Vello Leito: TNS Emor – soome majanduskolonialismi salaprojekt – lõi kartma I

Olen alati imestanud kirjutajate/kommentaatorite analüütiliste „ässade“ üle kui jutuks on EAS-i, Arengufondi, PRIA jt taoliste rahajagamise imemehhanismide fantastiline töökõlbmatus. Tavaliselt nähakse selle taga semukapitalismi, korruptsiooni, ebakompetentsi ja mida kõike. Pole juhtunud lugema ühtki kirjatükki, mis tuuma tabaks või tabada tahaks. Täiesti uskumatu ja selline olukord pole vastuvõetav.

Sissejuhatuseks paar teksti meediast. Esiteks väljavõte Marian Männi (www.ekspress.ee, 24.11.2011) artiklist: „Taani ärimehed pigistavad Eesti töölistest viimast. Aga mitte kauaks“:

„Mööblifirma hakkas Eestisse kolima juba 1990ndate algul. Lõplikult suleti tootmine Taanis tänavu aasta alguses. Kloster koondas 60 kohalikku töölist. Kuigi Hornsyldi jäi vaid juhtimine, logistika ja haldus, on see allesjäänud töötajatele siiski hea uudis. „Tootmine on odav,“ ütleb Kloster. „Peamine raha läheb disaini ja turunduse peale, vähemalt mööbliäris.“

Tema sõnul on skandinaavlased alati Balti riike abistada soovinud. Kloster meenutab, et pärast Balti maade taasiseseisvumist jagati uued riigid põhjamaade vahel ära: Soome aitab Eesti, Rootsi Lätit, Taani Leedut. ,

Paari tunni pärast lendab firmajuht taas Tallinnasse – ta töötab kaks päeva nädalas Eestis, ülejäänud Taanis. Palun tal Eestimaale tervitused saata. Ta on eestlastega juba aastaid äri teinud, „tere“ aga öelda ei oska . Samuti ei meenu teisi eesti sõnu eesti keeles.“

Teiseks väljavõte Holger Roonemaa artiklist (27. november 2008, Eesti Päevaleht): „Omanik peab ekspordiküpseks saanud ettevõtte soomlastele maha müüma“ :

“Samal ajal kui poliitikud loobivad sõnu ekspordi toetamisest, on aastaid tugevat kaubamärki üles ehitanud ärimees sunnitud ettevõtte välisturule minemiseks soomlastele maha müüma, sest Eesti pangad keelduvad laenu andmast.

„Kuna brändi loomine võtab tohutult ressurssi, siis on meie kasum olnud aastate jooksul nullilähedane. Pangad aga vaatavad ainult eelmiste aastate käivet ja kasumit,” rääkis Kehras meestemantleid tootva ettevõtte AS Year üks omanik ja tegevjuht Raivo Holm.

Tema sõnul on aga ettevõte just praeguseks jõudnud seisu, kus aastatepikkune ponnistus tugeva kaubamärgi rajamisel toob kaasa ka märgatava käibe ja kasumi suurenemise.
„Me oleme ainus Eesti ettevõte, kes on oma brändiga nüüdsest sees Soome kuuest mainekamast kaupluseketist viies ja meie tooted ripuvad poodides kõrvuti Bugatti mantlitega,” lausus Holm ja lisas, et just nüüd oleks võimalik kasumit järsult tõsta. Kuna aga rõivatööstusettevõttes kestab üks tootmistsükkel ligi aasta, vajab ettevõte Holmi sõnul alguses laenu.

„Oleme proovinud SEB-s, Swedbankis ja Nordeas, aga igal pool vaadatakse ainult varasemat käivet ja kasumit,” nentis ta. Holmi sõnul võrdlevad panga laenukomisjonid Yeari allhanget tootvate ettevõtetega. „Allhankijatel on kasumi teenimine olnud ju märgatavalt lihtsam, aga meie oleme samal ajal kasumi arvelt investeerinud oma brändi vähemalt kaheksa miljonit krooni.” Üks väheseid võimalusi on Holmi meelest ettevõtte enamusosaluse müümine Soome koostööpartneritele.

Tema sõnul on Nordea pank Soomes valmis vajaliku laenu andma ja Finnvera (Eesti Kredexi vaste Soomes) nõus laenu garanteerima. „Ainus tingimus on see, et vähemalt 51% ettevõttest peab kuuluma Soome kapitalile,” märkis Holm. Selgus ettevõtte tuleviku osas saabub kolme nädala jooksul. /—/

EAS-i otsustusvõimetus jätab messidelt kõrvale. Soome ja Baltimaade turu kõrval ka Venemaad ning Lääne-Euroopat sihtivat AS-i Year ähvardab EAS-i eksporditurunduse toetusest ilmajäämine. „Taotluse 1,3 miljoni krooni saamiseks esitasime juba septembri alguses, aga vastust pole saanud senini,” rääkis Raivo Holm.

EAS-ilt lootis ettevõte saada toetust, et osaleda Kopenhaageni ja Moskva messil. „Paraku on praegu seis selline, et Kopenhaageni messile registreerimise tähtaeg on juba ümber.” Holm lausus, et ka Moskva messi korraldajad on oodanud nende otsust juba mõnda aega. „EAS-i toetuse saamisest oleneb, kui suure pinnaga me messile läheme. Üks ruutmeeter maksab seal 500 eurot,” rääkis ta ja lisas, et naaberriikide ettevõtted käivad analoogsetel messidel riigi toetuste eest. „Moskva mess on tähtis selle poolest, et just seal tehakse väga palju tehinguid ja tellitakse kaupa,” ütles Holm.

EAS-i ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas nentis, et AS Year taotleb tõepoolest toetust EAS-i eksporditurunduse programmist.„Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tuleb eeldatavasti järgmise nädala alguseks,” lausus Korjas. Mis põhjusel on otsuse tegema venima jäänud, ta ei selgitanud.“

Juba ainuüksi need kaks tagasihoidlikku teksti avavad uksed-aknad pärani uude maailma – uuskolonialismi jubeduste maailma. Fakt, et Eestis aastaid tegutsev väliskapitalist ei oska isegi „tere“ öelda pole küll asja sisu, kuid garneerib olukorda kenasti. Asja sisu on aga hoopiski see, et Lääs pole kunagi tahtnud ainult enda jalgadel seista, alati on keegi nende lüpsimasinas sees. Vanadel headel aegadel aeti sinna toore jõuga, tänastel kehvematel aegadel toore valega või siis veetakse kohale salakavaluste nähtamatus võrgus.

Olgu välisettevõtja kui olematu suurus tahes, ta teab eksimatult, et oma maa riikliku koloniaalpoliitika nurgakiviks on: me abistame ju teid! Peale taasiseseisvumist jagati riigid „abistamissoovi“ alusel: Eesti Soomele jne, ning jällegi iga nupp koloniaalriikides teab, kust läheb tema riigi reviir. Kas pole imetlusväärne kui hästi süsteem toimib. Kuidas see saavutatakse? Aga nii, et igal vanal EL riigil on oma salajane koloniseerimispoliitika, mille tundmine on igale tootjale eluliselt vajalik, sest ilma riikliku toetuse ja koostööta oma valitsusega uuskolonialism ei töötaks – ettevõtja välismaal läbi ei lööks. Eesti ettevõtjad võivad punnida palju tahavad, nemad kedagi ära ei koloniseeri, heal juhul pääsevad pildile väljaspool Eestit, sest Eesti riik ei ole eesti ettevõtja liitlane vaid on välisettevõtja käsilane – eesti ettevõtja vaenlane. See tuleb hästi meeles pidada.

Aga veelgi huvitavam on teise teksti pinnalaotus:

1. „ … , sest Eesti pangad keelduvad laenu andmast.“

Õnnetu Holm, Eesti pankasid pole olemas, on vaid välispankade filiaalid Eestis, mis aga oma funktsionaalsuselt pole esmajärjekorras mitte laenupangad, vaid uuskolonialismi põhi-instrumendid.

2. „Tema sõnul on Nordea Pank Soomes valmis vajaliku laenu andma ja Finnvera (Eesti Kredeksi vaste Soomes) nõus laenu garanteerima. „Ainus tingimus on see, et vähemalt 51% ettevõttest peab kuuluma Soome kapitalile,“ märkis Holm.““ Pankade välisfiliaalid on niisiis oma emamaa majandusagressiooni täiturmehhanismid. Paljudele eestlastele pole oma kodumaast sooja ega külma, rahal (pankadel) on oma kodumaa olemas aga igal juhul. (Muide, õige peatselt kahetsevad võõrsile suure raha püüdmisele lahkunud eestlased kibedalt, et nad seda tegid, selle asemel, et oma riigi oleksid üles ehitanud).

3. Edasi alles läheb huvitavaks, sest ajakirjanik ja primitiiv Holm leiavad üheskoos, et EAS on otsustusvõimetu!!! Alasti tegelikkus on aga see, et EAS on vägagi kvalifitseeritud, otsustuskindel ja on otsustes kiire. Artiklist: „ EAS-ilt lootis ettevõte saada toetust, et osaleda Kopenhaageni ja Moskva messil. „Paraku on praegu seis selline, et Kopenhaageni messile registreerimise tähtaeg on juba ümber.” Holm lausus, et ka Moskva messi korraldajad on oodanud nende otsust juba mõnda aega . /-/„Moskva mess on tähtis selle poolest, et just seal tehakse väga palju tehinguid ja tellitakse kaupa,” ütles Holm.

EAS-i ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas nentis, et AS Year taotleb tõepoolest toetust EAS-i eksporditurunduse programmist. „Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tuleb eeldatavasti järgmise nädala alguseks,” lausus Korjas. Mis põhjusel on otsuse tegema venima jäänud, ta ei selgitanud.“

Nüüd: mis asi on EAS? Kirjapildi järgi justkui midagi Eestiga seonduvat, aga tegelikult on see Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Märkasite, nimes pole, et eesti ettevõtluse arendamise sihtasutus. Ja see pole juhus, see on tahtlikult eksitav sihtasutuse nimetus ja kirjapilt, sest EAS ongi loodud majandusagressorite käsul ja nende huvides, EAS on samasugune majanduskolonisatsiooni täitevorgan kui välispankade filiaalid Eestis. Seepärast tulevadki otsused „tule eile meile“ stiilis ja isegi põhjendusi ei esitata. Võite võtta läbi kõik eesti konkurentsi- ja eksportvõimelised projektid, ning siis näete EAS-i suunalt ainult kaikaid kodaratesse lendamas. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus abistab välisettevõtlust Eestis ja tõkestab kõik eesti omad konkurentsi- ja ekspordivõimelised ettevõtted ja algatused – EAS tüüpi „sihtasutused“ on majanduskolonialismi tüüplahend, patentlahend. Ka see tuleb hästi meeles pidada.

EAS-iga seoses jälgige hoolikalt kõiki arenguid: kuidas ja miks majandusminister Parts EAS-i „portfellid“ IRL-le kantis, miks endine õiguskantsler töötab soome firmas Sorainen, miks lahkulöönud „kampsunid“ punnitavad uut erakonda ja Jõksi selle etteotsa … , midagi pole juhuslikku. Tegelikkus on see, et kui Eesti „jagati“ Soomele, siis kellelegi jagati ju ka Eestis Soome. Võimalikud on vaid kaks varianti: kas Reformierakonnale või IRL-le, võimuerakonnad mõlemad. Pole raske arvata ja võimatu on eksida, et IRL-le, sest Reformierakond pisikesi ei püüa, nemad püüavad sobituda Rootsi jt kõvemate tegijate taldadealuste mõõtudega. Niisiis Soome majanduskolonisatsioon ja IRL on partnerid, kuuluvad kokku nagu polt ja mutter.

Majanduskolonialismi hüdra on uskumatult kõikpaikne, võimas ja hästi maskeerunud. Ent kuidas see kõik on seotud TNS Emor-iga, too ju küsitlusfirma. Selgub, et ei ole see mingi küsitlusfirma, vaid on Soome majanduskolonialismi oluline asjapulk Eestis, üks majanduskolonistide instrumentidest nagu EAS ja paljud teised „eesti“ sihtasutused ja firmad.

Järgneb …

Vello Leito

22.03.2012

922 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>