Vello Leito: Eesti on Euroopa Liidu suhtes räigelt pealemaksja

Eesti ”euroülistushümnil” on kenad sõnad, et ühe raha annad, neli raha saad … . Peaaegu sama kenad, kui laulul Leninist … ja silitas hellalt pead. Ka ülistuslaul vastastikku kasulikule koostööle pole paha, tuletab kangesti meelde vemmallaulu, et ühele kurgid ja teisele raha. Kuhu ja kuidas raha läheb, see sobib analüüsiks igati, sestap siis operatsioonilauale esimeses järjekorras.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) deagregeerimisel reastuvad komponendid selliselt (ESA 95): SKP > välismaalt saadud esmased tulud > välismaailmale makstud esmased tulud > kogurahvatulu (RKP) >… jne. Seega RKP erineb SKP-st väljaveetud/sisseveetud tulude poolest ja lahutades esimesest teise saame riigi ettevõtlustulude bilansi. Teemegi nii, tabel tulgu miljardites eurodes jooksevhindades, nii nagu on ESA andmebaasis (Tabel RAA014):

Aasta SKP Saadud tulud Väljaviidud tulud RKP Eesti netotulu Makstud EL

liikmemaksuks

2007 16,07 1,28 2,34 15 -1,06 0,16
2008 16,3 1,24 2,11 15,43 -0,87 0,16
2009 13,83 0,8 1,2 13,44 -0,4 0,14
2010 14,3 0,85 1,56 13,59 -0,71 0,14
2011 15,97 1,02 1,82 15,16 -0,85 0,16

 

Seega sai Eesti tulude väljavoolu tõttu aastatel 2007-2011 kokku kahjumit 3,89 miljardit eurot ja maksis EL kassasse 5 aasta jooksul lisaks sellele veel liikmemaksuna 0,76 miljardit. See teeb kokku 4,65 miljardit kahjumit. Vaatluse all on märgitud ajavahemik aga sellepärast, et aastal 2007 käivitus ”euroülistushümn”: ”ühe raha annad, neli raha saad …!”

Täpsemalt, mis me sendipealselt saanud oleme? Teoreetiliselt peaksime olema saanud 2012 aasta alguse seisuga: 3,4 : 7=0,5 miljr € aastas >< 5 aastat, seega ühtekokku 2,5 miljr €. Viie aasta peale tuleb välja niisiis, et:

- Eesti riik on saanud faktiliselt ettevõtluskahjumit 4,65 miljardit;

- teoreetiliselt peaksime olema saanud kasumit 2,5 miljr € nn eurotoetuste näol.

Viimane number esindab teoreetilist maksimum, kui kõik euro”toetused” Eestisse jõuaksid. Ent pole seni jõudnud ja ei jõuagi, ning seda mitmel põhjusel. Aasta tagasi oli välja makstud ainult 32% kogusummast (http://toetustasku.blogspot.com). Aga isegi kui jõuaksid, siis kui palju sellest jõuab eesti majandusse, st residentide majandustegevusse ehk rahvuslikku majandusse ja kui palju mitteresidentide majandustegevusse? Andmed selle kohta on salastatud (alates aastast 2000 on ettevõtluskapitali mõõtmisel residentidel ja mitteresidentidel vahetegemine ära jäetud). Noh, kui nii, siis ei jää midagi muud üle kui tuleb võtta aluseks hinnangulised suurused. Kogu ettevõtluskapitalist ca 80% moodustab mitteresidentne ettevõtluskapital, seega läheks mitteresidentidele ka vähemalt 80% eurotoetustest, sest mitteresidentide majandustegevus Eestis on eurotoetuste jagajate jagamistes ülivõrdes eelistatud residentidega võrreldes. See teie teadlikkusele vundamendiks!

Nii saamegi, et võib-olla tuleb Eestisse euro”toetusi” (loe EL majandusagresiooni raha) ajavahemiku 2007-2011 eest 0,5 miljardit aastas, millest ümmarguselt 1/5 läheks eesti rahvuslikku majandusse, mis teeks välja vaid 0,1 vaevast miljardit aastas (samal ajal maksame igal aastal puhast raha EL liikmemaksuna ca 0,16 miljr eurot)!

Lõppkokkuvõtteks üks ”pisiasi”. See 0,1 miljardit pole nimelt mitte netoraha – nagu SKP deagregeerimisel – see on summa, mis läheb esmalt majanduskäibesse, millest kodanikule lõpptarbimiseks teisendub vaid väike osa. EL liikmemaksuks läheb aga täies ulatuses puhas sularaha. Imesta, kui varmad on eurofiilid seda unustama!

Sit venia verbo: ”Eurohümnil” kenad sõnad, tegelik elu räpane: Eesti on Euroopa Liidu suhtes netoandja – annad kümme raha, saad ühe raha tagasi. Kui hästi läheb.

Ad vocem: Eestil ei lähe EL-s kunagi hästi.

Vello Leito

22. august 2012

556 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>