Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? XIII – Direct action. Riiklus

Kas saab anda millegi kohta õiguslikku hinnangut kui puuduvad definitsioonid, et mis on mis. Ei saa, loomulikult. Kas riik saab astuda riikide koosluse (liidu) liikmeks nii, et puudub selle koosluse täpne olemuskirjeldus – puudub selle legaaldefinitsioon? Ei saa, loomulikult, kui tahetakse teo tagajärgi ette näha. Eesti aga sai ja astus Euroopa Liitu. Miks? Kas rumalusest, naiivsusest, ettevaatamatusest … reetlikkusest?

Euroopa Liitu astumisega seoses tegi Eesti Iseseisvuspartei 2003. aastal päringu tookordsele õiguslantslerile Allar Jõksile: kuidas defineeritakse rahvusvahelist lepingut, riikide liitu ja liitriiki. Vastuseks saime, et Eesti riigil puudub legaaldefinitsioon liitriigi ja riikide liidu kohta, on vaid rahvusvahelise lepingu kohta ning see langeb sisuliselt kokku rahvusvahelises õiguse määritlusega. Niisiis, Eesti riik ja selle riigiõiguse juristid ei „teadnud“, mis asi on liitriik ja astus Euroopa Liidu nimelisse liitu.

Õiguskantsleri vastuskirjas on vaid kiretult märgitud, et legaaldefinitsioonid puuduvad, justnagu oleks tegu looduseadustega paika pandud paratamatusega, et nii on ja teisiti ei saa. Aga kelle kohustus oli tagada, et definitsioonid oleksid olemas? `Õiguskantsleri kohutus, loomulikult. Mitte, et tema saaks neid ise kehtestada, kuid tema oleks pidanud tagama, et riiklikud legaaldefinitsioonid oleksid enne liitumist kehtestatud. Ei teinud Jõks seda, isegi probleemi ei tõstatanud. Tema jaoks probleemiks oli hoopiski see, kuidas fataalset fakti varjata. Mehiselt varjas, sest ilmselt pole keegi kunagi lugenud ega kuulnud avalikus meedias, et riigil pole defineerivaid dokumente riikluse vormide kohta, suveräänsuse kohta, iseseisvuse kohta ja isegi seda, et taolised „üllatavad“ asjad kohustuslikus korras ühes riigis olema peaksid.

Riik sai astuda liitu seda formaalselt tundmata, mina aga ei saa isegi artiklit kirjutatud ilma, et definitsioon oleks siin ja nüüd paika pandud. Kuna legaaldefinitsiooni pole (selle olemasolu korral ei oleks ehk suudetud rahvast ära petta), siis jääb üle vaid kasutada rahvusvahelise õiguse määritlust (vt ka „EI? Jaa? – euroväitluse alused“, Uno Silberg, Vello Leito, Tallinn, 2001, lk 146).

Liitriigi määravad riikide koosluse (liidu) puhul nelja tunnuse üheaegne olemasolu:

  1. riikide kooslusel on ühine territoorium;

  2. on ühine kodanikkond;

  3. kooslusel on ühine seadustik (liidu õigus);

  4. liidu õigusel on kompetentsi kompetents.

Kolm esimest tunnust täiendavat selgitamist ei vaja, need on EL puhul säravselgelt olemas. Kompetentsi kompetents tähendab, et kui liidul on oma õigus ja see on ülimuslik liikmesriikide õiguste suhtes, ning peale selle on liidu õigusel võime oma ülimuslikkuse haaret omatahtsi muuta (kas suurendada või vähendada), siis sellisel juhul on liidu õigusel olemas kompetentsi kompetents. Selle tunnuse olemasolu suleb kohustuslike tunnuste ringi liitriiki defineerides.

EL õiguse ülimuslikkust möönab ootamatult lahkelt õiguskantsler Allar Jõks oma ametlikus selgitavas tekstis Ühinemislepingu kohta (vt näiteks 16.04.2003 SL Õhtulehe vahelehte) seoses lepingu allkirjastamisega Eesti poolt 16. aprillil 2003. Allar Jõks: „Kui räägime Euroopa Liidu õigusest ja põhiseadusest, siis on selge, et ülimuslik on loomulikult EL õigus. Ja see on üheks ELi kandvaks ideeks. See tähendab, et Eesti ei saa jätta täitmata ühinemislepingust tulenevaid kohustusi põhjusel, et Eesti põhiseadus seda ei võimalda. Nii, et üldjuhul ei saa Eesti viidata sellele, et teate, meil on põhiseaduses teisiti kirjutatud.“

Seega EL õiguste ülimuslikkuse osas mul mingit etteheidet Jõksile ei ole, ei tule, ega saagi tulla, sest EL õigus on tõesti ülimuslik EV Põhiseaduse suhtes. Kõlas ju rahvahääletusel 2. küsimus nii: „Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi Põhiseadust, arvestades liidulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.“ Ei mingit ebaselgust. Ent väga kulunud lahend samas. ENSV puhul oli ju täpselt samuti: oli ENSV Konstitutsioon, mis oli kohaldatud NSVL Konstitutsioonile. Seega: iseseisvuse küsimuses mingit erinevust nende kahe liidu vahel ei ole, mõlemal puhul oli/on Eestil liiduvabariigi staatus. Tekitab arusaamtust inimeste hämmastus ja etteheited kui praktilises elus selgub, et valitsejad ei pea põhiseadusest kinni. Ei peagi pidama, sest Eesti rahvas hülgas ju referendumil oma põhiseaduse. Sellest lihtsast asjast võiksid kõik juba ükskord aru saada!

EV Põhiseadus on niisiis kehtetu, sest riigi põhiseaduse nime saab kanda üksnes selline tekst, mis on ülimuslik oma riigi territooriumil. See on riigi põhiseaduse olemuslik, võõrandamatu ja kohustuslik tunnus. Aga kuidas on lood Euroopa Liidu kompetentsi kompetentsiga, on see ultimatiivne valitsejasau ELiidul ikka olemas? On küll.

Euroopa Liidu kaitsjad väidavad, et EL on riikide liit, sest liikmesriikidel on säilinud mõnedes valdkondades vetoõigus. Aga vaata, ei ole! Kõik jutud vetoõiguse olemasolu kohta on osav hämamine. Ja nüüd ole hästi tähelepanelik! Vetoõiguse rakendamine toimub Ülemkogul, aga kes kogunevad sinna Ülemkogule, et riigi eest vetot anda või andmata jätta? Peaministrid, ja üksnes! Aga kes on peaminister? On valitsuskoalitsiooni ühe partei esindaja vaid, ei midagi rohkemat! Seega on vetoõigus pelk teater nende jaoks, kes soovivad, et neid lollittatakse. Ja valitsuse etteotsa lastakse üldjuhul vaid EL suunas upakil parteid. Kui võimul olev erakond selline ei ole, siis tehakse talle haiderit, nagu teate. Vetoõigust saaks rakendada riiki esindavalt üksnes parlament oma reglemendijärgse otsuse kaudu. Valitsus pole riik, Ansip riigi eest vetot andmas on must huumor!

Seega vetoõigust EL liikmesriikidel pole ei de juure ega de fakto. See võimaldab Euroopa Liidu valitsusel (EL Komisjonil) meelevaldselt aluslepingut muuta, mis kompetentsi kompetentsi praktilise rakendamise vorm ongi. Ka liitriigi neljas tunnus on seega ehedalt EL puhul täidetud ning palju arv kordi ka rakendatud selle tegelikus töös.

Eesti iseseisvusega on pilt niisiis topeltselge – Eesti ei ole iseseisev riik, vaid on liiduvabariik. Aga kuidas on lood suveräänsusega, väidab ju EV Põhiseadus, et Eesti on iseseisev ja suveräänne riik. Iseseisvust defineeritakse mittekuulumisena liitriigi koosseisu, suveräänsust defineeritakse riigi sõltumatusena teistest riikidest nii oma sise- kui välispoliitikas (olles seejuures mõistagi iseseisev riik).

Kui iseseisvuse küsimuses saab olla endise õiguskantsleri Allar Jõksiga vaid ühte meelt, siis suveräänsuse küsimuses muutub Jõksi/Eesti riigi riigiõiguslik käsitlus meelelahutuskunstiks. Järgnev on väljavõte eespool viidatud Ühinemislepingut käsitlevast tekstist. Jõks: „Ei, Eesti ei anna ära oma suveräänsust, vaid jagab seda. Ta teostab oma suveräänsust koos teiste riikidega. Tegelikult saab öelda, et Eesti on ühinemislepingujärgselt rohkem suveräänne, kuna tal on kaasarääkimis- ja otsustusõigus tunduvalt enamate asjade osas kui seni. Seetõttu ei saa rääkida suveräänsuse äraandmisest, vaid seda teostatakse lihtsalt riikideüleselt.“

See on ilmselt suurim võimalik vale riigiõiguses. Must masendus sunnib ironiseerima. Suurima vale mõõtühikule võiks nimeks nimeks panna ‘jõks’. Sellega oleks siis lood nii nagu elektrilise mahtuvuse mõõtühikuga ‘farad’, mis üks nii suur ühik on, et kogu planeedi Maa elektrilist mahtuvust tähistab. Et farad on praktilises elus rakendamiseks liiga suur, siis kasutatakse igapäevas elus piko-, nano,- mikrofaradeid jne. Igapäevavalede mõõtmisel oleks sobiv kasutada pikojõksi, nanojõksi, mikrojõksi jne. Eesti ajalukku suurima vale ühikuna riigiõiguses läheks üks ‘jõks’ = riigi suveräänsuse äraandmine teostamiseks riikideüleselt suurendab riigi suveräänsust. Samas pole see vale veel sugugi originaalne: nõukogude okupatsiooni ajal oli kõik täpselt samamoodi: Eesti oli suveräänne riik, ainult et see suveräänsus oli delegeeritud rakendamiseks Moskvasse. Nüüd Brüsselisse.

Direct action: Eesti okupeeriti Euroopa Liidu nimelise liitriigi poolt Eesti Riigikogu sundimise teel (kuidas, see on eraldi teema) riigiõiguslikuks riigireetmiseks. Riigireeturitele katusepakkujaks oli tookordne õiguskantsler Allar Jõks. See, kes tänasel päeval räägib, et Eesti on iseseisev riik, on kas ise jõksija või on juba ärajõksitud kodanik-zombi.

Järgneb …

Vello Leito

24.02.2012

579 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>