Tiit Merenäkk: Veel üks unustatud Eesti uuema ajaloo lehekülg

Täna, 20 aastat tagasi toimus sündmus, mis on jätkuks minu eelmisele loole Eesti Kongressi Majanduskogu programmist “Eesti tee”. Nimelt volitas 21.septembril (1992) toimunud Majanduskogu viimane istung Vello Leitot ja mind (kui põllumajanduse, metsanduse ning mere ja kalanduse toimkondade juhti) andma programm üle ka oktoobris valitavale Eesti presidendile.

Siinkohal on väga vajalik põgusaltki tutvustada selle suure töö sisu.

“Eesti tee” koosnes kolmest osast:

I Üldkontseptsioon (15 lk.)

II Kriisiprogramm (70 lk.)

III EK Majanduskogu põhiseisukohad (5 lk.)

Kõige objektiivsem on alljärgnevalt edastada viimane osa, mis iseloomustab kokkuvõtlikult kogu programmi.

EK MAJANDUSKOGU PÕHISEISUKOHAD EV VALITSUSE KOHTA

Võttes aluseks Valitsusprogrammi, täpsustatud Majandusprogrammi ning Valitsuse praktilise tegevuse võib tõdeda:

Valitsus on olnud pädev lahendama majanduse tehnilisi küsimusi, majandusolukorra stabiliseerimisega seotud probleeme;

Valitsus pole olnud võimeline lahendama põhiprobleeme, tooma kvalitatiivseid muudatusi ühiskonda: läbi viima omandireformi, valitsuse-,haldus- ja juhtimisreformi; lahendama kõlbelist kriisi ärastamise, varguse, pettuse lõpetamise kaudu; käivitama turumajandusele vältimatut turgude tegevust – tööjõuturgu, kinnisvaraturgu jne.

EESTI VABARIIGI MAA KOHTA

  1. Majanduskogu on kategooriliselt maa müügi vastu välisriikide kodanikele, ka tootmisobjektide aluse maa osas. Nii idas kui läänes on piisavalt raha, et ära osta iga ruutmeeter Eesti maad ka tootmisobjektide aluse maa salakavala mehhanismi kaudu.

  2. Ettevõtete aluse maa müügiks väliskodanikele ei ole vajadust. Põhjendused välisinvesteeringute saamiseks maa müügi kaudu on ebakompetentsed ja Eesti riigi huve kahjustavad. Maailmapraktika ja meie endi kogemused ütlevad üheselt: pikaajaline rent on piisav tõsistele välisfirmadele. Eesti kui kontinentide põkkumispiirkonna strateegiline kõrgpotentsiaal tagab meile välisinvesteeringuid rohkem kui vajame.

  3. Tuleb lugeda kahjulikuks ja desorienteerivaks tekitatud kampaaniat nagu päästaksid Eestimaa vaid välisinvesteeringud. Maailmapraktika tõestab vastupidist: riigi päästavad ja viivad rikkuseni ennekõike kohalike inimeste kohalik ettevõtlusinitsiatiiv kohalikul toorainel – ettevõtlusbuum. Oma varade tark kasutamine ja investeerimine annab võrreldamatult parema lõpptulemuse. See ei tähenda aga üleskutset välisinvesteeringutest täielikult loobuda, neid tuleb kasutada eeskätt valdkondades, kus meil praegusel hetkel omad võimalused puuduvad: infrastruktuur, kõrgtehnoloogia jne.

  4. Maa tuleb ära hinnata ja diferentseeritult maksustada.

PRIVATISEERIMISEST

  1. Privatiseerimise eesmärgiks on majandustegevuse efektiivsuse tõstmine, sealjuures õigluse kriteeriumit järgides.

  2. Silmas pidades kogu privatiseerimisprotsessi ja selle seost omandireformi ja riikluse kujundamisega, tuleb vastu võtta poliitilised otsused, mis määratlevad: a) privatiseerimise tempo ja järjekorra;

b) õigustatud subjektide ringi privatiseerimise ülesannete kaupa;

c) ühiskondliku sektorierastamise põhimeetodid valikuna müügi ja jagamise vahel ning nende proportsioonid.

3. Majanduskogu peab otstarbekaks kuni 20 % erastatava vara tasuta

jagamist erakätesse. Jagamisel on soovitav kasutada vabalt ostetavaid ja

müüdavaid väärtpabereid – osakuid, mille väärtus oleks kaetud jagamisele kuuluva riigivara osaga.

4. Erastamisest laekuvaid tulusid ei tohi kanda riigieelarvesse vaid kasutada eelkõige ettevõtlusele soodsa keskkonna loomiseks, krediidifondideks.

 

PÕLLUMAJANDUS

  1. Talu kui elu ja majandamisviisi au sisse tõstmine on praegu meie riigi oluline ülesanne. Maaelu on eesti elu läte. Eeskätt maarahvas tagab Eesti genofondi väärtuse taastumise, vaimse ja füüsilise püsimise.

  2. Meie söögilaud peab olema kaetud põhiliselt kodumaise toiduga.

  3. Põllukultuuride kasvatamisel lähtuda enam mahemaaviljeluse põhimõtetest, et toota bioloogiliselt täisväärtuslikku toitu, mis on samal ajal ka väga perspektiivne ekspordiartikkel.

  4. Metsanduses on tähtsaim metsa tootmisvõime täielik ärakasutamine. Ekspordisoodustuste kaudu tuleb ümarpuidu väljaveolt kiiresti üle minna töödeldud puidu ja puitesemete ekspordi suuremale osakaalule.

  5. Doteerimispoliitika tuleb ümber muuta subsideerimispoliitikaks – sihtprogrammide ning -fondide kaudu.

EESTI ARENGUST

  1. Väärtushinnangud rahvusliku rikkuse kohta on muutunud. Endised: töökus, kapital, maavarad, on asendunud seostega – rahvuslik anne, loovus, töö, kapital, objektsed eeldused (s.o. maavarad, geograafiline asend, infrastruktuur jne.). See seab hariduse üheks põhieesmärgiks loovuse arendamise.

  2. Eesti rahva suurimateks objektseteks rikkusteks on Eestimaa geograafiline asend ja infrastruktuur transpordis (peale lõpuleehitamist rahvusvahelise koostöö alusel).

  3. Majanduskogu peab õigeks kahe rahvusliku programmi viivitamatut ja aktiivset rakendamist: “Eesti kui kontinentide põkkumispiirkond” ja “Säästliku arengu rahvuslik programm”.

  4. Välispoliitikas tuleb rakendada koheselt kolm doktriini:

  • Jõu esmasuse printsiibist välispoliitikas. Jõu all ei tule mõista mitte sõjalist jõudu vaid välispoliitilist aktiivsust, ennekõike rahvusprogrammide raamides. Oma jõu mitteteadvustamine ja alahindamine on raske poliitiline viga.

  • Kolonisatsiooni, genotsiidi ja okupatsiooni tagajärgede likvideerimine rahvusvahelisel tasandil. Doktriini põhimõtete rakendamata jätmine oleks ebaõigluse mahitamine meiepoolse vaikimise kaudu.

  • Arveraamatu kohta. Selle sisuks ei ole kõikide tekitatud kahjude otsene korvamine vaid taotlus vastastikku kasulikuks tegevuseks kontinentidevahelises lävimises, osaliselt Venemaa kaudu ja kaasamisel.

Usutavasti mõjub tookordne mõttetöö tänagi ehk küllaltki mõtlemapanevalt…

Niisiis, 20 aastat tagasi sisenesime kenal pärastlõunal Vello Leitoga Kadrioru lossi, et anda vastvalitud presidendile Lennart Merile üle “Eesti tee” lugupidava pühendusega eksemplar. Kui olime teatanud oma saabumisest, läks käsundusohvitser meist teatama. Tagasi tulles küsis ta ootamatult:”Kes teist on Merenäkk?” Vastasin, et mina. “Palun siis Teid presidendi vastuvõtule.” Vastasin, et sooviksime EK Majanduskogu esindada siiski kahekesi. Käsundusohvitser läks teadet edastama. Peagi oli ta tagasi sõnumiga, et kuna visiidi oli kokku leppinud Merenäkk, siis teda president vastuvõtule ka lubab. Meie protesti peale tähendas ta, et sellisel juhul võime lahkuda ja kohtumist ei toimu!… Valikut polnud, võtsin mapist “Eesti tee” ja suundusin presidendi kabinetti. Vello Leito jäi imestunult mind ootama.

Käsundusohvitser teatas minu saabumisest. Lennart Meri tõusis laua tagant püsti ja ütles talle:”Jätke meid kahekesi.” Kui too oli ukse taha kadunud, vaatas ta mulle üleolevalt otsa. Võtsin ennast kokku ja teatasin:”Härra Eesti Vabariigi President! Eesti Kongressi Majanduskogu soovib Teile üle anda oma töö resultaadi, arengustsenaariumi “Eesti tee”, mis on esitatud vastvalitud Riigikogule ja moodustatud Valitsusele.” Nähes, et president ei liigu paigalt, asetasin selle sõnadega “Palun, härra President!” tema ette lauale. Meri võttis vaikides istet ja hakkas seda jäisel ilmel lehitsema. Seisin seal tahvli juurde kutsutud koolipoisina. Meri soris raamatukest poole minuti jooksul, võttis siis selle põlglikult kahe näpu vahele ja viskas endast eemale lauale.

“Mida te tahate selle programmiga öelda!?”

Küsimus oli ootamatu oma toonilt ja sisult, mis võttis mind lausa keeletuks. Suutsin siiski pärast pausi end koguda ja vastata:”Selle programmi töötas välja Eesti Kongressi Majanduskogu Eesti Komitee toel omapoolse panusena, mis võiks aidata meie taasiseseisvunud riiki eelseisvate ülesannete lahendamisel.”

Pärast pikka pausi litsus president läbi hammaste:”Mida te tahate sellega ikka öelda!?”

Sellise kahemõttelise küsimuse peale minu jahmatus vaid süvenes.

“See on Eesti Kongressi, Eesti Kongressi Majanduskogu ja Eesti Komitee kingitus oma maale ja rahvale.”

Lennart Meri ärritus millegipärast silmnähtavalt. Järgnes kiire ja lõikava tooniga terav küsimus:”Millega Te praegu tegelete!?”

Püüdsin jääda rahulikuks. “Olin äsja toimkondade juhina tegev selle programmi viimistlemise ja trükkitoimetamisega. Eesti Komitee Juhatuse liikmena aitan ette valmistada Eesti Komitee töö lõpetamist.”

“Ma küsin, kus Te töötate!?”

Täpne löök korraliku “kodutöö” tulemusena. Nimelt oli neli kuud tagasi Pärnumaa Talupidajate Liidu esimees, endine Vihtra kolhoosi partorg sm. Metstalu minu kui talukonsulendi koondanud väidetava rahapuuduse tõttu… Tegelikult täitis ta kõrgemalt poolt saabunud korraldust, et Merenäkk ei saaks Riigikogu saadikukandidaadina valimiskampaanias kasutada talukonsulendi nime. Ja nüüd oli Meril mugav esitada selline mõnitav küsimus.

“Alates 15. juunist olen ma kahjuks töötu,”

President tegi käsilaiutava žesti ja sõnas: “Mul ei ole enam Teile küsimusi.” Uksele ilmus käsundusohvitser ja viipas mind endale järgnema. Vastuvõtt oli lõppenud.

Vello Leitoga Kadriorust välja astudes arutasime, et see oli Eesti Kongressile ja Eesti Komiteele näkkusülitamine.

See episood Lennart Merist asetus aga täielikult paigale alles pärast Virkko Lepassalu uurimust “Süümepiinadeta”(2005), mida kinnitas ka Henn Põlluaasa “Lennart Meri. Vabaduse valus valgus”(2011). Tegemist oli Eesti rahva ja riigi reeturiga.

Tarbatus, 18. oktoobril AD 2012 Tiit Merenäkk

1,014 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81