Võib tulla lõpp eesti põllumajandusele

Järgnv tekst on võetud: www.ap3.ee, 21.05.2012, 14.54:

 

„Piimatootja: põllumajandusel võib tulla lõpp

Väike-Maarja piimakarjakasvataja Diner AS juhatuse esimees Lembit Pihlaku sõnul on oht et Eesti põllumajandus lõpeb ära, sest väiketootjad jääb vähemaks ning piima kokkuostu hind on endiselt madal.

„See on tõsi, et väikseid piimatootjaid jääb vähemaks. Nad ei tule omadega toime, sest piimahind on madal ja väikestel on see veel madalam,“ kommenteeris Pihlak.

Pihlak märkis, et pääsu eriti ei ole ja järjest on väiksemaid piimatootjaid on maha müüdud. „Meie oleme Lääne-Virumaal väikeettevõtte ning püüame ellu jääda. Mais aga piima kokkuostuhind langes ning elekter ja kõik muu tõuseb,“ lausus Pihlak.
Kui väikeettevõtted müüvad oma piimakarja maha, lõpeb Pihlaku sõnul Eesti põllumajandus. „Siis tulevad siia välismaalased, sest eestlased ise ei osta piimakarju ära,“ märkis ta.

Pihlak lisas, et piima kokkuostuhind peab tõusma, sest muidu on võimatu elada.

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti. „Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud,“ kommenteeris PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. „Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted.““

 

Noppeid artikli kommentaariumist:

 

21.05.2012, 15:38

Need,kes praegu kõrbevad ei olegi nii väikesed ,sellised 50 lehma pidajad ja 150 hektarit maad.Väliskapital ostab vaikselt nende maad ja karjad kokku.Kuidagi märkamatult on eestlasest saamas jälle ori,aga nüüd nime poolest saab elada vabal maal.

21.05.2012, 16:16

Kohalik tootja süüakse korporatsioonide poolt välja. Nime järgi on meil liberaalne majanduspoliitika, praktilises elus aga on tegemist neokolonismiga. Vaevaga taastatud talude hävitamise tulemus – maaelu hääbub üha suurenevas tempos. Noorel perel ei ole enam maal midagi peale hakata, ei ole tööd, lasteaeda-kooli ega poodigi hädapärase ostmiseks. Meenuta Kehra paberivabriku singapurlastele müümist – enne ei olnud paberit kuhugi panna, küll oli kvaliteet kehva ja muud sada häda. Kui aga singapurlased rahakohvriga peaministrit külastasid ja vabriku poolmuidu omale said, siis kõlbasid vananenud seadmed ja paber küll.
Sama on ka põllumajandusega – suretame kohaliku tootmise välja ja siis kruvime monopolina hinna üles…

21.05.2012 16:59 (22.05.2012 oli see kommentaariumist kustutatud)

olen nõus!
Sissuliselt on eestlaste riik hävitatud, pole oma raha, pole oma tööstust, pole oma põllumajandust, 100000 eestlast on Eestist jalga lasknud, meie võimurid täidavad võõraste käske, MA EI SEISNUD SELLEKS BALTI KETIS, ET PRAEGUSTEL TOOPEAL OLIJATEL, RIIGIKOGU LIIKMETEL ,STENBOCKI MAJA HÄRRADEL OLEKS HEA ELU, SAMAL AJAL KUI 50000 last nälgivad, samal ajal kui päästekomandod likvideeritakse, endile aga parseldatakse maailmavaateliste sihtasutuste näol aastas 900000 uurot!
Jah, MASA jaoks raha leiate, aga päästekomandode jaoks teil raha ei ole!
VASTIK!

21.05.2012 19:23 (22.05.2012 oli see kommentaariumist kustutatud)

Lausuks paar sõna kirjutaja toetuseks. Kuidas saab kasumlik olla Leedust joogipiima Eestisse toomine? Kuidas saab Eesti juust Soomes odavam olla kui siin? Kuidas. kuidas, kuidas? Neid kuidas on lõpmatult palju. Ja vastus on vaid üks – Iga normaalne riik doteerib maal elamist ja maaelanike väikeettevõtlust kui elustiili. Kellegile pole vaja sellist riiki, kus on kolm-neli linna ja ülejäänud kas võsastunud tühermaa või suurtootmise üleväetatud põllud. Taasiseseisvunud Eestile on tema maaala koos seal elavate inimestega ilmselgelt tüliks. Eesti valitsus ja noored “tegusad” äriinimesed rahulduksid Tallinnaga. Laevaühendus Helsingiga on hea, sealt saab kõike osta. Kellele ja milleks need virisevad entusiastid, kes viitsivad veel mitte Tallinnas elada.
Ja nii nimetataksegi neid õnnetuid joodikuteks, luuseriteks ja tont teab veel kelleks. Aga võib olla on nad lihtsalt inimesed, kes armastavad seda maalappi nimega EESTIMAA? Äkki need inimesed ei mõõda kõike rahas? Äkki nad ei taha välismaiste investorite ees sitsida ja nende käsi lakkuda? Äkki nad tahaksid olla vabad inimesed omal maal? Aga selleks tuleb lakeid Toompealt minema lüüa. Me pole veel kunagi ajaloo jooksul olnud nii orjad kui praegu. See, et võime internetis oma mõtteid kirjutada ja mõni rahakam saab ka välismaale sõita, ei tähenda vabadust. Orjus ei seisne ahelates käimises. Neid asendavad tänasel päeval paberid – võlapaberid.

21.05.2012 19:26 (22.05.2012 oli see kommentaariumist kustutatud)

Tegelikult on asi tunduvalt kavalam.Eestlased sunnitakse majanduslike hoobadega maalt lahkuma kas linna või välismaale.Maad aga ostetakse välismaalaste poolt kokku ning seal hakatakse kasvõi Hiinale põllumajandustoodangut tootma.Nali on selles et tulevikus tuuakse neisse suurtesse eurokolhoosidesse sisse võõrtööjõud mujalt,näit rumeeniast.Juba praegu tuuakse juba tööjõudu sisse sest eestlane ei taha orjapalga eest orjata.Tulemuseks on Eesti põllumaa ärakurnamine ja mürgitamine ja eestlase kui maarahva hävitami

21.05.2012 19:50

Asi ei ole kapitalismis. Asi on euro-piirangutes mis segavad kohalikku tootmist ja soosivad suurttevotteid

21.05.2012, 22:01

õige, et põllumajandus eestis ei lõpe-lõpeb eesti põllumajandus , väljamaa oma jääb kuna varifirmade kaudu on paljud maad-metsad ka väljamaa omad nö.meie seadustes on sellised auke mis lubavad meid omal maal peremehena mitte tunda-ei pääse veekogu piiri mööda enam matkama kuna paljud kohad on eraldatud märkidega vms. ja püssimees võib välja karata-tugevatel omad seadused kuna nt.soomes ka järved poolest saati välja müüdud-eraomand ja ei ole meie andrusel ka sinna asja-ambumies tulee…

Postitas: EIP teabetoimkond

22.05.2012

9,633 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>