Facebook: 
   Sisu: 
 

Õhtulehe juhtkiri: Aeg revolutsiooniks küps?

Aeg revolutsiooniks küps?

Kui revolutsioonilisest situatsioonist Eestis räägivad eri masti analüütikud, saab võimuliit neid üleolevalt naeruvääristada, nagu seda varemgi on tehtud sotsiaalteadlastega.

Kui aga Eesti hetkeseisu võrdleb Prantsuse revolutsiooni eelse olukorraga raskekahur Marju Lauristin isiklikult, peavad asjad siin riigis ikka väga halvad olema. Klassikalise määratluse järgi ülemkihid enam ei saa ja alamkihid enam ei taha senise mudeli järgi elada. Et sellest on siiski aru saadud ja võimalikke tagajärgi üritatakse leevendada, on näha võimuliidu plaanist tagada uue riigieelarvega pisike, aga võimalikult laiu ametnikemasse hõlmav palgatõus lennukilt rahakülvamise printsiibi järgi. Oma osa lubatakse ka pensionäridele, unustamata samas ära ikkagi tippude privilegeeritud seisundit – nii mõnelegi riigiettevõtte juhile plaaniti palka kergitada kuni kolmandiku võrra, arstidele loeti aga kolme protsenti piisavaks.

Eemalt vaadates on Eesti palgad vägagi konkurentsivõimelised, kui kojamees teenib 1000 eurot, prügiautojuht 1500, bussijuhid üle 1200 euro, nagu ettevõtete juhid uljalt raporteerivad. Fassaadi taga avaneb aga teistsugune pilt. Vaesem rahvas kakleb omavahel Brüsseli tasuta toidupakikeste pärast. Politsei peab tõrjuma paisuvaid süüdistusi, et ta on võimu pättidele loovutanud, ei soovi kuriteoteateid vastu võtta ja tegeleb vaid trahviraha kogumisega. Tulemuseks on ühiskonna ülekriminaliseerimine, kus kolmandik rahvast on karistusregistris. Hirmuõhkkonna viljelemisega loodetakse rahvast taltsana ja manipuleeritavana kontrolli all hoida.

Nüüd on küsimus, mida hakata peale sõnumitooja ehk Lauristiniga. Kui poleks tegu raskekahuriga, võiks tekkida kiusatus lasta ta kõikvõimsal prokuratuuril Tiit Madissoni kombel mõneks ajaks pere-traditsioonide vaimus kinnimajja pista, elu üle järele mõtlema. Kvalifitseerides revolutsioonilised sõnavõtud näiteks valitseva kihi vastasteks vihakuritegudeks, sest läks ju Lauristin praegustele võimuerakondadele igavest edu garanteerivate parteinimekirjadega valimissüsteemi kallale. Nüüd on küsimus, missugune see äratav raputus saab olema ning kes keda raputab.

_____________________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

Vt ka kodulehe pressiavalduste rubriigist 26.09.2012  “Avalik pöördumine … “

965 total views, no views today

Tiit Merenäkk: Üks unustatud Eesti uuema ajaloo lehekülg

Eile, 20 aastat tagasi ilmus trükist Eesti Kongressi Majanduskogu 96-leheküljeline raamatuke EESTI TEE (Majandusreform 1992), milles oli ära toodud Eesti majanduse arengustsenaarium aastaks 2000. Selle programmi valmimise eellugu oleks lühidalt öeldes järgmine.

Eesti Kongressi V istungijärk (25. mail 1991) võttis vastu otsuse omapoolse majanduskava koostamise kohta. Seda selleks, et anda tõuget seiskunud majandusreformidele, kuid ka tõrjumaks kriitikat, et Eesti Kongress ei anna midagi konkreetset. 2. veebruaril 1992. esitas Eesti Komitee poolt moodustatud majandustoimkond oma majanduskava “Eesti majandusreform 1992”. Samas otsustati, et alustatud tööd tuleb jätkata suuremate jõududega, moodustati Eesti Kongressi Majanduskogu.

EESTI TEE oligi Majanduskogu 15-liikmelise Hääleõigusliku Koja (esimees dr. Edvin Nugis) ja 10-liikmelise Ekspertide Koja (aseesimees Vello Leito) ühistöö tulemus. Kuna tollane kommunistlik valitsus keeldus seda finantseerimast, tehti kogu töö ühiskondlikus korras.

Et tähistada seda mahavaikitud programmdokumenti, annaksin kõigile EV kodanikele lugeda Eesti Kongressi Majanduskogu liikme Ants Ermi sõnavõtu teksti taasiseseisvunud EV esimese Riigikogu avaistungil.

See sõnavõtt on omapärane veel selle pärast, et seda ei säilitatud istungi stenogrammis. EESTI TEE jagati ka kõikide Riigikogu liikmete laudadele…

Tiit Merenäkk

Eesti Kongressi Majanduskogu liige

Austatud spiiker ja peaminister! Aulik Riigikogu!

Ma hoian käes tagasihoidlikku raamatut. Eesti Kongressi Majanduskogu on kõigi raskuste kiuste suutnud tähtajaliselt lõpule viia eesmärgi – anda taastatud EV-le, tema seaduslikule Riigikogule ja Valitsusele majanduskriisi ületamiseks programm “Eesti tee”.

Mida see siis tähendab?

Ma ei tahaks siinkohal sisu ümber jutustama. Küll aga kutsuksin kõiki seda lugedes mõtlema end kõrgemaks, vaatama ümberringi avarama pilguga. Proovigem end lahti rebida okupatsioonist, sissekasvanud mõttemadalusest. Kahtlemata tundub nii mõnigi siin trükitud mõte fantaasialennuna, kuid… Eesti Kongressi Majanduskogu tahtis selle tööga tõestada ka seda, et entusiasm ja aatelisus ei ole veel Eestist kadunud. Nimelt pärast seda, kui EV valitsus oli keeldunud meid minimaalseltki toetamast, jätkasime kangekaelselt tööd. Kõik hädavajalikud kulutused said katte tänu meie kodanike annetustele. Siinkohal kasutangi soodsat võimalust ja tänan neid Majanduskogu nimel.

Ja lõpetuseks – Majanduskogu usub, et suudame siin leiduvate ideedega aidata oma rahvast ja riiki.

Daamid ja härrad!

Mul on au üle anda “Eesti tee” sümboolsed esimesed eksemplarid Riigikogu spiikerile härra Nugisele ja vastsele peaministrile härra Laarile.

Tänan tähelepanu eest!

815 total views, no views today

AVALIK KIRI Õhtuleht Online’le: Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks

Täna, 26. septembril avaldas Õhtuleht Online oma juhtkirja pealkirja all: „Aeg revolutsiooniks küps?“ Leiate selle ÕL rubriigist „Arvamus“, lingi alt „Juhtkiri“. Või siis aadresssil: www.õhtuleht.ee/493586. Aadress on vajalik sellepärast, et juba kell 14.45 oli juhtkiri esilehelt kõrvaldatud. Juhtkirja alusel esitan oma avaliku kirja Õhtulehele.

Aeg revolutsiooniks ei saa küpseks enne, kui rahvas mõistab, et valitsus ei asu mitte Toompeal, vaid Brüsselis, selle nimi on Euroopa Komisjon. Riigikogu poolt formeeritud Andrus Ansipi valitsus on kohaliku omavalitsuse juhtorgan, mille võimalused on piiratud Euroopa Liidu õigusega ja ELiidu valitsuse korraldustega. Kohustused on määratud samamoodi. Kohaliku omavalitsuse vastase „revolutsiooni“ nimetus on kohalik mäss. Nagu oli Mahtra sõda.

Aeg revolutsiooniks ei saa küpseks enne, kui enamus mõistab ja möönab, et 2003. aasta hääletusedeli punktiga nr 2 andis rahvas Euroopa Liidule volitused teostada kõrgeimat võimu Eestimaa pinnal, et see sai võimalikuks üksnes toonase riigikogu koosseisu riigiõigusliku riigireetmise läbi. See on tõde. „Raskekahur“ Lauristin veeretati välja üksnes selleks, et tõde varjata püssirohusuitsuga, jätmaks muljet, nagu poleks Euroopa Liidu esmane eesmärk hävitada rahvusriigid Euroopa Riigi teelt. Eesti rahva raskused ei ole kohalikku päritolu, Toompea valitsus pole põhimõtteliselt võimeline Euroopa Liidu nimelise föderatsiooni tahet väärama ning tagama rahva ja omariiklusvõime ellujäämine. Kui Ansipi valitsus kukutada, siis tuleb kavalam ja halastamatum, sama ideoloogilist liini ja tuhastamispraktikat elluviiv valitsus.

Aeg revolutsiooniks pole küps enne, kui rahvas mõistab, et ELi eesmärgid ja ideoloogia on sisukoopia NSVL kommunismist. See tähendab, et kui eesti rahvas soovib (riiklusvõimelisena) ellu jääda, siis selleks on ainult üks tee: tuleb sisse anda lahkumisavaldus Euroopa Liidust ja alustada meeleheitlikku rahvusliku majanduse elluäratamist. Loomulikult tuleb selleks valitsus välja vahetada iseseisvusmeelse valitsuse vastu. Aga see ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee.

Peale selle. Venemaa ei tule tagasi mitte tankidega, vaid on tulnud, tuleb ja saab tulema majandusagressiooni kaudu. Õhtuleht, anna rahvale teada, et imeravim mõlema vastu on olemas, sealjuures ainuke ravim, mis ravib. Selle nimi on: tugev rahvuslik majandus.

Lugupidamisega

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

26. september 2012

_______________________________________

Saadetud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, EPL, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Äripäev

922 total views, no views today

Kas tunned tuki vingu!

Spiegel: eurogrupp kavandab ESMi võimendust

Delfi Majandus
Spiegel: eurogrupp kavandab ESMi võimendust

EPL

Euroala riigid plaanivad euroala alalise päästemehhanismi ESM 500 miljardi euro suurust kapitali võimendada samasugusel moel nagu ajutise päästemehhanismi EFSF puhul, millega see kasvaks enam kui 2 triljonile eurole.

EFSFil on kaks instrumenti, kus maksumaksjate raha kasutatakse vaid eriti kõrge riskiga tehingutes nagu Hispaania võlakirjade ostmine, kirjutas nädalavahetusel Saksa väljaanne Der Spigel. Muu jaoks kaasatakse erasektori vahendid piiratud riskiga. EFSFi puhul see kontseptsioon kasutust ei leidnud, kuna erainvestorite huvi puudus.

Oktoobrist jõustuva ESMi puhul on eeldatud sarnase võimenduse võimalikkust ning nädalapäevad tagasi Küprosel kohtunud rahandusministrid kordasid seda uuesti, vahendas aripaev.ee agentuuri Reuters.

Kui selline võimendus ka ESMi jaoks heaks kiidetakse, kasvab fondi laenuvõime kahele triljonile eurole, ilma et riikidel tuleks kapitali teha täiendavaid sissemakseid.

________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

973 total views, 1 views today

Orjade uue põlvkonna loomine

80 tundi nädalas elunormiks!

Lõppenud nädal tõi huvitavaid uudiseid töötururindelt. Tuleb välja, et Eestis on võimalik teenida raha küll. Isegi hooldusõel ja kojamehel. Isegi üle 1000 euro.

Tööandja imestab, et millegipärast ei joosta sellisele kojamehepalgale tormi. Ja ärgu pööbel sellele tähelepanu pööraku, mis väikses kirjas juurde lisatud.

Eesti on hea riik. Tee tööd, pea lõuad ja teeni. «Teeni» jutumärkides, kui sa pole just Tero Taskila. Tee 14 tundi päevas kojamehetööd ja saad 1000 eurot kätte. Tööta 80 tundi nädalas hooldusõena, keegi kätt ette ei pane! Võid ka kaks ööpäeva järjest ametis olla, ikka ei tule keegi seda segama!

Elagu kapitalistlik võistlus, edasi viisaastakuplaani täitmise poole! Ka kojameestele 80tunnine töönädal! Ja arstidele, õpetajatele, riigiametnikele, bussijuhtidele, teenindajatele! 80 tundi elunormiks, edasi viie maailma kõige rohkem töötunde tegeva riigi sekka!

Elagu Eestimaa reformkapitalistliku partei peasekretär! Hurraa! Hurraa! Hurraa! Elagu Kadrioru presiidiumi esimees! Hurraa! Hurraa! Hurraa! Elagu Eesti Vabariigi ministrite nõukogu esimees! Hurraa! Hurraa! Hurraa!

_________________________________________

Allikas: Õhtuleht Online

Postitas: EIP teabetoimkond

966 total views, no views today

Riigikogus ei toimu arutelud, vaid palagan

Friday, September 21, 2012

Riigikogus ei toimu arutelud, vaid palagan

Postimees: Etteheited Eesti riigikogule on praeguseks muutunud: sisukat ja kõiki

puudutavat diskussiooni on liiga vähe ja/või ei näidata seda avalikkusele piisavalt. See etteheide on sõna «parlament» tähendusele palju lähemal kui varasemad levinud süüdistused.

http://arvamus.postimees.ee/979014/juhtkiri-miks-nad-ometi-nii-palju-vaidlevad/?t=186#l

Riigikogus toimub palagan – vaidlused toimuvad üksnes otsustusõiguseta opositsionääride ja otsustusõigusega koalitsiooni esindajate vahel, see aga otsuseid ei mõjuta.

Valimissüsteem teeb Riigikogust kodanikele tarbetu institutsiooni. Seal istujad tegelevad oma probleemidele lahenduste otsimisega ja valitsuskabineti soovide seadustamisega, neid ei huvitagi kodanike mured. Sellest ka toimetulekraskustes olijate ja kodumaalt põgenejate rohkus.

Riigikogu võiks panustada elanike huvide esindamisele. Valimisseadus ja erakondade külluslik rahastamine seda aga ei soosi. Esinduskojaks nimetatav organ koosneb mõnusat elu taga ajavast poliitilise eliidi kummardajatest.

Valimissüsteemi ja erakondade rahastamise põhimõtteid muutmata pole Toompea aruteludel mõtet. Klounaadi tegemise asemel rännaku riigikogulased mööda maailma edasi.

Posted by Eugen Veges

_____________________________

Allikas: http://eveges.blogspot.com

Postitas: EIP teabetoimkond

Toimkonna märkus: mitte palagan, vaid targalt ja eesmärgipäraselt palaganiks muudetud sõnasõda rahva ajude pesemiseks

929 total views, no views today

Ülemaaline arstide streik – kellelt ja mille arvel hüved välja lärmatakse?

Imre Rammul, Kati Saara Vatman

Delfi, 20.09.2012

Tehkem siis juba üks ja üldine ülestõus ja vastuhakk. Siis selguks, et kelleltki pole võtta ja kui kõigil on puudu, siis ei ole kellelgi üle.

Meditsiin on valdkond, kus pidurdamatult laristatakse ja õiget vastutust pole kuskil. Mida rohkem arst analüüse ja uuringuid teeb, seda enam ta end võimalike apsakate vastu kaitseb ning sinu palk ja heaolu ei ole vähimalgi määral seotud tehtud kulutustega. Kui diagnostilised võimalused on olemas kohapealses raviasutuses, pole väga vigagi, sest raha jääb peresse (loe: panka). Samas kulutab see haigekassa suhteliselt piiratud ressursse ja selle võrra saab vähem pühenduda ravile ning pikenevad järjekorrad. Kui seda ressurssi aga kohapeal ei ole, siis söövad kogu ampsu diagnostikafirmad.

Meedikute palgad tulevad riikliku sektori puhul – aga ka haigekassa rahadega kaetud erakliinikutes – maksumaksjalt. Raha, mis me oma sotsiaal- ja tulumaksu kujul haigekassasse kanname, jaotatakse ametnike poolt palkadeks-tehnikaks-vahenditeks-medikamentideks. Kui streikijad nõuavad palka juurde, peab see tulema kas tehnikasse-vahenditesse-protseduuridesse investeeritava või mingite teiste elualade arvelt. Ja seoses viimasega pole me streigi poolt. Leiame, et vaesuse ümberjagamise aegadel tuleb heaperemehelikult majandada, mitte aega-energiat tülitsemisele kulutada.

Üks, mis kindel – streigivastast mõtet arendades streigiks valmistujate poolehoidu ei võida, kuid streikida streikimise pärast pole ka eriti mõtet. Ma ei arva, et streigiplaan on lihtsalt üks praosti ja köstri jonn. Midagi on ju tõesti vaja muuta! Õdede ja hoolduspersonali palgad on väga valed ja ega arstidegi palgad kiita pole. Tõde ju seegi, et paljud neist ülalnimetatutest üritavad kodumaa tolmu jalgelt pühkida, aga kuipalju neile lahkujatele takka kiita, on juba iseasi.

Tundub, et paljud inimesed lähtuvad arusaamast, et nad on mingi kaunis kingitus Eesti Vabariigile. Kodumaa austavaks ülesandeks on nad välja koolitada ning vaikides taluda noorte kodanike halvustavat suhtumist, et seejärel vormistada kiiresti viisa ja muud dokumendid asumaks töötama ja elama välismaal.

Ühe keskmise kaaluga meditsiinitöötaja väljakoolitamine maksab aga uskumatult palju! Seetõttu arvan, et päris nii ei peaks need asjad käima, sest vastasel korral oleks meie riik pehmelt öeldes rumal (siinkohal on asjakohane väide, et lollidelt tuleb ju raha ära võtta). Kui inimene on kasutanud meie ühist ressurssi ehk saanud hariduse ning ei oska selle eest isegi tänu avaldada, siis võiks ta kodumaalt lahkudes maksta vähemalt 10 aasta tegemata jäänud töö eest (tubli varuga, sest inflatsioon muudaks vastasel korral selle väikeseks finantsnaljaks).

Kui aga meditsiinitöötajate palka tõsta, siis tuleb mõelda katteallikatele. Ilmselt oleks esialgu tavakodanik meditsiinirahva palgatõusu suhtes positiivne, aga küllap taandaks nende kaasaelamise indu teade, et edaspidi läheb paar protsenti nende palgast arstide-õdede tarvis. Siiski loodan, et nii karmiks asjad ei lähe – usun, et „varjatud ressursid“ on tegelikult olemas.

Oktoobri alguses streikivate meditsiinitöötajate kõrval ei maksa unustada, et streigivad või vähemalt streigiga ähvardavad ka ju pedagoogid ja teadlased, põllumehed ja raudteelased, päästeteenistujad ja lennurahvas, emapalgalised ja pensionärid ja… Kusjuures mõne eluala esindajad ei streigi mitte ainult Eestis vaid terves maailmas.

Mis viib loogilise mõtteni: kui kõik elualad meil ja ka mujal kavandavad streiki, tehkem siis juba üks ja üldine ülestõus ja vastuhakk. Siis oleks panoraamne pilt selgelt silme ees. Ja selguks, et kelleltki pole võtta. Kui kõigil on puudu, siis ei ole kellelgi üle. Ning sellisel juhul ütleb nii erialainimese, eestlase kui ka maailmakodaniku eetika, et tuleb hoida jõudu ja aega. Iseendaga sõdimise asemel tuleb rohkem ja arukamalt töötada ning olemasolevaid varusid mõistuspäraselt jagada ja kontrolli alla saada!

See on inimlikult arusaadav, et iga mees omaette veeretab veeringuid, arvutab laenusid-liisinguid ja leiab, et on alamakstud ja nurikoheldud. Ja tingimata on tal õigus ka. Näiteks – kui üks tuttav uroloog läheks Kotkasse tööle (teate küll, on selline linn Soomes), teeniks ta viie päevaga sama palju kui Tallinna riigihaiglas kuu ajaga. Ent selleks, et mitte minna, peab ta ka erakliinikut ning kinnitab, et on oma pere juures õnnelik. Teatavasti vajab inimene igal juhul rohkem, kui tal on ning kui tal on rohkem, siis on ka vajadused kohe jälle suuremad.

Streigimõtete heietamise asemel oleks mõistlik oma ja riigi vajadused võimalustega kõrvuti sättida ja mitte ühisreservide kallale kippuda, sest tegelikult ei pruugi detsembri lõpus maailmalõpp tulla – otsalõppeva maiade kalendri jätk leiti teatavasti üles ja see lubab inimkonnale veel vähemalt 7000 aastat maist matka. Loodetavasti mitte sellisel planeedil, kus arstid sikutavad põllumeeste ja pensionärid päästeametnike taskust sente siia-sinna, sest panoraamset ja patriootilist pilti pole kellelgi ses kakelungis aega näha.

Hästi mugav on mõelda, et võtan ühe lehma ning paar siga ja koolitan sellega ära oma viis last ja ehk jääb midagi ülegi. Tegelikult ei ole elu nii väga sõber. Armsal nõukogude ajal käisin arstina tööl, kasvatasin koos arstist ämma ja äiast inseneriga koos kartuleid ja hübriidkaalikaid. Mõni aeg hiljem jooksin mööda kallist kodumaad ringi ja lugesin loenguid, tegin vastuvõtte nii Tallinna kui ka Pärnu perenõuandlates, üritasin toota nii nooleviskemänge kui ka kunstnokusid, renoveerida iidseid autosid…

Kallil uuel Eesti ajal teen psühhiaater-seksuoloogina Perenõuandlas vastuvõtte, toimetan perearsti nõuandetelefoniga, lasteabitelefoniga, kaksikdiagnoosiga patsientide päevakeskusega ning mitmete muude projektidega. Tänu tublidele kaaslastele-sõpradele olen seni täiesti elus, sest üksi seda küll ei jõuaks.

Mul on mitmeid arstist tuttavaid, kes tegelevad oma eriala kõrval samuti projektipõhise tegevusega. Mitmed on selliseid, kes on erapraksise, uuringud või riigitöö lisaks võtnud ja on ka neid, kes piirduvad oma igapäevase kutsetööga. Eks see kõik on suuresti oma valikute ja entusiasmi küsimus. Ma ei ole kindel, kas oleks raskem kohapeal mingi tööjupp juurde võtta või minna välismaale, omandada sealne keel, seadusandlus ning elada võõraste seas. Oma valikud, rahvus- ja õiglustunne!

Võimalused ja vajadused olenevad lisaks erialale kahtlemata ka isikuomadustest, pingetaluvusest, enesejagamise ja mobiliseerimise võimest. Normaalne arst käib mõistlikult oma ühes töökohas ja pühendub pärast tööpäeva perele ja hobidele. Sama kehtib keskmise (aja)kirjaniku kohta. Selleks, et oma võimeid maksimaalselt rakendada ning oma pere vajadustele vastavat kodu hallata, on meil mõlemal 18tunnine tööpäev – me oleme õige elukutse valinud ja rakendame Eesti riigilt saadud kõrgharidust mitmesajaprotsendiliselt.

Me pole piirdunud ühe töökohaga ühes (näiliselt) kindlas asutuses ega vastu võtnud tööpakkumisi võõrsil – leiame, et siit tükkis kalli kõrgharidusega lahkujad peaksid riigile oma hariduskulud tagasi maksma. Seega on meil õigus öelda, et kodaniku vastutustundega haritlane ei streigi oma kaasmaalaste arvel, vaid püüab oma riiki heaperemehelikumale majandamisele nügida. Mida me siin ja praegu oma seisukohta väljendades just teemegi.

Heaperemehelikumale majandamisele nügime me riiki aga kõigepealt kvaliteedi ja kvantiteedi kontrolli alla saamist silmas pidades. Kui üldsuse ees oma tööd tegeva (aja)kirjaniku soorituste hulk ja tase on kõigile näha-kontrollida-kommenteerida, siis meedikud saavad üsnagi segamatult ristikesi teha, et haigekassalt raha saada ka siis, kui nad kõiki loetletud ilveseid-karusid reaalselt ravinud pole. Sisekontroll, mis fiktiivsed ristikesed tegelikkusega kooskõlla kamandaks, võtaks juba üsnagi arvestatavad summad kontrolli alla ning selle adekvaatne kehtestamine peaks olema haigekassa huvi, et peenike pidevalt pihus poleks.

Teiseks poleks pihus nii peenike, kui meie haiglates ei toimuks arutu võidurelvastumine ja topeltdiagnostika. Iga haigla peab tingimata soetama kõige kallima aparatuuri, mille liisingumaksed lähevad teatavasti pankade poputamiseks, nagu ikka.

Tihti tehakse ühele patsiendile ühte ja sama uuringut mitu korda, iga eriarsti juures aina uuesti. See on aga kulukas ja mõnede protseduuride puhul ka ohtlik. Eelnevale raiskamisele lisandub aga ka kallimate ainete-preparaatide-vahendite valimine.

Kui seesama arst valib toidupoes ostukorvi salatikastet või lauaveini, lähtub ta hinnast – miks siis eriala esindajana kohe raiskamiseks ja laristamiseks läheb? Kui talumees liisib traktori või kombaini, paneb ta ideaalis seljad naabriga kokku – üks liisib ühe, teine teise, jagatakse ja tehakse koostööd. Nii ei laena iga mats üksi ja ise end lõhki, teades ette, et hingehinnaga tehnika end ühe majapidamise käes tasa ei teeni. Miks siis haiglatega teisiti on? Need on juba paljud miljonid, mida säästaksime, kui lõpetaksime dubleeriva võidurelvastumise ja selle õigustamiseks tehtavad mitmekordsed uuringud.

Kõige lihtsam kokkuvõte ongi – meditsiin peab majandama samamoodi nagu heaperemehelik kodu – pereliikmete endi huvides on kvaliteedi jälgimine, tegelik, mitte fiktiivne arvepidamine ning tehnika-vahendite-ainete ökonoomne hankimine-kasutamine-valimine. Ja see kehtib õigupoolest kõigi elualade ja riigi kui terviku kohta.

Nii lihtne ja ilus ju. Teoreetiliselt.

Miks siis niimoodi ei ole? Praktiliselt: ühisvaenlane on õnneks olemas. Nõukogudeaegsed järelkahjustused. Kommunismiehitajate krooniline ruineeritus, millest välja kasvamiseks on vaja uusi põlvkondi, kes ei lase okupatsiooniaja veteranidel-invaliididel end tuksi keerata. Normaalne on tunda vastutust ja osalust igal sammul ning mitte koguda rahulolematust seni, kuni plahvatab ja kaane pealt ära viskab.

Selle normaalse kaasarääkimise ja määramise ees seisab aga hirmunud tolerants. Kannatame viimase võimaluseni lollused ja laristamise ära – peaasi, et kinga ei saaks. Jajah, näeme küll, et hinnad ja palgad, õigused ja kontroll on paigast ära, aga nii, nagu nõukogude ajal, ei oska me ka praegu oma suhet ja ennast kehtestada asjade puhul, mis on meie jaoks, meie teenistuses, meie jõul ja arvel ühiskondlikus tööjaotuses olemas.

Lisaks oleme tulvil tulutut ametnikepõlgust. Peame neid ullikesteks, kes mujale ei kõlba, kes ei saa ise miskit mehe palka ega oska ammugi teiste meeste palga eest seista – seega jäävadki sotid selgitamata ja kord kehtestamata selles protsessi faasis, kus see loomulik oleks. Ja kuna me jätame asjade mõistuspäraseks seadmise vigade parandamise faasi, ongi tagajärjeks streik oma riigi ja rahva, iseenda ja koduplaneedi vastu.

Ja poliitikutevaen on meil samuti nõukamentaliteediline. Mis siis, et sõprade seas on mitmeid toredaid riigijuhte ja poliitikamehi – ikka tundub „poliitik“ diagnoosi või sõimusõnana, ikka näib, et ta on keegi puutumatu-mõjutamatu, rahvast lahus seisev nähtus, kes muidu lihtsurelike tahet ei näe ega kuule, kui massiga peale ei tulda. Kuni streikiv skalpell ei seisku ja tööseisak süstalt ei peata, seni valitseb jäine vaikus.

Olgu siis nii. Kui massiga, siis massiga. Tehkem siis üldine streigipäev. Kõik, kes juurde tahaksid – ja kõik tahavad! – tulgu tänavale. Vabrikutööline põrnitsegu lasteaednikku – mul on rohkem vaja! – lasterikkad puselgu raudteelastega – vaesust on pagana raske ümber jagada. Ja kui me siis kõik kenasti tänaval oleme, vabalt valitud ja enamasti riigi kulul õpitud ameti peatame, selgub – polegi kusagilt mujalt võtta ega kelleltki teiselt nõuda, kui iseendalt.

Samavõrd kui on selge, et streikivad arstid ei hakka Hippocratese vannet murdma ega jäta kedagi vältimatu arstiabita, on selge ka see, et surm ka ei võta sealt, kus ei ole. Maa on väsinud ja kurnatud jõuga võtmisest – on loova ja juurde tekitava, mitte lammutava ja ümber jagava ajastu algus. Või on lõpp.

_________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

794 total views, no views today

Kelle suhtes korraldab suhtekorraldaja Raul Kalev?

Tänasest Delfi Onlinest leiate  arvamusartikli suhtekorraldaja Raul Kalevilt: “Unistus õilisrüütlite parteist, unistus utoopiast!?”  Glasuuritud artikkel tundub esmalt heietamisena, ent tähelepanelik analüüs annab teistsuguse tulemuse. Püüdke ka endale pilt selgeks lüüa ja näha, kelle suhtes suhtekorraldaja Raul Kalev suhteid korraldab ja milliseid erialalisi võtteid ta seejuures kasutab. Huvitavaid leide!

EIP tebetoimkond

19.09.2012

876 total views, no views today

Euroopa Liidul on piiramatu tegevusvabadusega sõjaväepolitsei

Suurem osa itaallastest ei teadnud kuni eelmise nädalani, et Itaalia kuulub koos Hollandi, Hispaania, Portugali ja Prantsusmaaga Euroopa Liidu viie liikmesriigi hulka, kelle parlament on heaks kiitnud ning nõustunud EuroGendFori tegutsemisega nende riigis.

EuroGendFori tegevus sätestati Velseni lepinguga 2007. aasta oktoobris. 2010 mais kiitis Itaalia parlament EuroGendFori heaks ilma ühegi vastuhääleta. Üks parlamendiliige siiski loobus hääletamast. Itaalia meedias kajastati parajasti tollase peaministri Silvio Berlusconi seksiskandaale ja EuroGendFor ei läinud kellelegi korda, ainsaks erandiks oli 2010. aasta lõpul ajakirjanik Gianni Lannes. Nüüd on esialgse viie liikme kõrval EuroGendForiga liitunud veel Rumeenia ning koostööd teevad Poola ja Leedu.

ELi sandarmeeria tuletab kriitikute sõnul paljuski meelde gestaapot või KGBd. Nimelt puudub selle riigi valitsusel, kus EuroGendFor tegutseb, tema tegemiste üle igasugune kontroll või sekkumise õigus ning ELi sandarmeeriat ei saa vastutusele võtta ühegi teo eest, kuigi EGF peab üldiselt järgima kohaliku riigi seadusi.

Asutamislepingu 4. artiklis on kirjas, et EGFil on õigus üle võtta kontroll liikluse, riigipiiri ning salapolitsei tegevuse üle, tegelda kriminaaluurimisega, esitada süüdistusi ja süüdlasi kohtu ette tuua, kaitsta varasid ja isikuid rahutuste korral. EGFi tegevuse all kannatanud kodanikel pole õigust nõuda hüvitust ebaõiglase kohtlemise eest, kohalikul politseil ning prokuratuuril pole õigust EuroGendFori tegevust uurida. EGF aga võib jälgida ja juhtida kohaliku politsei kõiki tegevusi, lasta ruume pealt kuulata, läbi otsida või varasid arestida.

EuroGendFori kodulehel on kirjas, et ELi sandarmeeria on loodud avaliku korra tagamiseks, terrorismiga võitlemiseks ja tsiviilrahutuste kontrolli all hoidmiseks. Seega on põhimõtteliselt loodud sõjaline jõud ELi kodanike endi vastu.

Pole ime, et EuroGendFori tegevust alustati viiest riigist, mille kodanikud ühest küljest on aktiivsemad oma arvamuse avaldamisel ja mis teisest küljest sattusid paar aastat pärast EuroGendFori loomist Euroopa Liitu tabanud majanduskriisi keskmesse. Üllatav kokkusattumus või ELi poolt ülimalt ettenägelik tegutsemine? EuroGendFor võib saata üksused ükskõik millisesse ELi liikmesriiki, ka neisse, mis pole Euroopa Liidu sandarmeeriat heaks kiitnud. Piisab vaid valitsuse avaldusest või Euroopa Liidu otsusest, isegi kriis pole ilmtingimata vajalik.

Allikas: Õhtuleht Online

____________________

Postitas: EIP teabetoimkond

862 total views, no views today

Kivisildnik: Avalik kiri David Rockefellerile

Õnnitlen sind ja sinu vasallpanga vasalle ESMi edenemise puhul, läbi läks, sa saad nüüd kogu minu õhukese riigi raha endale võtta ja sinu ustav ori Barroso võib Euroopa Ühendriikide kasumliku plaaniga takistamatult edasi minna. Hästi tehtud, puhas vuuk, kui ma oleksin elukutseline teeröövel, ei oleks ma seda paremini teinud.

Sa vist ei tunne mind, aga ma olen ühe väikese ja õhukese riigi luuletaja, kerjus, kuid sugugi mitte kõige lollim kerjus, võimalik, et mutant. Mulle muidugi ei meeldi raha võim ja riigireetmine, aga tõsiasjadega pean minagi leppima. Terrorit ma mugava inimesena ei poolda, seega olen sunnitud otsima konstruktiivseid lahendusi, kuidas meievahelisi suhteid korraldada.

Teeme kurnamise efektiivsemaks

Minu rahvasaadikud, ministrid, presidendid ja nende kohal kõrguvad eurobürokraadid on sul taskus. Sinu aparaat funktsioneerib laitmatult ning selle aparaadi abil saad sa minult kõik ära võtta: meditsiini, hariduse, õiglase kohtumõistmise, demokraatia viimased jäänused, tuletõrje, rahu, pensionilootuse ja üldse kõik peale kultuuri, mida ma võin ise kodusel viisil valmistada ja mida sina ei vaja.

David, ma näen võimalust globaalset kurnamist palju efektiivsemaks muuta. Kuula nüüd hoolega, sa saad teoreetiliselt ära võtta kogu raha, mis mul on, aga sa ei saa vältida väljapeksmiskulusid: Jürgen tahab süüa ja mitte vähe, Toomas tahab inimese moodi elada, Andruse isu näib ka olevat hea, ja selliseid on terve kari. Lisaks pead sa tegema kulutusi ajupesuaparatuurile, et muuta mu lapsed kuulekateks loomadeks. Peab siiski jääma mingi haridus, mingi meelelahutus, mingi meedia, mis valesid korrutab, lisaks muidugi politsei ja kõikvõimalikud pangad, pensionifondid ja muud säärased asjad, aga see kõik on kulu. Meeletu kulu.

Hea David, tunnista ausalt, et su enesetunne oleks palju parem, kui saaksid oma taskusse toppida ka selle raha, mida sa kulutad poliitikute ülesostmiseks, masside manipuleerimiseks ja rahulolematute mättasse löömiseks, vaata, mis üksi Gaddafi veristamine sulle maksma läks. Mul käib südamest alati valus jutt läbi, kui selle kulu peale mõtlen.

Mina ei saaks küll rahulikult magada, kui peaksin iga kaamelikarjuse kotti ajamiseks maksma hiigelsummasid müüdavatele poliitikutele ja elukutselistele mõrtsukatele, kes asja ära teevad, ning limastele ajakirjanikele, kes selle s*ta siis lõbusasti kinni mätsivad. Sul on ju seda raha endal vaja, on ju nii? Muidugi on vaja, väga on vaja.

Sa nüüd muidugi mõtled, et mis hullu juttu ta ajab, ikka peab poliitikutele maksma, inimese moodi nendega rääkida ei saa, olen proovinud. Nii ongi, nende raibetega ei saa tõesti inimese moodi rääkida, ka mina olen seda proovinud, aga on teine, parem ja ma rõhutan, palju odavam variant.

Ajame asju mõistlike inimeste kombel

Pane nüüd hoolega tähele, David, minuga saab mõistlikku juttu ajada. Mina olen elu üle järele mõelnud ja leian, et sa teed minuga niikuinii, mida sa tahad, ja ma olen sellega leppinud, eesti luuletajatel pole kombeks, pommivöö ümber kõhu, ringi lipata. Mul ei jää lihtsalt muud üle, aga ma võin sul aidata raha kokku hoida. Minu ohjeldamiseks pole vaja Jürgenile maksta.

Teeme nii, David, ajame omavahel mõistlike inimeste moodi asju, aga jätame vahendajad vahelt ära, mulle pole Jürgenit vaja, sulle pole Jürgenit vaja, miks me siis talle maksame? Jagame Jürgeni ja teiste vahendajate raha omavahel ära, mulle 60% ja sulle 40%, ma kirjutan lepingule alla, et allun otseselt sinu korraldustele, ilma meedia, poliitika, politsei ja meelelahutuse surveta, aga 60% minu orjastamiseks tehtud kuludest laekub iga kuu esimesel neljapäeval minu arvele, võid ka sulas prügikasti alla panna.

David, kujuta ette, kui ilus saab olema elu, kui kõik hakkavad mõlema nii nagu üks vaene eesti luuletaja, mõtle, kui palju see sulle sisse tooks, seitse miljardit inimest ja kõik on sinu orjad praktiliselt poole hinna eest. Ja planeet oleks parem koht, poleks sõdu ega kapitalismi. Sportlased, ministrid, filminäitlejad, kindralid, dirigendid ja telediktorid muutuksid üleöö kasututeks. Nendega võiksid sa teha sedasama, mida Gaddafiga, ega need väljapressijad oma jonni ei jäta, alatud nagu nad on.

On ju tore, globaalne win-win skeem, kõik võidavad, eriti sina ja laiad massid, kaovad rahutused, vastuhakud, opositsioon kui selline muutub absurdseks, keegi ei ole ometi oma rahaga opositsioonis, oma kindla ja kerge sissetulekuga. Kusjuures laiade masside elu läheb ainult paremaks, me teeme niikuinii seda, mida sa käsid, aga nüüd hakkame selle eest ka mõnusalt pappi saama. See on ideaalne maailmakord, mitte lihtsalt uus, vaid ka imeline.

Sa võid küll arvata, et kuidas nii väikese rahaga hakkama saab, et see 60% minu orjastamise kuludest on ju väike raha, kas see on mingi nali. Tõsi, sinu jaoks väike, aga meie palkade juures ohohohoooo. Mina ei pea kogu maailma korruptante, perverte ja bandiite üleval pidama, kulud on tagasihoidlikud: pere, talu ja kirjastus.

Mul on paar väikest soovi ka

Kui meil nüüd see uue tarbijasõbraliku maailmakorra, edaspidi UTM (inglis keeles NUFWO – new user friendly world order) plaan peaks õnneks minema, ja miks ta ei peaks, kui kõik peale vastikute värdjate võidavad, siis on mul sulle paar väikest soovi, nagu tulemuspreemia või nii. Ma tean, et sa oled hea inimene, helde ja lahke, sellepärast küsingi.

Ma tahaksin, et vabadusesammas, mis praegu niisama tolmu kogub ja ruumi võtab, saaks NUFWO autori näo ja et see raamat, mida tädi käes hoiab, oleks minu raamat, täpsemalt “(:)soari evangeelium”, see on mul päris hea raamat, aga müük on napp, oleks vaja kuidagi edendada. Ja siis ole kena, anna mulle kõigi suuremate Hollywoodi filmikompaniide aktsiad, tahaks Kalevipojast filmi teha, Kalevipoeg on mu sõber.

Ja üks väike asi veel, mul oleks väga vaja Maroko sõjalise diktaatori töökohta, mul on seal üks prantslasest riadiomanik Pierre, kellel on vaja kõrvu rullida, ja siis on seal grupp seltsimehi, kes lasid õhku ühe kena kohviku, kus mu pere söömas käis. Tahaks nendega natuke mehejuttu rääkida, ja ega ma seal Marokos kaua ei viitsigi jantida, teen asjad ära ja siis võid selle koha anda sellele, kes tahab, kui keegi veel tahab.

Rohkem viisakusest küsin, sest niikuinii tahad sa mu kingitustega üle külvata, tõesti pole vaja, olen siiani vaeselt elanud, saan ka edaspidi hakkama. Ma ei taha head mõtet sellega kompromiteerida, et idee on sinu jaoks liiga odav. Kui leiad, et asi on seda väärt, kanna õiglane hind mu Sampo panga arvele, kõik võtan nurisemata vastu.

Ühesõnaga elagu NUFWO, masside ja pankurite sõbralik liit.

Sven Sildnik (Kivisildnik)

Esmaavaldatud 15.09.2012 Õhtuleht Onlines

_____________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

1,003 total views, no views today

Pikett: Eesti Euroopa Liidust välja!

Tallinna rahvuslased nõuavad Euroopa Liidust lahkumist

postitas neocon eriti-radikaalne osak. 7:43 13. september, 2012

euro Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab 14. septembril 2012 Tallinnas piketi, nõudes 2003. aasta samal kuupäeval toimunud rahvahääletuse tühistamist. Pikett toimub juba 9-ndat korda Pärnu maantee ja Kaarli puiestee nurgal ja kestab tänavu kella 14-st kuni 16-ni. “Euroopa Liitu kuulumisest on saanud Eestile hukatus,” leiavad Tallinna rahvuslased. “Eesti on tühjenenud rahvast, inimesed lahkuvad massiliselt riigist, elatustase on järsult langenud, hinnad on kiiresti tõusnud ja jätkavad tõusu. Vaesus süveneb. Võimurite kontrolli all olevad massiteabevahendid varjavad tegelikku olukorda puudutavat teavet või valetavad, eksitades inimesi. Eestit valitsevad võõrvõimude käsilased ja käsualused. Eesti tühjaks jäänud põllumaa ja metsa ostavad üles kahtlased võõramaised isikud ja/või nende varifirmad. Juba esimesest iseseisvusajast toiminud kodumaine rahvuslik tööstus on sama hästi kui kaotatud. Näiteks ei valmistata Eestis enam tuletikke, ajalehepaberit ega klaasi, kuigi selleks on looduslikud ja muud eeldused. Võõrvõimudele kuuluvad suurfirmad viivad Eestist välja muinasjutulisi kasumisummasid – takistusteta, piiranguteta, isegi maksustamata. Näiteks viisid Rootsi pangad Eestist 2011. aastal välja maksustamata puhaskasumit 663 miljonit juudirubla (ametlikus kõnepruugis: eurot). Samas nälgib – ajakirjanduse andmeil – Eestis 63 000 last. Pururumalad eesti inimesed, kellel pole arusaamist enda ümber toimuvast ega oma olukorrast, muudetakse samm-sammult uue impeeriumi õigusteta indiaanlasteks. Nõuame võltsreferendumi tulemuste tühistamist, võõrvõimude vandenõulaste ja salateenistuste abil, võltsitud valimistulemuste toel võimuleupitatud kurjategijate kõrvaldamist nende ametipostilt ja kohtu alla andmist. Samuti nõuame Eesti lahkumist EL-ist ja Eesti seadusi rikkunud välisesinduste sulgemist.

Allikas: www.minut.ee

_______________________

Postitas: EIP teabetoimkond

850 total views, no views today

Vello Leito: Eesti majandusest faktofiilselt IV

Sellega peaks olema selge kustkohast ja kuidas otsida teavet elanikkonna faktilise tarbimise kohta. See oleks samal ajal ka esimene samm teada saamaks kuidas asjad edasi arenevad – kas tarbimisvõimalused suurenevad või halvenevad. Majanduskasv on see post, mille küljes valitsused ja riigid väänlevad. Kuigi SKP puhul on tegu ka kirgliku näitemänguga mida hoiab raames vaid eespool defineeritud usaldatavuse kriitiline piir, on SKP mõõde kõigele vaatamata ikkagi põhjapanev näitaja, ning selle kasvu tõelisuse/näilisuse äratundmine on mõõdupuuks analüütiku kompetentsi hindamisel.

Alustan retoorilise küsimusega, et kas laenuraha sisselaskmisega riiki võib üleüldse põhimõtteliselt tekitada majanduskasvu. Et, loll jutt? No, muidugi on. Aga see küsimus küll loll ei ole, et kas laenu sisselaskmisel ka mingid kohustuslikud nõuded kaasas käivad? Muidugi käivad, ja seejuures väga karmid. Saatanaga võib turakat mängida ja see mäng võib olla ka võidetav, ent hoopis tõenäolisemalt jäädakse ise turakaks. Saagu järgnevalt vääramatu järjekindlusega kindlaks tehtud, millist rolli mängisid laenud „majandusbuumis“ aastatel 2004 – 2008.

Esimesena läheb luubi alla SKP ja ühiskonna laenukoormus aastatel 2003 – 2012. Siinkohal märkuseks, et aasta 2012 kasvunumber on esimese poolaasta alusel tehtud prognoos-suurus.

Allikas:Eesti Statistikaamet, Eesti Pank

Pildilt peaks päevselgelt paistma, et Eesti nn majanduskasv kestis vaid niikaua kuni laenuraha sisse voolas. Laenuraha sissevoolu maht ületas majanduskasvust tuleneva rikkuse kasvu aastal 2004. Selle kohta vaata joonist nr 2 minu artiklis „Teadmiste kohustuslik …“ kodulehe arhiivist kuupäeva alt 31.01.2007. Alates aastast 2004 mingit majanduskasvu pole olnud, nn majandusime polnud midagi muud kui majandusime sildi all valitsuse poolt inimestele ja ettevõtetele valedega kaelamääritud võlakoormuse kasv. Selle kohta vaata ka minu 24.01.2010 artiklit „Riiklik kuritegu nr 1“ kodulehe arhiivist. Kel mõistus, et mõista, sel kõik selge.

Allikas: Eesti Statitikaamet, Eesti Pank

Nüüd operatsioonilauale joonis nr 2, mis visualiseerib SKP ja laenukoormuse muutumised ajas (=tuletis funktsioonist) ja on üks eriti huvitav joonis. Sellelt on selgelt tuvastatav, et laenuraha sissevool lakkas vaid kaks nädalat enne majanduslanguse algust! Vapustav, millises agoonilises sõltuvuses oli Eesti majandus enne PAUKU – majanduskollapsit, mis algas 2007. aasta lõpus! Tagatipuks kõikidele teadmiseks, et ka see, mis graafiliselt kuni aastani 2004 näib majanduskasvuna, polnud mitte majanduskasv, vaid midagi muud. See oli ühiskonna omandi mahamüümine: riigiettevõtete, eraettevõtete, kinnisvara jne mahamüümine. Seega ühekordne tulu.

Seda siis majandusest üldiselt. Käesolevas artiklis on erilise tähelepanu all inimeste tegelik lõpptarbimine. Et viimase täpset suurust Eesti andmebaasidest pole võimalik saada, siis kõige lähemale pääseme SKP deagregeerimiskomponendi P31 kaua. Seepärast on järgmisel joonisel võrreldud kahte suurust: SKP inflatsioonivaba komponenti (SKP ahelväärtust) ja lõpuks sedaväetikest P31-e.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Mis näeme? Seda, mida igapäevaeluski näeme – reaalne elanikkonna poolt tarbitud kogurikkus ei ole suurenenud võrreldes 2005nda aastaga. Ei hakkagi suurenema, sest eesti rahvusliku majanduse tootlusvõime on hävitatud rahvusliku panganduse hävitamise läbi. Rahvuslik majandus on hävitatud omakorda aga rahva riiklusvõime hävitamise eesmärgil. See oli ja on Euroopa Liidu kui föderatsiooni peaeesmärk. Saadud majanduslik kasum on selle kõrval teisejärguline.

Kas selle lõppjärelduse väljaütlemiseks oli siis vaja läbi kaevata kogu riiklik andmebaas? Oli vaja, sest kõik see, mis ütlevad võimukandjad teisiti kui artiklis öeldud, on nüüdsest tõestatult valetamine. Avalikes andmebaasides täpsemat tõde ei ole. Salatatud andmebaasid on eraldi jutt, mis muidugi samuti jutustamist vääriks.

Veel üks fakt on väärt väljaütlemist. Kuna meie tarbimismaht on sama, mis 2005ndal aastal enne laenuekstaasi, kas siis on nii, et midagi polegi nagu muutunud? Või on olukord hoopis vastupidine? Olukord on vastupidine: enne majandusime nimelist laenulõksu olid inimesed vabad, neil ei olnud seljas orjanduslikku laenukoormust, nad said valida kas töötada kodumaal või minna emigrandiks. Enam see nii ei ole.

Saldo:

  • poliitiline ülesostetud „eliit“ sai lühiajaliselt aupaistet, osad ka korruptiivset rikkust;
  • rahvas tervikuna kaotas lõviosa omandist: suurtootmise, keskmise mahuga tootmise, kinnisvara, poliitilise kapitali, rahvusliku valuuta jne;

  • ühiskonna laenukoormuse tõus peaaegu nullist kuni tänase SKP-ga võrdse aastamahuni tähendab, et tegemist ei olnud mitte võlgu võtmisega, vaid oli n-ö juustu söömine hiirelõksust;

  • on toimunud süsteemne hävitamine ja seda jätkuvalt loosungi all: aga te ju ise tahtsite.

Kuid selles mõttes on olukord tõesti endine, et rõhuv enamus inimestest ei saa aru, mis toimuvas on suitsukate ja mis on katte taga. Ka ESM on ainult järjekordne suitsukate. Olete kohustatud nägema, mis on selle taga. Teie uurivale mõistusele lootma jäädes:

Vello Leito

12.09.2012

915 total views, no views today

Kivisildnik ESMi vastu

Täna viisid Euroopa stabiilsusmehhanismi vastased presidendi kantseleisse 40 Eesti kultuuritegelase pöördumise, et president Ilves ei kinnitaks Eesti liitumist stabiilsusmehhanismiga ja paneks teema rahvahääletusele. 

Üks “neljast musketärist” nagu mehed end Kadrioru lossi ees kutsuma hakkasid oli kirjamees Sven Kivisildnik. “Ma ei taha olla vaikiv kaasosaline roimas,” selgitab mees oma ESMi-vastase meelsuse tagamaid. “Isegi siis, kui sa ei suuda mõrvareid peatada, pead sa üritama. See on eetiline, moraalne, iga kodaniku kohus!” arvab mees, et stabiilsusmehhanism on Eesti huvidega vastuolus.

Kuigi 40 allakirjutanu seas on Eestis väga armastatud inimesi ei ole Kivisildnik ürituse edu suhtes just positiivselt meelestatud: “Poola ratsaarmee ei saanud Saksa tankiarmee vastu. See oli natukene ebavõrdne ja me oleme ka natukene ebavõrdsed.”

Ometi on  mehe sõnul vaja edasi võidelda. “Kõik ei ole veel lambakari. Keegi mõtleb veel oma peaga,” selgitab mees oma filosoofiat.

Kuidas tänane “tõeline rahvaliikumine” käis, vaata juba ülevalasuvast videost!

Pikemalt saab kirja kohta lugeda SIIT!

 

_____________________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

809 total views, no views today

Anonymose pöördumine Eesti valitsuse poole

YouTube’i ilmus eile videopöördumine Eesti valitsuse poole. End häkkerite rühmituseks nimetav Anonymous heidab Eesti valitsusele ette hoolimatust oma rahva suhtes ning Kreeka rahalist toetamist.

„Oleme näinud, et te ei hooli oma rahvast ega ilmuta nende suhtes mingit austust,” seisab Anonymouse pöördumises. „Eesti seletab, et neil ei ole raha, aga siis annavad nad kreeklastele 357,24 miljonit. Samal ajal on eestlaste keskmine palk 2,9 korda väiksem kui kreeklastel ning ka miinimumtöötasu on 3,1 korda väiksem.”

Anonymous toob võrdluse Eesti ja Kreeka pensionäride vahel, väites, et Kreekas ületab vanaduspension Eesti oma 6,1 korda.
Samuti on vähendatud Eestis töötasusid samal ajal, kui hinnad on tõusnud.

„See tuleb lõpetada,” teatab hääl Anonymouse maski taga. “Eesti rahvas, me ei unusta sind.”

__________________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

764 total views, no views today

Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito avaldus seoses KOV 2013 valimistega

Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito

avaldus seoses KOV 2013 valimistega

Riigikoguparteid on neli aastat ilma propagandalimiitideta ja raskerahaliste kulutustega eksponeerinud end kartellimeedias ja riiklikus meedias. Kõik see on võrdväärne tasuta/tasulise valimiskampaaniaga. Riigikoguvälised erakonnad (väljaarvatud Rahvaliit/EKRE- endine riigikogupartei) praktiliselt mingit meediaruumi pole saanud, isegi mitte Eesti Rahvusringhäälingus. Viimane on neile veel suletum, kui erameedia. Parem pole olukord ka valimisliitude seisukohalt, üksikkandidaatidest pole mõtet juttugi teha. Ja nüüd meile pakutakse, olge lahked, me anname teile kogunisti kolm minutit eetriaega, isegi väitlussaadetesse valskusest ja ülbusest säravate riigikoguparteilastega kõrvale võite tulla!

Kuidas kirjeldatud olukorda lühemalt iseloomustada? Aga nii, et tegemist on võimu usurpeerinud parteide poolt püsti pandud näidishukkamisega, teatritükiga, et „peale meie polegi ju kedagi“!

Lõppude-lõpuks pole isegi oluline, kes või mis kohalikku tasandit juhivad, kohalikul tasandil olukorda paremuse poole pöörata ei saa, sest riigikogu poolt on igasugune areng blokeeritud. Ei ole lõppude-lõpuks oluline seegi, mis parteid riigikogus istuvad, sest riigi ja rahva ellujäämise tee on blokeerinud Euroopa Liit riigikoguparteide kaudu. Kvalitatiivse alternatiivi saavad pakkuda üksnes need jõud ja isikud, kelle eesmärgiks on Eesti väljaviimine Euroopa Liidust. Praegusel hetkel ühtegi teist erakonda sellist alternatiivi kandmas pole peale Eesti Iseseisvuspartei.

Eesti Iseseisvusparteid valitsev olukord ei rahulda, me ei välju näidishukkamisele KOV 2013. Oleme juba ammu alustanud ettevalmistusi riigikoguvalimisteks, sest nendel oleme soodsamas olukorras ja võimelised vastu hakkama riigikogu-riigireeturparteidele, 21. sajandi hävituspataljonile.

Edastatud: BNS, ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, Kanal2, TV3, Maaleht

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

09.08.2013

927 total views, no views today

EL väikeriikide kustutamisest

Запад возвращается к социализму и задыхается без свободы, заключил президент Чехии

время публикации: 7 сентября 2012 г., 22:40
последнее обновление: 7 сентября 2012 г., 22:40

 

Президент Чехии Вацлав Клаус разочарован развитием Европы после падения коммунистических режимов и считает, что весь Запад сейчас возвращается к социалистической модели управления

 

Президент Чехии Вацлав Клаус разочарован развитием Европы после падения коммунистических режимов и считает, что весь Запад сейчас возвращается к социалистической модели управления. Как передает РИА “Новости”, с такими заявлениями глава Чехии выступил на открытии международной конференции в Испанском зале Пражского Града.

По мнению Клауса, после революционных перемен в странах Центральной и Восточной Европы и падении коммунизма, “нынешняя Европа и весь Запад возвращаются к социализму и государственному управлению обществом”.

Чешский президент полагает, что в настоящий момент в Европе существуют серьезные угрозы для либеральной демократии и рыночной экономики, среди которых “утрата традиционных ценностей, популизм демократических политиков, растущая сила судов, неправительственных организаций и СМИ”.

“Для меня, человека активно участвовавшего в подготовке радикальных политических и экономических перемен, современный мир полон разочарований. Мы живем в значительно более социалистическом обществе, управляемом государством, нежели мы себе ранее представляли”, – сказал Клаус, слова которого цитируют чешские СМИ.

Глава Чехии считает, что европейские лидеры должны более активно “продвигать свободу”.

 

Напомним, профессор Вацлав Клаус является одним из ведущих мировых специалистов в области финансов. После “бархатной революции” в Чехословакии в 1989 году Клаус стал министром финансов федеральной Чехословакии, а затем вице-премьером правительства. Клаус является отцом успешных экономических реформ в Чехословакии и Чехии в период трансформации.

При этом Клаус не скрывает своего последовательно отрицательного отношения к Евросоюзу и его современному развитию. Он сравнивал ЕС с СССР и опасался, что Чехия может в нем раствориться.
_____________________

Postitas: EIP teabetoimkond

805 total views, no views today

ESM tuleb koostajatele näkku visata

FOTOD ja VIDEO meeleavalduselt: „ESMi asutamisleping tuleks selle koostajatele näkku visata!“

Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito rääkis Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise vastasel meeleavaldusel Delfile, et ta ei ole ESMi dokumenti isegi põhjalikult läbi lugenud, sest tema hinnangul on tegu põhimõtteliselt kuriteoga.

„See laiendab Euroopa Liidu diktaati liikmesriikide üle, sealjuures Eesti üle,“ kõneles Leito ning lisas, et ESMi dokument tuleks vastu võtmise asemel koostajatele näkku visata …

Allikas: www.DELFI.ee

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-meeleavalduselt-esmi-asutamisleping-tuleks-selle-koostajatele-nakku-visata?id=64794372

08. august 2012 15:25

Postitas: EIP teabetoimkond

922 total views, no views today

Jaak Uibu päring: Eesti ja Euroopa Liidu tasakaalustus

Lp Eesti Panga president Ardo Hansson

info@eestipank.ee

Koopia: Riigikogu EL asjade komisjon

riigikogu@riigikogu.ee

Kolm nädalat tagasi, 14. augustil edastasime Teile kirja teemal “Eesti ja Euroopa Liidu majandussuhete tasakaalustatus” koos netilehe DELFI rubriigis Rahva hääl ilmunud artikliga “Eestist on lahkunud…” ja mõnede kommentaaridega Delfi lugejailt.

Selles teatasime analoogilistest pöördumistest teistegi institutsioonide poole. Tänaseks on saabunud meile vastuskiri Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt, milles tänatakse Toompea Haridusseminari ülalnimetatud teema tõstatamise eest (vastus Riigikogu dokumendiregistris 30. augustist 2012 nr 2-7/12-217/2). Meenutame, et Toompea Haridusseminar on multidistsiplinaarse ettevalmistusega haritlasühendus Eesti arengueelduste ja –tõkete selgitamiseks. Seminari oluliseks töömeetodiks on omaosalusega päringud/märgukirjad institutsioonidele nende vastutusalas. Seminaril pole isiklikke ambitsioone ja käesoleval juhul oleksime headmeelt tundnud, kui Riigikogu ELAK tänanuks hoopis Eesti Panka, mõnda ministrit või mõne ülikooli rektorit kõnesoleva teema tõstatamise eest.

Vahepeal on ilmunud teemaga seonduvat materjali, millest tahame Teid teavitada:

Der Spiegel – Euroopa tume tulevik -inglise keeles:

http://www.spiegel.de/international/europe/philosopher-andre-glucksmann-a-dark-vision-of-the-future-of-europe-a-851266.html

vene keeles:

http://inosmi.ru/europe/20120825/197252725.html

Vello Leito artikkel Kesknädalas:

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=19398

Soovisime korraldada vastuste leidmist institutsioonide omavahelises koostöös ja seepärast saatsime info mitmele adressaadile korraga. Paraku ei õnnestunud välja selgitada eksperti-kontaktisikut Eesti Panga poolt, seepärast adresseerime info taas Teile. Aga vahest ongi nii parem.

Endiselt kordame oma soovi – palume anda argumenteeritud hinnang Eesti ja Euroopa Liidu majandussuhete tasakaalustatusele. Ühtlasi palume teatada, mida algatati Teie juhitud Eesti Pangas meie poolt osundatud probleemi lahendamiseks.

Heade soovidega,

Jaak Uibu D.Sc.

Toompea Haridusseminar

jaak.uibu@mail.ee

04. septembril 2012

___________________________________________

Postitas: EIP teabetoimkond

P.S.  Pöördumises märgitud Vello Leito artikli originaal asub EIP kodulehel: “Vello Leito: Eesti on Euroopa Liidu suhtes räigelt pealemaksja” 22.08.2012

974 total views, no views today

Kivisildnik: Kerjusahvide planeet

Minu unistuste Eesti ei ole kerjusahvide planeet.Kerjusahvide planeet on koht, kus ahvid on puu otsast alla roninud, aga mitte selleks, et inimeseks hakata, vaid seepärast, et nad lihtsalt ei saa puu otsas hakkama. Kurb tõsiasi on see, et ahv, kes ei saa puu otsas hakkama, ei saa ka maa peal oma asjadega toime. Ei jäägi üle muud kui kerjata ja almuseid paluda. Heitke armu, annetage banaan armetule lojusele.

Banaanid jõuluvanalt

Eesti riik ei saa hakkama, see on teaduslik fakt: suur osa majandusest on rajatud kerjamisele ja armuandidele, annetused moodustavad meie riigieelarvest teate isegi kui palju. No ikka väga palju. Piltlikult öeldes katab jõuluvana iga päev meie lõunalaua. Hommikusöögi ja õhtusöögi saame ehk ise kuidagi lauale, aga leivaviil muutub iga päevaga õhemaks.

Jõuluvana kaetud lõunalaual on ohtralt banaane, aga kuna need on jõuluvana omad, siis ei saa neid mitte igaüks, saavad ainult jõuluvana sõberahvid. Kõik muud pärdikud koristavad laua, pesevad nõud ja kasivad ühispeldiku. Ent ka sõberahvide elu pole meelakkumine, banaane on s***ks, aga nende kasutamiseks on ranged ettekirjutused, pooled banaanid tuleb toppida endale tagumikku. Võta või jäta, sellised on perverdist jõuluvana direktiivid.

Kirjeldatud kerjusahvide planeet on küll paljude unelmate Eesti, aga minu oma mitte. Ma tean, et jõuluvana pole olemas, punase mantli ja koheva habemega taga varjab ennast röövel ja lastepilastaja. Minu Eesti ei ela armuandidest ega lase ennast kerjuseabi eest alandada ega paljaks röövida. Minu Eesti ei ole valerahategijate paradiis. Minu Eestis ei tööta kapo eksjuht põlisvaenlase kulla ja teemandiettevõttes, ta ei tööta seal ei kullana ega teemandina, ehkki pakkumine on ahvatlev.

Milline on minu Eesti?

Minu Eestis elavad inimesed, mitte kerjusahvid. Inimesi eristavad lojusest ideed ja mõtlemisvõime. Inimestel on maailmapilt, sellest maailmapildist tulevad väärtused ja vastavalt kindlatele väärtustele langetatakse eesti rahvale kasulikke otsuseid. Täiskasvanud terve inimese maailmapildis ei ole kohta jõuluvanal ja ta ei alanda ennast kerjamiseni. Mõistusega inimene ei loobu vabatahtlikult oma vabadusest ega kirjuta alla orjalepingule, ei Lissaboni omale, ei ESMile ega muudele sarnastele.

Loomulikult hakkab nüüd kerjusahvi peas helisema häirekell: kuidas siis nii, kuidas siis ilma orjuseta, kuidas siis ilma kerjamiseta? Me ei saa ju hakkama. Venelased tulevad kallale. Venelased tulevad kohe kallale. Ammendame Vene ohu teema ühe lausega: kui venelased tulevad kallale, mis siis juhtub? Halvemal juhul teevad nad meist orjad ja kerjused, aga seda ei maksa karta, sest me oleme juba orjad ja kerjused. Pole mingit vahet, kas manguda keskvõimult kopikaid või sente, pole vahet, kas oled Brüsseli või Kremli jalamatt.

Minu Eesti ei ole kellegi süljetops. Minu Eestis, nagu me kõik juba teame, elavad mõistlikud ja väärikad inimesed. Tegelikus Eesti vabariigis selliseid ei ole, otse vastupidi, tudengid on kirjaoskamatud, ametnikud reeturid, lapsed ei oska lusikaga süüa ega ennast kooli minnes riidesse panna, söögitegemisest või tuletegemisest rääkimata. Me mandume, muutume idiootideks ja loomastume sõna otseses mõttes. Isegi meie rikkurid on vaesed, kohe piinlik nende pärast.

Riik, mis ei saa oma asjadega hakkama, toodab kodanikke, kes ei oska kümneaastaselt nina pühkida ega sokke jalga panna, allakäik on ilmne ja ainult süveneb. Perekonnad on hävinud, töökohad on kadunud, kultuur on marginaliseeritud, seega on aju välja lülitatud, viimane mõistuse kants haridussüsteem on likvideerimisel, Aaviksoo uus reformikava on lühinägelik ja kahjulik, et mitte öelda idiootlik ja kriminaalne.

Uuest suurest valest

Minu Eestis ei vahetata üht vale teise vastu, vaid püüeldakse tõe poole. Kommunistide vale ja kapitalistide vale on võrdselt kahjulikud ja orjastavad. Abitutele kerjusahvidele aga valed väga meeldivad. Esiteks ei tee nad enam ammu vahet tõel ega valel, sest kui raha on ainus eesmärk ja käibel on ainult valeraha, siis on vale ülimaks väärtuseks. Vale vabastab raskustest, vale teeb imet: ilma tööta, ilma mõtlemata, ilma pingutuseta, ainult vale najal on kõik võimalik – küllus, õnn ja teadusmahukas tootmine.

Mis on lihtsam, kas ehitada maja või kükitada kuuse all ja valetada endale ja teistele kõiksugu paleed kokku? Muda lirtsub varvaste vahel ja hamba all, aga ahv valetab selle mullivanniks ja vahuveiniks. Ise valetab, ise usub ja on õnnelik veel pealegi. Kui üks vale välja tuleb, leiutab ta teise, veel lollima, ja õnn ei lõppe kunagi. ELiga liitumine kukkus läbi, euro kukkus läbi, aga ESM toob õnne õuele. Kui see läbi kukub, leitakse uus vale, uus pettus ja algab järjekordne kärarikas ajupesukampaania.

Kerjusahvidel on raske endale tunnistada oma alandavat olukorda, nad eelistavad tegelikkusele psühhopaatilist unelmatemaailma, nad usuvad jõuluvana ja kõiki muid alatuid püramiidskeeme. Ahnuse jõud on siin ühendatud pimeda usu jõuga. Eks ta ole, orjus ja kerjamine pole küll ideaalne ühiskonna korraldamise vorm ja orjapidajad pole suutnud midagi tõhusamat välja mõelda.

Kerjusahv töötab isanda heaks tasuta ja pärast tööd kerjab endale elatusvahendid. Ja kui ka ei tööta, isandale ta kulu ei tee, elab või sureb, ise teab, ja teeb olukorra endale uue suure valega mugavaks. Kes siis ei tahaks elada parimat võimalikku elu. Valedes on seda lihtne saavutada. Mugav on vales vegeteerida, eriti kui valetamise eest makstakse ja vale uskumine tekitab mõnusaid ja erutavaid luule. Rahul on nii sõberahvid kui ka peldikuahvid.

Ah et ei ole positiivset programmi

See positiivse programmi jutt on mind surmani ära tüüdanud, mul on igas loos alati kaks positiivset programmi, nii ka täna, aga paraku on nende mõistmiseks vaja lause mõttest aru saada. Teeme asja lihtsaks. Teeme laused lühemaks. Ehk jõuab kohale. Esimene positiivne programm on põhiseadus. Teine positiivne programm on kultuur. Kordan: põhiseadus ja kultuur. Kuidas seda mõista?

Tuleb täita põhiseadust. Pole vaja valetada, et seaduse rikkumine on seaduse mõte. Paraku ei ole põhiseaduse mõte ka banaan tagumikus. Kuritegevus ei ole seaduse mõte. Lollus ei ole seaduse mõte. Kiim ei ole seaduse mõte. Kuritegu on kuritegu. Põhiseaduse mõte on rahvas, kultuur ja keel. Rahvast ja keelt veel natuke on. Kultuuri enam ei ole. Tähendab, aju enam ei tööta. Kultuur on vaja omandada. Kultuur on maailmapilt. Kultuurist tulevad väärtused. Väärtustest tulevad otsused. Kultuur välistab valed ja orjuse.

Orjust, kerjamist ja valet jutlustavad õpetused ei ole kultuur, vaid vaenlase propaganda. Enamik meelelahutust, meediat ja niinimetatud kultuuri on vaenlase propaganda. Reeturi valed ei ole kultuur. Vahelejäänud varga hädavaled ei ole kultuur. Orjalepingu tekst ei ole kultuur, see on antikultuur. Sinu keha ei ole kultuur, see on antikultuur.

Sinu kehalised naudingud ei ole kultuur, see on antikultuur. Sinu tühine isik ei ole kultuur, see on loom, täpsemalt kerjusahv. Valeraha ei ole kultuur, see on kuritegu. Loomastumine ei ole kultuur, see on mandumine, allakäik, dekadents. Olümpia on samuti loomalik kehakultus ja piinlik dekadents.

Minu Eestis on positiivseks programmiks Eesti vabariigi põhiseadus ja seda põhiseadust ei tõlgendata nii, et kogu raha tuleb tingimusteta loovutada ahnetele, alatutele ja vastikutele pankuritele. Aga sellest on raske aru saada, kui oled ahv ja erialalt eurokerjus. Banaan tagumikus ei lase keskenduda.

Ma ei räägi neid valesid, mis moodustavad sinu väärastunud maailmavaate, sa ei saagi millestki aru saada. Ja sa ei peagi, tõde pole kerjusahvidele. Ja nüüd ma ütlen sulle, mida teha, et lõppeks kerjamine, orjus ja valed. Ma tean, et see sind ei muuda, aga mina olen käesolevaga oma põhiseadusliku ülesande täitnud.

Alustada tuleb ajust

Ahvil ei maksa rabeleda, veel vähem paberitele alla kirjutada. Tuleb üritada inimeseks saada. Tuleb inimkombed omaks võtta, ehkki see on väga raske. Tuleb õppida kasutama tööriistu. Tuleb omandada töö printsiip. Tuleb aru saada, et midagi ei juhtu ilma pingutuseta. Tuleb aru saada, et loll pingutus ei kanna vilja. Selleks, et midagi saavutada, on vaja ideid. On vaja kultuuri. Banaan tagumikus ei ole kultuur.

Mõtestatud töö on võimalik siis, kui aju töötab. Mõtestamata töö on sama kasutu kui banaan tagumikus. Banaan tagumikus on halb investeering. Banaan tagumikus ei ole haridus. Banaan tagumikus ei ole esmane inimõigus. Banaan tagumikus ei ole vaimse stabiilsuse garant. Veel üks banaan tagumikus ei ole lahendus jne.

Ja nii edasi ja nii edasi, jätka ise, juhul kui aju toimib, jõuad ehk kunagi kultuurini.

Esmaavaldatud 28.07.2012 Õhtuleht Onlines

____________________________________

Postitas EIP teabetoimkond

810 total views, no views today

Uuringufirma küsitlustest ja erakondade populaarsusest

Uuringifirmade küsitlustest ja erakondade populaarsuses

Aivar Koitla, EKRE aseesimees, kirjuas FB-s:

“Üks minu hea kolleeg Ilmar, kes on juhtumisi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige, sai kaks päeva tagasi telefonikõne.
Helistaja tutvustas ennast uuringufirma küsitlejana kuid kahjuks ei firma ega ka küsija nimi minu tuttavale meelde ei jäänud.
Ilmar nõustus.
Küsimus oli: “Millise erakonna poolt annaksid oma hääle kui valimised oleksid juba homme?”
Ilmari: “Eesti Konservatiivse Rahvaerakonn
a poolt!”
Hetkeline vaikus… ja siis küsimus uuesti: “Palun! Kas te kordaksite?!”
Ilmar: “EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND!”
Teiselt poolt kostub nohinat, paberikrabinat ja on vaikus….
Siis aga teatab küsitleja: “Vabandage! Kuid sellist erakonda minu küsimustikus pole!”

Nii siis tehakse gallupeid, milles EKRE saab 0 – 1 % ja Reform teeb enneolematut populaarsuse tõusu 39 %, mida esindab 93 kodaniku arvamus.
Kui ma pärast küsitlustulemuste avaldamist kuulasin Aivar Voogi (EMOR ekspert) intervjuud Kukus hämmastas mind tema värisev ja nutune hääl. Ta ei olnud eriti meelitatud, et intervjuud pidi andma. Eks valetamine on üks raske asi!”
_________________
Kurb on aga see, et selliste, sisuliselt võltsitud “küsitlustega” mõjutatakse ka elanike arvamust. Osa uuringuid teostatakse ainult parlamendierakondade kitsa klubi valel ja järjestatakse vaid neid, mis juba isesnesest on täiesti lubamatu. Eestis on registreeritud 10 erakonda ja ei tohiks olla raske nad kõik küsitlustega hõlmata.
Võib-olla täidavad uuringufirmad aga kellegi vastavasisulist tellimust?
M.I.

________________________________________________
Allikas: www.rahvuslane.blogspot.com
Postitas: EIP teabetoimkond

917 total views, no views today