Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? Moolok ärkas! II

Venemaa ja EL on üks, tüli tekitab vaid võimu jaotumine/jaotamine – kui palju ühele või teisele. Koostöö nende kahe vahel toimub nii varjatult kui ka avalikult Venemaa profiili lahtikirjutamine geo- ja globaalpoliitika võtmes on lihtne, sest nende eesmärgistus on selge, meetodid tuntud. Lääne kõikepeitvale silmakirjalikkusele ja valelikkusele nad tehnoloogilisel taseme poolest vastu ei saa .

Keerulisem on Ida-Eurussiat ja Lääne-Eurussiat ühendava geopoliitilise vaheruumi, n.ö šarniiri lahtikirjutamine, kuid võimalik on seegi. Olgu siis tegemist vaheruumiga, mil riiklik staatus või siis ilma selleta. Kuidas saada kasu vaheruumi võimalustest nii poliitiliselt kui majanduslikult riiklusvarandi korral, selle olen üksikasjalikult lahti kirjutanud raamatus: “Eesti & geopoliitika” aga ka Eesti Iseseisvuspartei doktriinis: “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum”, vt kodulehe linki: Põhidokumendid. Nii, et selle variandi analüüsiga oleks nagu korras. Praeguse ebakindla olukorra tõlgendamine geopoliitilisest aspektist on veidi ebamugavam.

Telje šarniir – geopoliitiline vaheruum

Olukorra mõistmiseni jõuab siis, kui välja selgitada raamistik ja selle järgi panna oma kohale mosaiigikillud. Kui aga toimida vatupidiselt, et võtta mosaiigikillud ja püüda nende liigutamisega pilti ette saada, siis läheb tarbetult raskeks. Korraks tagasi elektrienergia teema juurde. Kui võtame temaatika ette niimoodi, nagu üks tekstiviljakas poliitik oma hiljutises artiklis, et: “Valitsusel on elektri hinna tõusu vastu kasutada kuus hooba”, siis selgust ei saa kuidagi. Olukord sarnaneb juhtumiga, kui väikest tekki püüab palju magajaid enda peale tirida, tulemuseks on üldine madin – ühest kohast küll võtad, aga mujal tekib puudujääk. Hinnakompenseerimismeede peab olema terviklikult mõjuv, s.o lahend saab tulla vaid majanduspoliitika parandamise kaudu. Või kui täpsem olla, siis majanduspoliitika tuleb lihtsalt korda teha. Sõela vettpidavaks teha pole mõtet aukude kinnitoppimise teel, ehkki seegi on võimalik ja kilplased saaksid sellega ka hakkama. Normaalse mõtlemisega inimesed kannavad vett siiski aukudeta nõus. Ülekantuna energiapoliitikasse see tähendab, et elektrienergia börsile viimine tuleb tühistada ja müüa eletrit välja riigi poolt rahvusvahelise turuhinnaga. Lihtne, ju! Ning Auvere elektrijaama toodang tuleb muuta heaks ekpordiartikliks. Meil endil lisaenergiat vaja pole, sissetulekut aga küll.

Segaduse ja uppumistunde tekitamine ühiskonnas on eesti riikluse kõigutamise üks meede, omariiklusvõime kustutamine aga valitsuse ette seatud kohustuslik ülesanne. EL ei soovi, et vaheruumi rollis oleks iseseisev riik, vaid et oleks kohalik täitevadministratsioon. Kel uuriv vaim ja visa hing, see analüüsigu viimase niidini õpetajate ja arstide streig”liikumist”. Kes selles riiklusvõime vastast destabiliseerimist pole veel üles leidnud, see jätkaku otsinguid – kes otsib, see leiab!

Lisaks elektrijamale tahan teieni tuua veel ühe JAMA. Järgnevalt väljavõte suurettevõtjate 19. oktoobri 2012 pöördumisest investeeringute kaitseks riigi poole:

Pöördume teie poole tõsise ja põhjendatud murega seoses Eesti transpordikoridori ja üldisemalt, Eesti ettevõtluskeskkonna, Eestisse investeerimiskliima ja Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime olulise halvenemisega. /-/ investorite peamiseks mureks on tõsiasi, et ettevõtluskeskkond on muutunud äärmiselt ebastabiilseks, kus on hakanud valitsema ettearvamatuse õhkkond, /-/ strateegiliselt olulised ettevõtluskeskkonda mõjutavad otsused tehakse Valitsuse poolt ilma igasugu eelneva analüüsita. /-/ Tulemusena on Eesti kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest konkurentsivõimest ning välisinvestorite usaldusväärsusest; /-/ meie mitmed välispartnerid, eriti logistika ja transiidi valdkonnas on loobumas Eesti transpordikoridori teenustest, kuna keegi ei suuda anda neile kindlust selle kohta, millised on kulud nende teenuste kasutamisel järgmisel hetkel. Tagajärjena niigi hädine kaubavoog, mis praegu läbib Eestit (tuletame meelde, et 40-lt kaubarongipaarilt üle piiri me oleme paari aastaga kukkunud lausa 12 paarini), on kahanemas tasemeni, mis võib täielikult halvata nii kogu transpordikoridori, kui ka, näiteks, selle ühe strateegilise lüli – Eesti Raudtee, funktsioneerimise. /-/. Pöördumisele on alla kirjutanud BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, Sillamäe Sadam nõukogu esimees Tiit Vähi, Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, AS Vopak E.O.S. juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer, DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, Alexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti Hääl, CF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla.”

Siit saab tarkuseks muuta mitu olulist tähelepanekut. Näete, millega on Vene ja EL ühisrinne hakkama saanud: Tiit Vähi, kes kunagi juhtis Eesti valitsust ja kuni viimase ajani kummardas veendunult ida poole, temast on saanud nüüdseks sisuliselt vaid paadisadama nõukogu liige, ei mingit Silmetit. Tõsi, õige peatselt on Sillamäe ja Ust-Luga vene kaksik-suurlinn, ent Eestilt ei vajata ju selles osas mitte midagi muud, kui vaid teritooriumi, kus eestlastel võib-olla lubatakse täita rahvustunnusteta orja-tööjõu rolli! Tiit Vähisid, kes riigi Euroopa Liidule ära kinkis – tema valitsuskoosseis andis sisse EL liitumistaotluse – igal juhul ei vajata, loll ja riigireetur on kustutajate jaoks vajaliku töö teinud, ainult selleks teda ju vajatigi. Tiit Vähi juhtum on väga iseloomulik, sest pisaraid ei usuta ei Moskvas ega Brüsselis. Või veelgi üldistavamalt: riigireetureid ja pugejaid ei salli keegi kusagil, võetakse, mis neilt võtta annab ja siis rentslisse.

Tarkuseks saaks sellest pöördumisest muuta ka fakti, juhul kui suudaksime tuvastada, et “suurettevõtjad” ei mõista, et Eesti riiki ei juhita mitte Toompealt, vaid Brüsselist ja lisaks sellele veel ka Moskvast. Kasuliku moraali saab aga välja öelda juba siinkohal: poleks olnud vaja väliskapitali ja selle käsilasi toita, tänulikkust neilt ei tule. Kui Tiit Vähi oleks seisnud riigi ja rahva, ning sedakaudu ka oma isiklike huvide eest, siis oleks ta korda teinud rahvusliku panganduse ja praegu läheks tal väga hästi. Aga nüüd ei lähe ja ei hakkagi minema.

Kindlasti märkasite pöördumisest, et Eesti transiidivoog on nireks kuivanud. Miks? Põhjusi on kaks. Sellepärast, et Ust-Luga kogub jõudu ja suudab neelata kogu transpordivoo, kui nii soovitakse. Ja mõistagi veel sellepärast, et võtta viimanegi hingetõmbevõimalus eesti rahvuslikult majanduselt, et see võimalikult kiiresti kuulutaks väljas majandusliku pankroti ja paluks EL riigi valitsusel Eesti juhtimine üle võtta. See ongi see, miks peetakse kramplikult võimul tänase päeva hävituspataljoni – Reformierakonda ja IRLi.

Vene-EL ühisjõul hoitakse Eesti kui geopoliitiline vaheruum oskuslikult eemale vaheruumi primum-mobile staatusest, jõuallikast, millest räägib EIP doktriin. Juba täna on selge, et juhul kui riigikogu valimised ikka toimuvad – tänase seisuga pole see sugugi enam kindel – siis vaid protektsionistlik majandus ja iseseisvuslaste kandev roll saab tagada riigi ja rahva jalgadele tõusmise ning jätkusuutlikkuse.

Järgneb …

Vello Leito

29. oktoober 2012

460 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>