Vello Leito: Vale, statistika, riiklik vale

Oma 09.05.2012 artiklit: „Statistikaamet ning Maksu- ja Tolliamet – faktofoobsed ja valelikud“ kirjutades oli pidevalt selline tunne, et lõplikku tõde pole ma ikkagi kätte saanud. Nüüd olen, vähemalt sel määral, mis mind rahuldab ja rõõmsaks teeb. Eelmise artikli järel jäi vaevama arusaamatus, et miks Statistikaamet (SA) ei anna palgasaajate arvu, kuigi alati iga kvartali lõppedes ütleb kui suur oli muutus eelmise kvartaliga võrreldes. Kummaline ju! Miks Maksu- ja Tolliamet (MTA) ütleb iga kvartali kohta palka saanute koguarvu aga ei avalikusta kui paljud nendest olid täispalgalised ja kui paljud osaajalised ehkki tegemist on oluline teabega, mille kaudu avaneb tööpuuduse ja -hõive blokk. Rohkem kui kummaline!

Et küsimustele vastused saada tuli kõigepealt ühemõtteliselt ära otsustada see, kumma ameti info võtta aluseks, millele taandada ja millest tuletada ülejäänud andmed. Hõlbus oli jõuda veendumusele, et kasutada saab üksnes MTA andmebaasi, sest võltsimine maksustatavate palgatulude osas ei ole niisama lihtviisiliselt võimalik kuna kogutud maksud moodustavad riigieelarve summad ja need on konkreetsed, kontrollitavad ja ka kontrolli all. (See siiski ei välista, et valitsusel ei võiks olla ka salajane varieelarve, nagu aeg-ajalt netikommentaatoritest kõiketeadjad väidavad). SA võib oma numbrid võtta laest või prügikastist, neile kõlbab kõik.

2011. aasta kohta saame nende kahe ameti vahendusel teada järgmised tähtsad faktid/väidetavad faktid:

2011. aastal maksti palka kokku 618,3 tuhandele töötajale (MTA);

2011.a I kvartalis maksti palka kokku 513,1 tuhandele (MTA);

2011.a. I kv keskmine brutopalk oli 703 eurot (MTA);

2011.a. I kv keskmine brutopalk oli 792 eurot (SA).

Esimeseks põhiküsimuseks tõusetub kohe see, kui suur oli täistöökohaga töötajate arv 2011.a. I kvartalis, sest sellest numbrist hakkab lõngakera hargnema. Täiskohaga töötajate numbriline suurus on viimaste aasta jooksul olnud peaaegu muutumatu. MTA puhul kujuneb isikute koguarv, kellele aasta jooksul palka üldse makstakse, sel viisil, et igas kvartalis lisandub täiskoormusega töötajatele püsiv arv uusi isikuid – osaajaga töötajaid – kes kõik aasta lõikes kokku summeeritult annavadki eespoolmainitud 618,3 tuhat palgasaajat 2011. aastal.

Nüüd pange tähele. I kvartalis oli 513,1 tuhat töötajat, mille moodustasid ühiselt nii täis- kui osaajalised töötajad. Kolme järgneva kvartali jooksul lisandus sellele 618,3–513,1=105,2 tuhat uut osaajaga töötajat, seega kvartalis ca 35 tuhat. Nii saabki küsida, et kui palju oli I kvartalis täiskohalisi? Elementare: 513,1–35=478,1 tuhat, ≈480 tuhat! Tulemuse täpsusklass orienteerivalt +/- 5 tuhat täispalgalist.

Veelkord, miks see number on nii tähtis. Nimelt sellest tuleneb töötuse arvestuses oluline võrdlusnumber Eesti tööjõu-uuringu (ETU, www.stat.ee/tooturg; joonis 1) teabeplokiga. Näeme ootuspäraselt, et ETU, MTA ja SA andmetel omavaheline kokkulangevus puudub. ETU tabelis on täishõivega töötajate arvuks 2011 aastal lausa 544,6 tuhat täiskohalist, pooleteralisi on 64,5 ja vaeghõivatuid 12,4 tuhat.

Meeldiva üllatusena üks otsustava tähtsusega näitaja on veel haardeulatuses. Teame, et Statistikaamet leiab keskmise brutopalga väga lihtsalt – kõik palgasaajad tihendatakse täistööpäevalisteks ja seejärel kogu brutopalkade fond jagatakse saadud arvuga. 2011 aastal I kvartalis oli SA poolt leitud brutopalka suuruseks 792 eurot, MTA 703 euro vastu. Lihtne arvutus annab tulemuseks, et SA on keskmise brutopalga arvutamisel võtnud täispalgaliste arvuks: 513,1×703:792=455,3 tuhat! Aga kustkohast ta selle numbri võttis? Riskin ühemõtteliselt väita, et nemad ei võtnudki, see number antakse valitsuse poolt ette, et keskmine n.-ö fantoombrutopalga number oleks täpselt selline nagu valitsevad parteid soovivad. Sel võluval viisil olemegi saanud ühe ja sama näitaja kohta – täispalgaliste töötajate arv 2011 aasta I kvartalis – kolm erinevat numbrit: 455.3, 480.0 ja ETU poolt lausa 544,6 tuhat. Tõsi, viimane on 2011 aasta keskmine väärtus, mis siiski vaid vähe erineb I kvartali väärtusest. Saabusime Münhausenlandi.

Kiil

Vahepalaks üks E24 Postimehest kopeeritud kommentaar arvude etteandmise kohta:

28.05.2012 09:49

Töö ja palk :

Statistkasse läheb kreskmine palk töö eest, mida normaalses riigis tehakse normtundidega, see on 40 tunnise töönädalaga. Meil on igalpool väänatud-suunistega statistika! Kui vaadata palju me oleme reformaritelt saanud valesid, Suuri Valesid, siis kinnimaju tuleb kiiresti juurde ehitada. Valetada pole ilus. Aga see, mis tuleb peale suurt valet on … statistika! Sellega saab kõike tõestada kui valim teha vastavalt suunistele. Suunistest rääkis vanasti praeguste suuniste koostajate “leivaisa”! Meiega võite kindel olla! Maailma lõppu ei tule! Tuleb ühe rahvuse väljasuretamine! JOKK“

Aeg kokku võtta, analüütiline jahisaak üle vaadata. Selge on see, et Statistikaameti andmeid ei saa uskuda teisiti kui vaid usaldusväärse ristkontrolli positiivse tulemuse toel. Kuigi Statistikaametile näikse kõik lubatud olevat, siis see ainult näib nii. Omal vabal tahtel riigiamet andmeid võltsida ei saa, ta saab seda teha üksnes valitsuse käsul. Ja Statistikameti valeteave ei ole mitte enam ühe ameti väärinfo vaid on riiklik vale.

Väga keeruline peaks olema kahe ameti väljundandmed kokku klappida nii, et otsest võrdlusvõimalust mitte kuidagi mitte kuskil ei teki, kuid nad on sellega hakkama saanud. Suhteliselt lihtsalt sel teel, et jagasid manipuleerimis-/võltsimiskohustused kahe ameti vahel ära – sina teenid saatanat siin ja sina seal. Mis selle vaevanägemise eesmärk aga võiks olla? Nagu ikka, väga oluline moonutamine reaalia kirjeldamisel võimuparteide küündimatuse ja riigivaenulikkuse peitmiseks. Nimelt:

1. Lühikeste töösuhete kaudu näidata väga kõrget hõivatuse taset – juba ühekuuline hõivatus aasta sees läheb riiklikus statistikas hõivatusena kirja, (vaata siinkohal veelkord üle ETU tabel aga ära õpi seda Münhauseni belletristikat pähe).

2. Osalise tööhõive tihendamise kaudu täishõiveks tekitada täiesti uus mõõde, keskmine brutopalk Statistikaameti versioonis, mis tegelikust keskmisest (õigeks pidades MTA andmeid) oluliselt kõrgem. Näiteks 2012 aasta I kvartalis oli SA „keskmine brutopalk“ 12% kõrgem MTA keskmisest brutopalgast. Edunumbriteagoonilisele valitsusele hea seegi. Manipulatsioonimeetodi eriti tugev külg on see, et suurust annab vajaduse korral kasvatada karistamatult väga laiades piirides, kasvõi näiteks 20%-ni välja. Karistamatult sellepärast, et taolise saatanliku valevandumise paljastamisega vaevalt, et väga palju friike peale minu on viitsinud tegelda.

Moraal: kui tahad end petta lasta, siis loe statistikat. Kui otsid tõde, siis arvesta, et selleni viiv tee ei ole kullatud kividega kaetud. Kui niisuguseid näed, siis muuda kiiresti legendi!

Vello Leito

30.05.2012

915 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>