Eesti Iseseisvuspartei suvepäevadest 2012

Ja jällegi on selleks korraks möödas Eesti Iseseisvuspartei iga-aastased suvepäevad. Taaskord on põhjust uhke olla, et nii palju sõpru, tuttavaid ja aatekaaslasi leidsid tee Taali imeilusa mõisa ja jõe äärde, et maha pidada üks lõbus ja meeldiv üritus, mis juba traditsiooniks on saanud.

Kohal oli nii uusi, kui staažikaid erakonnaliikmeid, sel korral tublisti üle poolesaja. Ürituselt ei puudunud lipuheiskamistseremoonia, poliitilised arutelud, sportmängud, saun, ujumine ega kõhutäis.

Ka ilm oli meie vastu sõbralik. Järgneval päeval sadanud vihm vaid värskendas pidulisi. Tegevust jätkus kõigile ja loodan, et keegi ei pidanud pettuma. Suur tänu korraldajatele ja abistajatele! Jääb vaid üle oodata järgmisi suvepäevi ning loota veelgi aktiivsemat osavõttu.

Kohtumiseni EIP suvepäevadel 2013!

Martin Mets

20. august 2012

883 total views, 1 views today

Kes ajas Eesti riigi kraavi? Eesti Iseseisvuspartei esimehe 20. augusti 2012 avaldus

20. augustil 1991 Eesti taasiseseisvus, täna Eesti enam iseseisev ei ole.

Kes ajas Eesti riigi kraavi, kes on iseseisvuse uue kaotamise algsüüdlased? Tavaliselt nimetatakse neid, kes viisid Eesti Euroopa Liitu, ent see on vaid osa süüst, sealjuures mitte primaarne osa.

Eesti iseseisvuse annuleerisid taasiseseisvumisjärgse riigikogu esimese koosseisu 93 liiget, kes 18. mail 1993 ühehäälselt võtsid vastu „Eesti Panga seaduse“, millega nad andsid Eesti Pangale juriidilise isikuna õiguslikult EV Põhiseaduse suhtes ülimusliku staatuse, muutsid sellega EV Põhiseaduse kehtetuks.

Kasutades talle antud ülimuslikkust astus Eesti Pank Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks ja muutus selle otsustest sõltuvaks.

Enne 1995. aasta valimisi allkirjastas valitsus – peaministriks oli Andres Tarand – ühe Eesti jaoks eriti hävitava IMF „soovituse“ ja nimelt, et valitsus hoidub juhtimast kommertspankade laene. Selle tagajärjel osutus IMF-l võimalikuks vaid üheainsa Eesti Pangale antud „soovitusega“ hävitada kogu eesti rahvuslik pangandus. Kuna üksnes viimane saab olla rahvuslikku majandust elushoidev jõud, nii saigi võimalikuks Eesti rahvusliku majanduse sisuline hävitamine, sest ilma rahvusliku majanduseta pole võimalik rahvusriik ja ei jää ellu ka rahvas.

Eesti riik aeti kraavi niisiis 18. mail 1993. aastal riigikogu enda poolt. Euroopa Liitu astumine käivitas lihtsalt eesti rahva riiklusvõime kiirendatud kustutamise.

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

20.08.2012

___________

Saadetud: BNS, ERR, Delfi, PM Online, ÕL Online, EPL Online, Kanal 2, TV3, ÄP Online

997 total views, 2 views today