Vello Leito: Eesti majandusest faktofiilselt I

Makroökonoomika ei ole täppisteadus, pole ta kaitstud tõlgendamisvääratuste eest ja tundedki võivad pilti rikkuda. Kuid analüüsi ja ristkontrolli tulemusena on võimalik tõele comme si, comme ca jälile jõuda. Massimeedia, suures uhkustundes oma “kompetentsi “ üle, skandeerib väsimatult mõistet SKP, mis peaks nagu olema üks väärt tollipulk mõõtmaks majandust. Aga ei ole. Siit ka vajadus teema põhjalikumalt ja faktofiilselt lahti rääkida; sealjuures rahvusvaheliste teabeallikate kaasabil.

Esmaseks eesmärgiks on selgeks teha, et SKP mõõde ei sobi kõrvutama riike kogu laiast maailmast, sest igas riigis on oma kohalik hinnatase ja inflatsiooni määr. Need kaks teevad riikidevahelise objektiivse otsese võrdluse võimatuks ja avavad uksed-aknad manipulatsioonideks majanduse numbrilise väljanägemise kallal – ikka võimukandjatele meelepärasel moel. Seepärast on majandusanalüütikasse ajast ammusest sisse viidud SKP mõõtmine-taandamine ostupariteetsuse alusele (inglise keeles: PPP-based GDP) ja riikliku majanduse koguprodukti hindamine ka per capita (inimese kohta) dimensioonis.

Sedamoodi toimides on võimalik jõuda riikide ja nende elanike elatustaseme võrdlemisel rahuldava usaldusväärsuseni, sest eks riikliku majanduse eesmärgiks olegi elanikkonna heaolu tagamine, elatustaseme tõstmine. Selle saavutamise tase teiste riikidega võrreldes näitab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet, mille mõõtmiseks sobib tollipulga asemel pariteetsusmeetod.

Järgnev on valikväljavõte CIA The World Factbook tabelist, mis võrdleb riikide SKP mahtusid ostujõu pariteetsuse alusel (2011. a. andmed) . Terviktabel asub aadressil: http://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/, link: The World Factbook + Guide To Country Comparison.

1. European Union,   $15 390 000 000 000

2. United States,   $15 040 000 000 000

3. China,   $11 290 000 000 000

4. India,   $4 463 000 000 000

5. .Japan,   $4 389 000 000 000

6. Germany,   $3 085 000 000 000

7. Russia,   $2 380 000 000 000

8. Brasiilia,   $2 282 000 000 000

9. . United Kingdom,   $2 250 000 000 000

10. Prantsusmaa,   $2 214 000 000 000

11. Itaalia,   $1 822 000 000 000

14. Spain,   $1 411 000 000 000

21. Poland,   $765 600 000 000

23. Netherlands,   $705 700 000 000

32. Belgium,   $412 000 000 000

34. Sweden,   $379 400 000 000

36. Austria,   $351 400 000 000

38. Switzerland,   $340 500 000 000

39. Ukraina,   $329 000 000 000

41. Greece,   $308 300 000 000

46. Czech Republic,   $272 200 000 000

47. Norway,   $264 500 000 000

49. Romania,   $263 900 000 000

51. Portugal,   $246 900 000 000

54. Denmark,   $206 800 000 000

55. Finland,   $186 700 000 000

56. Hungary,  $195 300 000 000

57. Ireland,   $181 900 000 000

61. Belarus,   $141 200 000 000

63. Slovakia,   $126 900 000 000

71. Bulgaria,   $101 200 000 000

88. Lithuania,   $61 300 000 000

89. Slovenia,   $58 560 000 000

97. Luxembourg,   $43 550 000 000

105. Latvia,   $34 580 000 000

111. Estonia,   $27 020 000 000

146. Iceland,   $12 330 000 000

Nii, mis kasulikku saame sellest tabelist? Ei midagi erilist, pigem lihtsalt huvitav teada, kui palju ühed riigid rikkust kokku kühveldavad ja teised kokku kraapida-kröönida suudavad. Samas on see tabel siiski informatiivsem tavalisest SKP rivistustabelist, sest rikkus on sedapuhku reaalne, ostujõu alusel esitatud põhimõttel, et kui palju on riik rikkust peopeale  saanud.

Selleks, et tõusta informatiivsuses uuele tasandile tuleb kogurikkus jagada riigi elanike arvuga, saamaks teada kui palju iga kodaniku peale reaalset rikkust jaguks kui see inimeste vahel laiali jagada. Pealtpoolt jagamistehet saame kätte juba tähtsa näitaja millel nimeks sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta püsihindades ostujõu alusel. Inglise keeles: GDP (PPP) per capita. PPP väjakirjutatult näeb välja nii: purchasing power parity (=ostupariteet).

See näitaja on oluline, sest pole enam tegemist riikide endi butafoorilise mahhineerimisega SKP numbrite maailmas, nii nagu see praegu täies näitemängulisuses Eestis käib ja millele Krugman mõnusalt ironiseerides hoogu juurde annab. Pole enam see näitemäng, kus keegi kellelegi pihta ei saa, sest pariteetsusmaailmas ei ole tõde enam veniv, teemad libedad. Egas asjata ole Eesti statistika tehtud ostujõu pariteetsusvabaks nii per etat kui per capita. Samas olgu hoiatatud, et pika nimega näitaja ei ole veel otseselt elaniku kätte jõudva reaalse rikkuse täppismaht, sest pärale jõuab vaid osa sellest.

SKP (PPP) per capita suurusi arvutavad välja paljud rahvusvahelised organisatsioonid, sealjuures OECD, Eurostat, IMF, Maailmapank, CIA World Factbook jne. Järgnevalt on sellest aspektist pakutud riikide kaks valikuliselt lühendatud tabelit-paremusjärjestust. Allikas asub aadressil: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_per_capita .

Maailmapank, 2010. aasta andmed:

Tuhat USD inimese kohta aastas

1. Luksemburg,  86,1

4. Norra,  57,2

8. USA,  47,1

9. Šveits,  46,4

10. Holland,  42,2

12. Taani,  40,2

13. Austria,  40,0

14. Kanada,  39,1

15. Rootsi,  39,0

17. Belgia,  37,6

18. Saksamaa,  37,4

19. Soome,  36,5

20. Suurbritannia,  35,7

21. Island,  35,6

23. Prantsusmaa,  34,1

24. Jaapan,  33,7

25. Hispaania,  32,2

26. Itaalia,  31,9

28. Euroopa Liit,  31,7

30. Lõuna-Korea 29,1

32. Kreeka,  28,4

33. Sloveenia,  26,9

38. Portugal,  25,4

39. Tšehhi,  24,5

40. Slovakkia,  23,3

44. Eesti,  20,7

45. Ungari,  20,5

46. Venemaa,  19,9

47. Poola,  19,8

50. Leedu,  18,4

53. Läti,  16,3

56. Türgi,  15,7

60. Rumeenia,  14,5

64. Bulgaaria,  13,9

96. Hiina,  7,6

97. Ukraina,  6,7

127. India,  3,4

 

Järgneb …

Vello Leito

22.06.2012

1,835 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>