Jaak Uibu: Veretu laulva revolutsiooni järgsed inimkaotused Mart Laari esimese valitsuse ajal

Päris selge, et tulevaste põlvede ajaloolastele palub huvi eesti rahva hiiliv kidumine kahekümnenda sajandi lõpul ja kahekümne esimese sajandi algul. Kindlasti on märksõnadeks sündimus, suremus, iive ja rahvaarv. Tõenäoliselt mõnigi teadlane tõstatab rahvastikupoliitiliste otsuste tegemise või puudumise ja nende rakendumise

teemad. Kindlasti kaitstakse edukalt väitekirjugi. Täna me veel ei tea, kas need uurimused kirjutatakse eesti, inglise, vene või soome keeles. Samas miks mitte uurida juba täna ja eesti keeles!

Alustame kiretute faktide ja arvandmetega. Või nagu Stalin oli öelnud – ühe inimese surm on tragöödia, kuid tuhande inimese oma on üksnes statistika. Kasutame võrguväljaannet “Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel”, kolmas väljaanne, 2001. Selle raamatu tugevuseks on, et ta ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidul. Nõrkuseks on, et sotsiaalkomisjonid on tulnud ja läinud, tänane koosseis temast ei hooli. Aga igaühel on võimalus kontrollida ja täiendada ja paremini teha.

Vabariigi Valitsuse netiportaalist saame kinnituse Mart Laari valitsuse tegevusajale – 21.oktoober 1992 kuni 8. november 1994. Enne seda oli Tiit Vähi üleminekuvalitsus ja veelgi ennem Edgar Savisaare üleminekuvalitsus.

 

Kui uurime rahvastikusündmusi 1993 ja 1994, siis lubame mugavuse huvides väikest kahekuulist nihet statistiliste andmete kasutamisel. Meie uurimusele oleks olnud käepärasem, kui Mart Laari valitsus oleks ametisse asunud 1. jaanuaril 1993 ja lõpetanud 31. detsembril 1994, kuid ajalooratast alati tagasi ei pööra! Kui keegi seda suudab, siis ehk Mart Laar ise – peame silmas tema comeback`i 1999.

 

Rahvaarv Eestis aastail 1985–1994 oli ümardatult 1,5 miljonit elanikku.

Suremus 1985., 1990. ja 1991. aastail oli ümardatult vastavalt 19,3; 19,5 ja 19,7 tuhat inimest. Seega platooks võib võtta 19,7 ja sellelt tasandilt hinnata 1993. ja 1994. aasta

suurenenud suremust, mis oli vastavalt 21,2 ja 22,1 tuhat hinge. Niisiis lisasurmade arv kahel aastal kokku oli 3900. Neist peaaegu pooled langesid vigastuste ja mürgistuste arvele, mis peegeldab agressiivsuse kasvu ühiskonnas.

Sündimus 1980., 1985., 1990., ja 1991. aastal oli vastavalt 22,2; 23,6; 22,3 ja 19,3 tuhat last. Võttes platooks 1991.aasta sündimuse 19,3 tuhat last, saame arvutada sündimuse vähenemise Mart Laari valitsusajal. Siis oli elussündide arv 15,1 ja 14,1 tuhat last, s.o. sündis 4200 ja 5200 last vähem kui 1991. aastal, kokku 9400 last.

Kokku liites lisasurmad ja sündimata lapsed saame 1993. ja 1994. aasta inimkaotuseks 13 300 inimest. Kui võtta platooks 1980. aasta sündimus, oleks inimkaotus 19 100 inimest – nagu tänane Viljandi linn.

Käsitletud trende ja kaotusi oleme harjunud pidama paratamatuseks. Alles Mart Laari

valitsuse 20. aastapäeva pidustustel paotas tolleaegne sotsiaalminister veidi ust, nimetades tolleaegset valitsust diltetantide valitsuseks. Kindlasti on Marju Lauristinil õigus. Rahvastikupoliitika sõnastamisest ja vastumeetmete otsimisest polnud sel ajal veel juttugi. Seda algatati alles Mart Siimani vähemusvalitsuse ajal, mis oli liiga nõrk rahvastikuminister Andra Veidemanni ettepanekute tagasilükkamiseks. Kui Mart Laar sai taas peaministriks, siis tema esimesi samme oli A. Veidemanni ajal tehtud töö ja algatuste tühistamine.

 

Jaak Uibu

D.Sc., tervishoiuministri asetäitja 1989-1991,

rahvastikuministri nõunik 1998-1999

24. oktoobril 2012

481 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>