Vello Leito: Eesti majandusest faktofiilselt III

Statistikas (ühe) kõige usaldusväärsema näitajana elanikkonna käsutuses oleva ressursi määramisel on oma õige koha leidnud tegeliku individuaalse tarbimisega seotud kulutuste suurus. 2012. aasta 20. juunil avaldas Eurostat väga huvitava pressiteate nr 97/2012, milles on tabeli kujul võrreldud EL liiduvabariike kahe näitaja järgi: ühelt poolt GDP (PPP) per capita ja teiselt poolt Actual Individual Consumption per capita in PPP 2011. aasta andmete alusel. Järgnev väljavõte tabelist hõlmab meid esmajoones huvitavaid riike.

Tabel 2

GDP (PPP) per capita, EU27=100 AIC (PPP) per capita EU27=100
Kreeka 82 94
Tšehhi 80 70
Portugal 77 82
Slovakkia 73 70
Eesti 67 57
Hungari 66 61
Poola 65 70
Leedu 62 66
Läti 58 56
Rumeenia 49 47
Bulgaaria 45 44

See on tõsist tähelepanu vääriv tabel ja seda saab analüütiliselt ümberstruktureerida veel mitut moodi, et tõde karmilt välja kurnata.

Tabel 3

AIC (PPP) per capita EU27=100
Kreeka 94
Portugal 82
Tšehhi 70
Slovakkia 70
Poola 70
Leedu 66
Hungari 61
Eesti 57
Läti 56
Rumeenia 47
Bulgaaria 44

Ja mida näeme, Eesti on tegeliku individuaalse tarbimise järgi altpoolt neljas! Eespool viidatud Ines Kuusiku artikli juures on õhutäiteline (ilmselt vist toimetaja) lisamärkus, et „Eesti Euroopa viie rikkama riigi seas veel ei ole, aga viie vaesema seas ka mitte“. Praegusel hetkel kõige usaldusväärsem hinnang, mis meedias saadaval,on just see Eurostati pressiavalduse tabel ja Eesti on selles vääramatul viie viimase seas, koguni tagant neljas. Ükski asjamees Eestis ei suuda seda numbrit ilusamaks teha, küll aga suudan mina seda numbit ilmselt veel koledamaks teha, näidata, et Eesti on koguni tagant kolmas. Kuid veidi kannatust.

Selleks tuleb pressiavalduse tabel veelkord informatiivselt ümbertöödelda, nii nagu tabelis 4 näha. Olen juba korduvalt maininud, et SKP-d ei saa võtta aluseks elnikkonna heaolu mõõdikuna, sest erinevates riikides läheb SKP mahust erinev osakaal inimestele otsetarbimiseks. Tabel regrupeerib käsitletavad riigid selle järgi, kui palju nad erinevad üksteisest GDP (SKP) ja AIC (individuaalne lõpptarbimine) järgi.

Tabel 4

GDP (PPP) per capita, EU27=100 AIC (PPP) per capita EU27=100 Erinevus tabeliasendis protsendipunktideses Erinevus tabeliasendis protsentides
Kreeka 82 94 12 14,6
Poola 65 70 5 7,7
Portugal 77 82 5 6,5
Leedu 62 66 4 6,5
Bulgaaria 45 44 -1 -2,2
Läti 58 56 -2 -3,4
Slovakkia 73 70 -3 -4
Rumeenia 49 47 -2 -4,1
Hungari 66 61 -5 -7,5
Tšehhi 80 70 -10 -12,5
Eesti 67 57 -10 -15

Selgub, et riikide asukoht tabelis sõltub oluliselt sellest, kumma näitaja järgi nad reastada: SKP alusel paigutades saame järjestuse kui palju summaarselt rikkust toodetakse ja sellest tinglikult justnagu igale inimesele jaguks, individuaalne lõpptarbimine reastab riigid tegeliku tarbimise järgi. Erinevused on üllatavalt suured ja seda eriti Eesti osas. Tabel kinnitab ka seda levinud käibearusaama, et Kreeka on pätt teisest otsast: tarbib „mustalt“ ja näitab edetabelites end viletsamana kui ta tegelikult on.

Tabel tõestab, et antud riikide võrdluses kasutab Eesti rikkust kõige raiskavamalt: kuningale – alias riigisektorile – suhteliselt kõige rohkem, rahvale kõige vähem. Ja räigelt. Nüüd mõistate, miks olen korduvalt hoiatanud – ja teen seda siinkohal veelkord -, et SKP kaudu inimeste heaolu mõõta ei saa, küll aga saab „kuningas“ uhkustada näiliselt suure jõukusega ja soodsa asendiga setmet-sorti tabelites. Ausate riikide arvel, mõistagi.

Kui hakata otsima Eesti statistika andmebaasist AIC per capita vastet – individuaalse tarbimise suurust ostujõu alusel inimese kohta -, siis sellist asja ei leia. Tõde pole rahvale ette nähtud, ütleb kuningas – riigireeturitest valitsus ja riigikogu. Kuid leida see siiski tuleb, tegemist on parajalt ülitähtsa näitajaga.

SKP on agregaatnäitaja ja selle deagregeerimise käigu määrab Eurostati normdokument: „Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem ‘ESA 95’“ (vaata lähemalt ka minu artiklit Fundamentaaliast: „Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?). Allpool olen toonud komponentideks lahutamise käigu, nii nagu Eesti Statistikaamet selle on vormistanud oma andmebaasi rubriigis „Põhilised rahvamajanduse arvepidamise näitajad“.

RAA014: KOGUMAJANDUSE KASUTATAV TULU, SÄÄST JA NETOLAENUANDMINE/-VÕTMINE JOOKSEVHINDADES, miljon eurot

Näitaja

B1G SKP D1-D4 Välismaailmalt

saadud esmased tulud

D1-D4 Välismaailmale makstud esmased tulud B5G >> Kogurahvatulu
2011 I-IV kvart. 15 973.00 1 015.46 1 826.03 15 162.43

________________________________________________________________>>>>

Põhivara kulum B5N Neto

rahvatulu

D5-D7 Välismaailmalt

saadud jooksvad siirded

D5-D7 Välismaailmale makstud jooksvad siirded
2 342.64 12 819.79 415.99 282.26

________________________________________________________________>>>>

P3 Lõpptarbi

mis

kulutused

B8G Kogu

sääst

B8N Neto

sääst

D9 Välismaailmalt saadud

kapitalisiirded

11 249.62 4 046.54 1 703.90 528.14

________________________________________________________ESA tabel jätkub >>>

NB! Tabelit uurides ärge unustage, et tegemist on jooksvate hindadega!

Komponendi B8N järel peaks ESA tabelis tulema SKP komponendid P.31, P.4, P41, aga ei tule. Ilmselt sellepärast, et inimesed liiga targaks ei saaks. Aga pole viga, olemasoleva andmestiku alusel saab juba AIC-i välja arvutada. Vastavad tabelid asuvad ESA 95 lk 379, peatükis II.3: Tulude kasutamise konto.

II.3.1: Kasutatava tulu kasutamise konto

P3 Lõpptarbimiskulutused 996
P31 Individuaalsed tarbimiskulutused
D8 11
B8 Sääst 160

Nagu näete, ei võrdu komponent P31 veel CIA-ga, sellest tuleb lahutada komponent ‘netosääst’, mis ülaltoodud SKP deagregeerimistabelis on täiesti olema. Peale lahutustehet saame 2011. aasta kohta: 11249,62-1707.90=9541,72 miljonit eurot. Väidan, et selle tulemusega langeb Eesti Eurostati tabelis tagantpoolt kolmandaks. Vaat nii! Donnerwettwer!

Kahjuks pole ka see number veel inimeste poolt reaalselt ärakulutatud rikkusCIA -, vaid on tegelik kaupade ja teenuste eest makstud rahaHFCE. Need kaks kübeke erinevad teineteisest.

II.4.2: Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto

P.4 Tegelik lõpptarbimine

1125

P.41 Tegelik eratarbimine 1125
D8 Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuste korrigeerimine 11
B.8 Sääst 160

P.41 on nüüd täpne vaste Eurostati CIA-le. Eesti Statistikaamet sellest numbrist lugu ei pea, nagu eespool nägime, seepärast tuleb leppida P.31 väärtusega esindamaks P.41-e. Komponent P.31 näitab meie juhtumil seda reaalset rikkust, mida elanikkond kasutab individuaalseks tarbimiseks. Samas on see reaalne rahasumma mida saab kasutada ESA, EMTA jne andmete ristkontrolliks.

Järgneb …

Vello Leito

28.07.2012

1,013 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81