvas vastu otsuse, et kõrgeimaks seadustikuks Eesti territooriumil on EL õigus hääletades liitumisreferendumil liitumise poolt, mille punkt nr 2 sätestas EL õiguse ülimuslikkuse Eesti territooriumil ja peatas sellega EV Põhiseaduse ja Tartu rahu kehtivuse.

2. Euroopa Liit ja Venemaa on otsustanud sõlmida viisavabduse, see on nende huvides ja igati mõistetavalt neile kasulik ning see pole kellelgi teise asi. See ei ole Eesti Asi, sest eesti rahvas andis Oma Asja Euroopa Liidule kontrollimatuks ja reservatsioonideta kasutamiseks: EESTI KIRJUTAS 2003. AASTAL ALLA BLANKOTŠEKILE.

3. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu on avaldanud protesti piirileppe sõlmimise vastu, Tartu rahuga märgitud piiridest kõrvalekaldumise vastu, apelleerides EV Põhiseadusele ja Tartu rahule. Sellisel protestil puudub õiguslik alus, sest nii põhiseaduse kui Tartu rahu kehtivuse peatas eesti rahvas, nagu öeldud eespool, 2003. aastal.

4. Mainitud erakonnad diskrediteerivad sellega oma mainet ja sedakaudu kogu poliitika mainet tevikuna, sealjuures Eesti Iseseisvuspartei mainet, esitades nõudmisi, mil puudub õiguslik alus. Nende protestid on õigustühised, sest eesti rahvas andis Euroopa Liidu nimelisele liitriigile oma teritooriumil ülimusliku õiguse talitada oma ärenägemise järgi: kui soovib mingi kohaliku õigusaktiga arvestada, siis arvestab, kui aga ei soovi, siis ei arvestagi.

5. Piirilepingu sõlmimine Vene-EL suva järgi on otsustatud nende poolt ja Eesti valitsus ja riigikogu on vaid EL käsualused täitevorganid, neil puudub oma arvamuse ja tahte elluviimise õigus. Ainuke võimalus tastada EV Põhiseaduse ja Tartu rahu õiguslik jõud on väljaastumine Euroopa Liidust.

6. Eesti Iseseisvuspartei püüdis aastatel 2001-2003 meeleheitlikult eesti rahvale selgeks teha, et Euroopa Liitu astumine on enesetapp nii omariiklusvõime kui ka rahvuse ellujäämise mõttes. Olles sunnitud alistuma eesti rahva tahtele 2003. aasta referendumil, pole meil vähimatki võimalust protestimiseks viisavabduse tõkestamiseks või piiride osas. Eesti rahval pole täna midagi valida, ta tegi 2003. aastal fataalse vea.

6. Eesti Iseseisvuspartei jätkab poliitilist eestseismist rahvusliku majanduse jaluletõstmiseks, et viia Eesti välja Euroopa Liidust. See on ainuke tee ellujäämiseks ja peremeheseisuse tagasivõitmiseks Eesti territooriumil, sealjuures EV Põhiseaduse ja Tartu rahu taasjõustamiseks.

7. Eesti peavoolumeedia – äärmuseni politiseeritud must meedia – on igakülgselt blokeerinud Eesti Iseseisvuspartei ligipääsu rahvale. Meedia on teadlik sellest, et ta 2001 aastast alates sooritab/toetab kõikide aegade suurimat riigireetmist ja püüab tõe ilmsikstulekut tõkestada. EIP blokeerimisega püüab kartellimeedia hankida endale alibit, et näete, keegi ei rääkinud ju midagi õigel ajal. See taktika ei tööta, kõik EIP pöördumised lähevad ajalukku.

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

03.11.2013

Seega on lugu lihtne: lahkumisavaldus ELst tuleb koheselt sisse anda, enne kui EL põhiseadust muudetakse selliselt (Euroopa Uue Korra põhiseaduseks), et välja ei saagi astuda. Avalduse sisseandmine ei tähenda muidugi seda, et kohe ka välja saaks, nii et rahvusliku majanduse jaluletõstmiseks on aega ja kui seda kompetentsiga teha, siis pole jaluletõstmises mitte midagi keerulist. Muidugi tuleb selleks tõkestada majanduskolonisatsioon Eestis.

Esmaseks nõudeks on Eesti poliitiline lahtisidumine (uusautarkilisuse rakendamine) ja Eesti majandushuvide esiplaanile seadmine (majanduslik protektsionism). Praegu riigikogus olevad poliitilised parteid seda ei tee. Lahkumisavaduse andmist takistab kõigepealt see, et juhtpoliitikud on oskuslikult sissemässitud, kompra külge kinni kleebitud ja enda päästmiseks on nad pigem valmis komposteerima kogu riigi ja rahva, enne kui oma huve ohverdama hakkavad – väikese isksuse sündroom.

Teiseks põhjuseks on, et kaugeltki mitte kõik riigikogu saadikud, ehk isegi 2/3 nendest ei saa isegi aru tegelikust olukorrast advekvaatselt, nad ei mõista salakommunismi/kollase kommunismi loomise poliitilise üldskeemi gigantset haaret ja süvist, ei suuda “perestroikat” adekvaatselt mõista. Mis tähendab lihtlabaselt, et ei suudeta isegi tegelikkust mõista, rääkimata suurriikide ja Raha salaplaanidest. Olen selle temaatika oma artiklites ükikasjalikult lahti kirjutanud mitu korda, seetõttu veelkord kogu loo pinnalaotust pole otstarbekas pakkuda. Toon vaid kõige olulisemad sõlmpunktid üleminekul punasest kommunismist Suur-Euroopa (Eurussia) riigi loomiseni. Või kui selle variandi realiseerimne peaks neil ebaõnnestuma, siis Euroopa Uue Korra kehtimahakkamiseni.

1. Punase kommunismi loojad mõistsid lõppude-lõpuks, et füüsilise vägivallaga pole võimalik kommunismi (= vandenõulise käputäie võim kogu inimkonna üle) luua ja otsustasid kavaluse kasuks, vale ja pettusega lõksumeelitamise kasuks.

2. Käivitati Euroopa riigi (Euroopa Uue Korra) loomine Euroopa Liidu nimelise kollase (sala)kommunismi projektina. Selle loomise tehnoloogia toetub kahele printsiibile. Esimene näeb ette põhimõtteliste otsuste ettesöötmine nii, et avalikkus “demokraatlikul” teel otsustaks nende toetamise kasuks. Nii saavad kommunismikonstruktorid öelda: aga te ju ise tahtsite!

3. Teiseks põhiprintsiibiks on see, kuidas punase kommunismi ajal keskusest ellu viidud propaganda asendati väga andekalt koolutamisega üksnes kohapeal. Kohalikele võimukandjatele on delegeeritud “pesunaise” funktsioon, misläbi keskus jääb rahva rünnakutest puutumata. Rahvas märatseb oma valitsejate näilise rumaluse ja korruptiivsuse vastu, ega märka, et valitsejad täidavad vaid keskuse käske. Kohalikud valitsejad pole ei rumalad ega targad, vaid lihtsalt võõraste käskude täitjad.

4. Uuskommunismi praktiline realisatsioon on üles ehitatud dramaatilisele näitemängule (inimesed vajavad dramaatilist näitemängulisust, ka veriseid, see veenab neid hoopis enam kui lihtsalt sõnad) niimoodi, et kaks kurjategijat leppisid omavahel kokku, et sina mängid patoloogilist kurjust ja sõjalise okupatsiooni ohtu, teine aga mängib päästjat. Ideoloogiliselt invaliidistatud ohver jookseb “päästja” rüppe ja seejärel ühiselt need jooksikud rakendataksegi tootvale tööle – orjusesse.

Eriline elegants kogu loos peitub selles, et kurjuse telge mängiv Venemaa korjab lõppkokkuvõttes kogu saagi. Nii lihtne on seda ette näha. Euroopa Liidu majandus on uputamise eelses seisundis, on padulootusetult võlgades (NB!!! võrdluseks, et Venemaa välisvõlg on väiksem kui tema valuutavarud, on väiksem kui Soome välisvõlg, 5 korda väiksem kui see on Iirimaal ja koguni 10 korda väiksem kui Saksamaal või Prantsusmaal) ning on sunnitud üle elama majanduskollapsi: raha väärtus hävitatakse hüperinflatsiooniga või siis tehakse rahareform. Venemaa aga, kui majanduslikult stabiilne, tohutu valuutavaruga (2012. a septembris 523 miljardit dollarit), oma ammendamatu maapõuerikkusega osutub ühel heal päeval (järjest jäärapäisemalt pakuvad analüütikud, et suurusjärgus kuskil 4-5 aasta pärast) kõige rikkamaks Lääne riigiks, vene rahvas aga kõige kõrgema elatustasemega rahvaks. Faktiliselt tähendab see, et rikas Venemaa, vaid kõikeähvardavat kurjuse kehastust mängides, laseb kogu Suur-Euroopa, elik Eurussia endale jalgade ette kokku tassida.

Meelelahutusirooniline on aga see, millise õhinaga orjarahvaks määratud rahvad pingutavad Venemaa ees. Eesti juhtumil ümisetakse õigustavaid mantrasid, nagu näiteks: piirileping ei väärigi küünlaid! Selles lõikes võtke kindlasti ka ette 10.11.2012 Delfist Vahur Kooritsa artikkel: “Rootsi uuring: Eesti võib saavutada Venemaa vaastu tugeva sõjalise heidutusvõime.” Võib ette kujutada seda rahulolu Putini analüütikute meeskonnas, kui nad peaksid Koorti lugu lugema. Venemaa nimelt ei kuluta padrunitki ja kogu Lääne-Euroopa tassitakse talle jalge ette. Vaat siis, mida on võimalik saavutada tarkuse ja kavalusega.

Kenasti ütles asjade olemuse välja 09.11.2012 oma Tallinna visiidi ajal VF väliskomisjaoni juht Mihhail Margelov, et olete nüüd Euroopa Liidus ja teete nii nagu nemad tahavad. Selle, et Eesti Asi on nüüd nende mõlema asi, jättis ta mõistagi ütlemata. Ka selle jättis ta ütlemata et nad lepivad omavahel enne ikka kokku, mida Moskva tahab, et seejärel ka EL saaks sõnakuulekalt sedasama tahtma hakata.

Tuleb tähelepanelikult analüüsida Merkeli käitumist visiidi ajal Moskvasse. Vale on arvata, et Saksamaal nagu polekski probleeme Suur-Euroopa loomisel koos Venemaaga. Probleemid on isegi väga suured ja tulenevad need sellest, et Vene-Saksa telg ei ole ainuke pretendent võimutäiusele, selliseks on ka Uue Korra tegelikud loojad. Neid teeb rahutuks Vene-Saksa telje kiire tugevnemine ja on seetõttu viimasel ajal alustanud Saksamaa survetamist Venemaa vastu. Väga õpetlik saab olema, kuidas Venemaa-visiidil Merkel topeltrolliga toime tuleb, sest Uue Korra loojatele lihtviisiliseks vartuhakkamiseks tal jõudu pole …

Järgneb …

Vello Leito

18.11.2012

477 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>