Vello Leito: Eesti majandusest faktofiilselt IV

Sellega peaks olema selge kustkohast ja kuidas otsida teavet elanikkonna faktilise tarbimise kohta. See oleks samal ajal ka esimene samm teada saamaks kuidas asjad edasi arenevad – kas tarbimisvõimalused suurenevad või halvenevad. Majanduskasv on see post, mille küljes valitsused ja riigid väänlevad. Kuigi SKP puhul on tegu ka kirgliku näitemänguga mida hoiab raames vaid eespool defineeritud usaldatavuse kriitiline piir, on SKP mõõde kõigele vaatamata ikkagi põhjapanev näitaja, ning selle kasvu tõelisuse/näilisuse äratundmine on mõõdupuuks analüütiku kompetentsi hindamisel.

Alustan retoorilise küsimusega, et kas laenuraha sisselaskmisega riiki võib üleüldse põhimõtteliselt tekitada majanduskasvu. Et, loll jutt? No, muidugi on. Aga see küsimus küll loll ei ole, et kas laenu sisselaskmisel ka mingid kohustuslikud nõuded kaasas käivad? Muidugi käivad, ja seejuures väga karmid. Saatanaga võib turakat mängida ja see mäng võib olla ka võidetav, ent hoopis tõenäolisemalt jäädakse ise turakaks. Saagu järgnevalt vääramatu järjekindlusega kindlaks tehtud, millist rolli mängisid laenud „majandusbuumis“ aastatel 2004 – 2008.

Esimesena läheb luubi alla SKP ja ühiskonna laenukoormus aastatel 2003 – 2012. Siinkohal märkuseks, et aasta 2012 kasvunumber on esimese poolaasta alusel tehtud prognoos-suurus.

Allikas:Eesti Statistikaamet, Eesti Pank

Pildilt peaks päevselgelt paistma, et Eesti nn majanduskasv kestis vaid niikaua kuni laenuraha sisse voolas. Laenuraha sissevoolu maht ületas majanduskasvust tuleneva rikkuse kasvu aastal 2004. Selle kohta vaata joonist nr 2 minu artiklis „Teadmiste kohustuslik …“ kodulehe arhiivist kuupäeva alt 31.01.2007. Alates aastast 2004 mingit majanduskasvu pole olnud, nn majandusime polnud midagi muud kui majandusime sildi all valitsuse poolt inimestele ja ettevõtetele valedega kaelamääritud võlakoormuse kasv. Selle kohta vaata ka minu 24.01.2010 artiklit „Riiklik kuritegu nr 1“ kodulehe arhiivist. Kel mõistus, et mõista, sel kõik selge.

Allikas: Eesti Statitikaamet, Eesti Pank

Nüüd operatsioonilauale joonis nr 2, mis visualiseerib SKP ja laenukoormuse muutumised ajas (=tuletis funktsioonist) ja on üks eriti huvitav joonis. Sellelt on selgelt tuvastatav, et laenuraha sissevool lakkas vaid kaks nädalat enne majanduslanguse algust! Vapustav, millises agoonilises sõltuvuses oli Eesti majandus enne PAUKU – majanduskollapsit, mis algas 2007. aasta lõpus! Tagatipuks kõikidele teadmiseks, et ka see, mis graafiliselt kuni aastani 2004 näib majanduskasvuna, polnud mitte majanduskasv, vaid midagi muud. See oli ühiskonna omandi mahamüümine: riigiettevõtete, eraettevõtete, kinnisvara jne mahamüümine. Seega ühekordne tulu.

Seda siis majandusest üldiselt. Käesolevas artiklis on erilise tähelepanu all inimeste tegelik lõpptarbimine. Et viimase täpset suurust Eesti andmebaasidest pole võimalik saada, siis kõige lähemale pääseme SKP deagregeerimiskomponendi P31 kaua. Seepärast on järgmisel joonisel võrreldud kahte suurust: SKP inflatsioonivaba komponenti (SKP ahelväärtust) ja lõpuks sedaväetikest P31-e.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Mis näeme? Seda, mida igapäevaeluski näeme – reaalne elanikkonna poolt tarbitud kogurikkus ei ole suurenenud võrreldes 2005nda aastaga. Ei hakkagi suurenema, sest eesti rahvusliku majanduse tootlusvõime on hävitatud rahvusliku panganduse hävitamise läbi. Rahvuslik majandus on hävitatud omakorda aga rahva riiklusvõime hävitamise eesmärgil. See oli ja on Euroopa Liidu kui föderatsiooni peaeesmärk. Saadud majanduslik kasum on selle kõrval teisejärguline.

Kas selle lõppjärelduse väljaütlemiseks oli siis vaja läbi kaevata kogu riiklik andmebaas? Oli vaja, sest kõik see, mis ütlevad võimukandjad teisiti kui artiklis öeldud, on nüüdsest tõestatult valetamine. Avalikes andmebaasides täpsemat tõde ei ole. Salatatud andmebaasid on eraldi jutt, mis muidugi samuti jutustamist vääriks.

Veel üks fakt on väärt väljaütlemist. Kuna meie tarbimismaht on sama, mis 2005ndal aastal enne laenuekstaasi, kas siis on nii, et midagi polegi nagu muutunud? Või on olukord hoopis vastupidine? Olukord on vastupidine: enne majandusime nimelist laenulõksu olid inimesed vabad, neil ei olnud seljas orjanduslikku laenukoormust, nad said valida kas töötada kodumaal või minna emigrandiks. Enam see nii ei ole.

Saldo:

  • poliitiline ülesostetud „eliit“ sai lühiajaliselt aupaistet, osad ka korruptiivset rikkust;
  • rahvas tervikuna kaotas lõviosa omandist: suurtootmise, keskmise mahuga tootmise, kinnisvara, poliitilise kapitali, rahvusliku valuuta jne;

  • ühiskonna laenukoormuse tõus peaaegu nullist kuni tänase SKP-ga võrdse aastamahuni tähendab, et tegemist ei olnud mitte võlgu võtmisega, vaid oli n-ö juustu söömine hiirelõksust;

  • on toimunud süsteemne hävitamine ja seda jätkuvalt loosungi all: aga te ju ise tahtsite.

Kuid selles mõttes on olukord tõesti endine, et rõhuv enamus inimestest ei saa aru, mis toimuvas on suitsukate ja mis on katte taga. Ka ESM on ainult järjekordne suitsukate. Olete kohustatud nägema, mis on selle taga. Teie uurivale mõistusele lootma jäädes:

Vello Leito

12.09.2012

1,025 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81