Facebook: 
   Sisu: 
 

Soome majanduskolonistid kahjustavad Eestit

Joakim Helenius: Majanduse kasvuretsept: meelitame varad Eestisse

Eesti Ekspress
Joakim Helenius: Majanduse kasvuretsept: meelitame varad Eestisse

Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht

Rahvusvahelistumise tagajärjel on kasvanud konkurents kapita­lile. Mida rohkem on ühe elaniku kohta kapitali, seda kõrgem on tõenäo­liselt ka selle riigi elatustase.

Eestil, nagu ka teistel riikidel, on kaks võimalust kapitali hulga suuren­damiseks. Esiteks, leida võimalusi kaa­sata seda välisriikidest, ning teiseks, lei­da võimalusi kasvatada olemasolevat kodumaist kapitali. Skandinaavia ela­tustasemeni jõudmiseks peab Eesti ma­janduspoliitika soosima mõlemat.
Ilma uute ettevõtete tekkimiseta ja olemasolevate kasvuta on kodumai­se kapitali akumuleerumine praktili­selt võimatu. Et kapital kasvaks, selleks on tarvis aktiivseid ja motiveeritud et­tevõtjaid.
Siit järeldub, et rahvusvaheline kon­kurents kapitali pärast on ühtlasi rah­vusvaheline võistlus ettevõtjate pärast.
Kuid kes õieti on ettevõtja?
Vikipeedia järgi on ettevõtja “ette­võtlik isik, kes kasvatab kapitali läbi ris­ki ja/või initsiatiivi”. See on hea definit­sioon, realistlikult lai ega seo ettevõt­likkust otseselt omandiga. Teatud mõt­tes jagab see ettevõtluse kahte kate­gooriasse: esiteks kapitali pakkujad, kes riskivad oma rahaga, ja teiseks äriliid­rid/juhid/spetsialistid (kes võivad samu­ti olla kapitali pakkujad), kellel on al­gatused, kuidas olemasolevat kapita­li kasvatada. Viimaseid nähakse maail­mas järjest enam võtmetegelastena ka kogukonna elatustaseme parandami­sel laiemalt.
Rahvusvaheline nõudlus kasulike oskustega inimeste järele järjest suureneb.
Kuidas saaks Eesti selles olukorras ettevõtluse kaudu kapitali kasvatada, et siin tekiks uusi ettevõtteid ja olemas­olevad ettevõtted kasvaksid?
Eesti suureks nõrkuseks rahvusva­heliselt edukate ettevõtete riigina on väiksus. Uus konkurentsivõimeline et­tevõte alustab tavaliselt kasvu koduturul, enne kui kaalub laienemist välis­riikidesse. Mida suurem on koduturg, seda suuremaks võib ettevõte seal kas­vada. Aga näiteks siseturul edukas kii­re kasvuga Saksa ettevõte on tõenäoli­selt palju suurem kui võrreldavalt sama edukas, kiire kasvuga ja samas sekto­ris Eesti turul tegutsev firma.
Kui need kaks astuvad omavahel konkurentsi toodete või teenuste ekspordis, kumb siis tõenäolisemalt peale jääb?
Väiksus on takistuseks kõigile väi­keriikidest pärit ettevõtetele. Aga arvestades, et Eesti on üks väiksemaid Euroopa riike, on meil probleem eriti terav.
Kas seda saab kuidagi ületada või leevendada? Saab!
Ainus võimalus selleks on veen­da Eesti ettevõtjaid mitte piirama oma ambitsioone vaid Eesti turuga. Siinse­tel ettevõtetel tuleb laiendada oma aru­saama koduturust, et saavutada ülekaal suurema koduturuga konkurentide üle. Selleks on tarvis Eestisse meelitada vä­lisriikide ettevõtjaid, kes alustaksid siin oma ärisid või koliksid oma ettevõtted Eestisse. Eesti ettevõtjatel tuleb aga välis­maalt siia meelitada ettevõtlikke juhte ja spetsialiste. Et saada üle Eestis pal­judel aladel kammitsevast teadmiste ja kogemuste puudusest, seda eriti just toodete ja teenuste müügi alal.

Eestil ja siinsetel ettevõtetel tuleks kasu lõigata järgmistest eelistest:

  • esi­teks Euroopa Liidu ja eurotsooni liik­melisusega kaasnev valuuta stabiilsus (võrreldes ohuga omada praegusel eba­kindlal ajal väga väikest valuutat, mil­lest keegi teine piisavalt aru ei saa, et seda usaldada) ja suhteliselt lihtne ligi­pääs teistele ELi turgudele.
  • Teiseks suh­teliselt atraktiivne maksukeskkond.
  • Kol­mandaks rikas naaber Soome, kus mak­sud tõusevad ja kelle ettevõtjaid võib aina lihtsama vaevaga veenda ärisid Eestisse üle tooma.
  • Ja neljandaks laialt levinud inglise keele oskus.

Eesti valitsusel tuleks märkimis­väärselt tõsta kasvutempot ja ­ seeläbi kohaliku kapitali akumulatsiooni ette­ võtluses.

  • Selleks tuleks esiteks jätka­ ta maksukoormuse nihutamist sissetu­lekult ja tööjõult tööjõumaksud) tarbi­mise suunas, et teha ettevõtjatele liht­samaks oma äride kasvatamine, mida ei saa teha ilma uute töökohtade loo­miseta.
  • Teiseks tuleks praeguses eurodeba­tis toetada neid, kes propageerivad lii­kumist ühtsema Euroopa poole (mida väiksem on ELi liikmesriik, seda roh­kem on sellel riigil võita tõeliselt ühen­datud Euroopa majanduseses, mis vä­hendab suuremate koduturgudega riiki­dest pärit ettevõtete suuruse eeliseid).
  • Kolmandaks peaks tegema kõik, et veenda Soome väikese ja keskmise suu­rusega ettevõtteid oma tegevust Eestis­se üle tooma. Soome on Eesti jaoks klii­ma ja keele tõttu ainuke realistlik kõr­gelt kvalifitseeritud ettevõtjate allikas.
  • Ning neljandaks tuleks valitsusel julgustada oskustööliste valikulist sis­serännet Eestisse vaesematest riikidest, tõenäoliselt endistelt Nõukogude Lii­du aladelt, kindlustades samal ajal iga­külgselt selliste immigrantide kiiret su­landumist Eesti ühiskonda. Sest Ees­ti statistilised prognoosid näitavad töö­ealise elanikkonna kahanemist aastaks 2050 tervelt viiendiku võrra!


Majandusedu musternäiteks, mida teised riigid kadestavad, võib Eesti saa­da vaid juhul, kui mõistab, et ainus viis jõukamaks saada on välismaalt kapita­li, ettevõtlusoskusi ja oskustöölisi ligi meelitades. Kui agressiivselt selle kallal tööd tehakse, sellest sõltub isegi Eestis paikne­vate ettevõtete võime uut kapitali luua. Ettevõtjad ja ärid reageerivad õi­getele signaalidele – usun, et praegu­ne valitsus on võimeline langetama õi­ged otsused.

__________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

Väljavõtteid artikli kommentaariumist:

kapitalil on rahvus

08.10.2012 09:49

Võõrast rahvusest kapitalist hoolib üksnes iseenda ja oma kodumaa huvidest, kindlasti mitte Eesti huvidest.

Varadega

08.10.2012 10:14

koos tulevad ka kohtustused. Miks seda teist poolt ei valgustata? Varad üksi ei tekita veel mitte mingisugust kasvu, pigem toidavad vähseid vahendajaid, maaklereid, fondivalitsejaid. Nagu me juba oleme kogenud, nemadki on inimsesed ja soovivad kõige pealt täita oma taskud.

Jüri Koduvere

08.10.2012 10:59

Autor ise tegeleb vist kinnistute ostmisega oma peremeestele kogu postsotsimaades…
Kapital omab rahvust ja peremeest – riigil ja rahvamassil pole sellest muud – ehk natuke tööd mõnele…
Sulandada immigrante?
Hiinlane jääb igal pool hiinlaseks …. nii ka teised rahvad.
Rikas naaber – Soome…. igatahes spetsialistidele hea pelgupaik…nüüd ja edaspidi. Kui palju saab Tartus asuv soomlaste küttefirma Eesti riigilt lisaraha turba põletamise eest?
Vallutusi liigitati varem kolme liiki:
– võõra rahva invasioon – oli edukas idast;
– sõjaline okupeerimine – aastasadu mitmelt poolt;
– rahanduse hõivamine – on toimunud nüüdseks valitsuse mahitusel Põhjamaade pankade poolt;
Kuidas Eesti pankadele ära tehti: 1999 oli EKP poolt määratud kommertspankadele antava laenu intress 3%… 2001 aastal 4,2% …. Milline alustav kommertspank oleks olnud võimeline sellise intressiga ellu jääma.?… Lisati meie valitsuse poolt veel nn. “poliitiline otsus;
Nüüdseks on “Kolmele Katkule” lisandunud veel ameerikalik mõttelaad…
Jaan Tõnisson kirjutas õieti: keegi pole siia tulnud midagi tooma, kõik tahavad vaid saada.

Juks35 juks35@gmail.com

08.10.2012 11:09

Majandus on niisamuti juhitav kui mistahes masin.
Seda, et meie riivanker on rappa juhitud, näeb ning tunnetab igaüks. Et seda masinavärki kindlamale pinnale suunata on vaja juhthoovad taas enese kätte haarata. Piltlikult öeldes on meie valitsejad kui lasteaia lapsed mänguautot juhtimas, kõik keeravad rooli ja omaarust suured juhid.
Tegelikult asub rool (seadusandlus) Brüsselis, gaasipedaali (rahandus) sõtkuvad välismaised pangajuudid ning nuppe-kange (tööstus) krutivad välismaised korporatsioonid.
Meie “juhid” on juhthoovad ilma rahva volitusteta võõraste kätte andnud, vilgutavad mülkas oleva riigimasina tulesid ning vahest peremeeste loal lasevad uhkelt pasunatki, ise aga tunnevad end suurte tegijatena.
Kas ei oleks aeg juhtohjad taas enese kätte haarata?
Palkaks juhid kes täidaks oma kohustusi – teeniksid Eesti rahvast ja riiki.

Kolhoosnik

08.10.2012 12:18

Tervitame Heleniust kui uuskolhooside rajajat. Vahe on ainult selles, et kolhoosis kuulus võim ametlikult kollektiivile, aga tegelikult muidugi mitte, Heleniuse suurmjandites -kolhoosides on võim ka ametlikult tema käes. Miks oli üldse vaja eestlasi lollitada maade ja varade tagasiandmisega, kui kohe tõmmati väiketootjatele silmus kaela? Euroopa tootjad saavad tohutuid abirahasid. Eestlased ei saa midagi. Igasugused suurinvesteerijad hävitavad eestlaste ettevõtted täielikult ja viivad kõik raha Eestist välja. Meie asi on elada “riigis”, kus puuduvad koolid, päästeteenistused, haiglad, arstid ja teed. meelitame raha Eestisse! Mida tegema? Maksma Kereeka võlgu ja aitama rikkaid Euroopa Liidu riike, et nad saaksid maksta viis korda kõrgemaid palku ja pensione kui on Eestis. Käige kuradile!!!

08.10.2012 12:19

Viron Shaman

08.10.2012 13:03

Kas see on seesama mees kelle nõuandel Eesti Pank kulla rämpsvõlakirjade vastu vahetas??

witchfinder

08.10.2012 13:22

See on küll õigus,et Soome,Rootsi on kõige suurem Baltimaade konkurent. Kui oleksime jalule tõusnud oleksid nemad tagasi läinud.Selline reaalne oht neile, võimalus oli täitsa olemas ja Poola ongi oma rahvatulult Rootsist möödunud,on suurema majandusega. Baltimaades elas 20 aastat tagasi sama palju rahvast kui Rootsis ja odav hinnatase,oskustööjõukaadri olemasolu oli siis väga hirmutav faktor.Kuid läks nii,et poliitilised kaalutused pravaleerisid majandusliku mõtlemise ees ja meie omad on seda ka ise tunnistanud.Ja investeeringud ei tule siia just selle pärast et oleme EU-s. Juba ainuüksi keskonnaalased nõudmised teevad suure osa tootmisest EU piires võimatuks.

938 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>