Laenule, laenule, laenule …

„Majandusarenguks pole piisavalt ideid

Hannes Sarv, Äripäev, 16.03.2012

Eesti madal laenukoormus ja tasakaalukas eelarvepoliitika on heaks eelduseks riigile majandusarengut tagant tõugata. Näiteks saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust või selleks vajaliku taristu rajamist. See võiks omakorda aidata Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.

Numbrites rääkides – Eesti võiks oma eesmärkidesse investeerimiseks laenata ligi 1,4 miljardit eurot ja jääda ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst. See rahasumma võrduks 17 Eesti Rahva Muuseumi ehitamisega. Seda oleks neli korda enam kui vaja Tallinna-Tartu maantee täispikkuses neljarealisena valmimiseks.

Need näited on lihtsalt võrdluseks, mida see summa tähendab. Keerukam on mõelda, mida laenurahaga teha, sisustamaks loosungeid, mille kohaselt on Eesti majandusliku heaolu poolest varsti-varsti Soomest mööda kihutamas. Kuna sisu nendes loosungites suurt ei ole, on see ka peamiseks tõkkeks investeerimislaenu võtmisele – konkreetsed arengusihid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused on ühiskonnas läbi arutamata

„Miljard laenata selleks, et see laiaks lüüa, on võimalik küll, aga mis edasi? Kui süsteemi ei ole, siis ei ole sellest kasu. Ei ole kolme lihtsat eesmärki, mille täitmisega oleks kohe saavutatav nirvaana,” sõnab Arengufondi nõukogu juhtiv Raivo Vare.

Ka teised arvamusliidrid vastanduvad lihtsalt niisama laenuvõtmisele ja nendivad, et pigem oleks tarvis riigis selgemalt seada eesmärke, kuhu liikuda.

Mida arvavad Vare, ettevõtja Olari Taal, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel jt majandustegelased Eesti võimalustest allhankemajanduse staatusest välja rabeleda, loe tänasest Äripäevast.“

 

Kommentaariumist:

 

Laenu saab võtta ainult 1 kord, peale seda tuleb tagasimaksmine… vastus

 

~Vahur [16.03.2012, 08:15]

Ootasin ammu juba seda launuteemat.Paberitel ülesvuntsitud majandus ja eksport ning tohutu edukus igas pingereas on viinud olukorrani kus riik peaks laenu võtma!IRW!On ju naljakas?Miks peaks igati heas olukorras riik veel laenu võtma?Aga sellepärast ,et see “parim riik” on puhas bluff!Pidev paberite võltsimine ja elanike koorimine ,hingusele määratud export ja hinge vaakuv majandus on viinud selleni!Rikas riik algab jõukast elanikust ja riigi alustala on ettevõtlus ,seda on meil ainult eiratud ja süsteem üles ehitatud vaid ligipääsuks elaniku isikuvaradele.Süsteem ise on mäda!Majandus on jaotatud parteide vahel ega oma erasektoriga muud kui vasalliga suhlemist.28% avalik sektor ja kui lisame sinna veel politsei ja piirivalve siis see number peaks seletama juba ise.Mujal maailmas peetakse 16% kriitiliseks piiriks.Valitsused ei ole tänini saanud aru ,et ei saa süüa rohkem kui teenid ,muidugi on hea võtta riigile kaela laenu mida ise tagasi maksma ei pea.Ja kui ei alustata jõulisest haldureformist siis see laenuraha lihtsalt süüakse ära!Miks ootasin ,et valitsus alustab laenu võtmist?Sest nad on bluffinud kokku kogu eelarve ja pidevad katsed igasugu fondide rahade järele tõestab seda ilmekalt.Ja kui nüüd süüa see laenuraha samuti ära siis edasi mängitakse pankrotis riik mõnele rivaalierakonnale sülle ja mõnitatakse kõrvalt ,et ei osata majandada.Aga tegelikkuses tähendab see võimuerakonna poolt aastatepikkusi vargusi ja tulemuseks on paljaks varastatud Eesti riigi pankrotti!Milles enim kannatajaks saab riigi elanik!

~hmmm [17.03.2012, 08:56]

Autor eksib. Laenu võtmine EI AITA kuidagi kaasa majandusarengule. Vastupidi, laenukoormus takistab majandusarengut. Ega riik ei loo töökohti. Kui Sa annad poliitikule raha kasutada, siis viimane asi, mida ta sellega teeb, on majandusareng: selle eest tõstetakse pensioneid jms, makstakse toetusi jne. Ja ongi raha kulutatud. vastus

~cash [16.03.2012, 10:33]

Autor eksib. Laenu võtmine EI AITA kuidagi kaasa majandusarengule. Vastupidi, laenukoormus takistab majandusarengut. Ega riik ei loo töökohti. Kui Sa annad poliitikule raha kasutada, siis viimane asi, mida ta sellega teeb, on majandusareng: selle eest tõstetakse pensioneid jms, makstakse toetusi jne. Ja ongi raha kulutatud. vastus

~cash [16.03.2012, 10:33]

Töökohad tekivad siis kui tekib nõudlus. Inimestele makstavad toetused suurendavad nõudlust kauade ja toodete järele. Ma ei ütle, et riik peaksi ainult toetusi maksma, aga inimeste käes olev vaba raha põhjustab siiski uute töökohtade teket. ~ak [16.03.2012, 11:00]

Ükski riik ei suuda rohkem laenurahaga teenida kui on selle laenu teenindamise intressid. Lõpuks juhtub see, et varem võetud laenud ollakse sunnitud refinantseerima uute laenudega. Kuid laenu põhiosa ei ole maailma ajaloos veel ükski riik tagasi maksta suutnud. Sõltumata inflatsiooniefektist on laenuintress kulu tänastele maksumaksjatele. vastus

~Kreeka [16.03.2012, 10:43]

 

Väga asjalik kommentaar. Intressikulust, nt 10a peale summeeritult, ei taha keegi rääkida. Lõpuks tuleb ikka välja, et laenu võtmine on nagu püksi kusemine, algul hea soe, siis pikalt külm ja ebameeldiv.

 

~tomm [16.03.2012, 12:17]

oleks Eestis 2008a tegutsenud veel Hansapank ja Ühispank, siis oleks meie praegune riigivõlg olnud kordades suurem, kuna oleks tulnud need asutused maksumaksja raha eest ära päästa. ja üleüldse pole meil nii väga hõisata, sest erasektori võlg on 176%, nt Kreekal on see kõigest 124%, Tšehhil 77%. vastus

 

~abc [16.03.2012, 11:11]

Täpselt! Eestis räägitakse mingil põhjusel ainult avaliku sektori võlast. Mille arvelt see madal võla protsent SKT suhtes tuleb? See tuleb puhtalt selle arvelt, et üksikisikuid ja eraettevõtteid sunnitakse laenu võtma!

 

~Inimene [16.03.2012, 11:25]

Ainus mis eestil puudub veel on riigilaen. Siis on kaputt.
Kas ei tea midagi siis sellest strateegiast mida jenkid on terve 20 sajandi praktiseerinud. Pannud pukki lodevad poliitikud – viinud sisse konsultatsioonifirmad – teinud statistikat – lobinud riigile laenud kaela, sellistelt fondidelt nagu IMF – riigid ostavad laenuraha eest peamiselt suurkorpude jura (ehitus, infrastruktuur, jne) – ühel hetkel, mis on ette teada ei suuda laenuvõtnud riik maksta laene tagasi – selle asemele nõutakse riigil loobumist odavalt oma ressurssidest (naftast, põlevkivist misiganes). Need näited on olnud Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Lähis-Idas ja leebemas vormis ka meil Ida-Euroopas. Ja valitsejatele kes on nõudnud kaduvast ressursist jõukust rahvale ja kõrgemat hinda on korraldatud atendaat. vastus

~Metsmati [16.03.2012, 13:37]

…kas sa ei tea….poliitik on marionett,kes on pankurhiärrade poolt pukki sokutatud, et siis vastavalt nende korraldusele otsuseis täide viia, riigid laenavad sellepärast, et pankurihärrad sooviad oma kapitalil lasta siiamaani riskivabalt kasvad, küll töölisklass oma maksudega kõik kinni tambib, lisaks pankurihärradele on veel mõjukamaid tegelasi: relvakaupmehed, naftaärimehed, neid poliitikud lausa kardavad, sest vastuhakkamise korral lihtsalt koksatakse ära (loe tehakse atendaat), miks on maailmas alati relvakonfliktid? ja miks alustatakse sõdasid?

Postitas: EIP teabetoimkond

550 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>