Kivisildnik: Kuri Lang vägistab lihtsat inimest

Eesti rahvas on üle elanud sõjad, katkud, okupatsioonid ja vaktsineerimised, aga kas ta ka kultuuriministeeriumi vastse raamatukogude soovitusnimekirja üle elab, on enam kui kahtlane. Meeleheitlik hädakisa, hüsteeriline ja absurdne soigumine, mis kostab nii raamatukogudest, ajakirjandusest kui ka anonüümsetest kommentaaridest kõlab nii, nagu kordaks punaarmee Berliini naiste massivägistamist.

Laiade masside rahustamiseks olgu öeldud, et raamatukogude külastamine ei ole siiski kohustuslik ja igasugust sitta saab raamatukogudest endiselt ilma valitsuse ebasoosingusse langemise hirmuta ja kõigile jätkub – kõntsa on avalik-õiguslikel riiulitel tööstuslikes kogustes.

Aga miks see ahvikari ikkagi kisendab?

Ärge halage, ärge vinguge, jooge suhkruvett ja üritage rahuneda! Lang ei hakka korraldama reide ööklubidesse ega kaubanduskeskustesse, kellelgi ei panda käsi raudu, kedagi ei küüditata raamatukokku ega piinata elektriga niikaua, kuni ta lõpuks Jüri Ehlvesti teoseid lugema hakkab.

Kui sa ei ole enne midagi mõistlikku lugenud – millal sa üldse viimati raamatukogus käisid? –, siis sa ei hakka ka tuleviks mitte kunagi mitte ühtki inimväärset kultuuritoodet tarbima. Ei kunstiväärtusega raamatuid, ei väärt filme, ei klassikalist muusikat ega maalikunsti. Seda hirmugi ei ole. Neid asju pole laiade masside jaoks olemas ja mitte keegi ei võta sul, armetul onkiloonil, telekapulti ega õllepurki käest.

Tölli jaoks ei muutu isegi siis mitte midagi, kui kõik raamatukogud sulgeda, ometi ta möliseb ja trambib jalgu. Küsimus ei ole selles, et keegi jääb millestki ilma. Raamatukogudele jääb piisavalt raha süldi ja saasta ostmiseks. Va Lang on tegelikult hea, mina tema asemel ei annaks nn naistekate ja muu ila ostmiseks sentigi.

Praeguse seisuga saavad rahvaraamatukogud poolpehme porno soetamiseks 800 000 eurot aastas ministeeriumilt, lisaks omavalitsuste nuts, mille kasutamisel pole mingeid piiranguid. Mu meelest on see ohtlik ja läbimõtlematu samm. Laiad massid masturbeerivad ennast sel kombel oimetuks. Tagajärjed võivad olla ettearvamatud.

Kui on üks veelgi suurem probleem

Pornograafilised teosed, mida perverdid hellitavalt naistekateks nimetavad, on entusiastide jaoks kindlasti väga väärtuslikud, ja üks osa ruigamist tuleb hirmust, et mingil hetkel peab hakkama eneserahuldamise abivahendite eest pappi välja käima. Porri tuleks kindlasti rahvale laenutada, sest see on osa Euroopa kultuurist, aga ainult ühel päeval nädalas, et ei mindaks liiale, et ei murtaks käeluid.

Nagu me hästi teame, ei talu üksi seksuaalvähemus enda kõrval normaalsust. Masturbatiivne lugejasegment on aga eriti sallimatu, pelk mõte sellest, et samal riiulil, samas raamatukogus, kus asetseb tema eluarmastus – rõve ja kiimaline, lame ja loll soperdis –, on ka väärtkirjandus, mida erinevalt tema vajadusi rahuldavast totrusest õpetatakse koolis, peetakse klassikaks, hinnatakse auhindadega ja pärjatakse loorberitega.

Selline asi lihtsalt ei mahu väikesesse masturbatiivsesse hinge. Tema kiima kõrval ei saa olla mitte midagi kõrgemat ega ka midagi samaväärset, see solvab. Langi nimekiri alandab, ei austa, ei kulda üle, ei aita orgasmini. Sellise olukorraga ei saa ükski endast lugupidav rahvaraamatukogumasturbant leppida. Ta tõuseb tagajalgadele ja hakkab laamendama.

Kvaliteetpornograafiat on tõesti vähe

Siia ongi koer maetud, madal tungielu, loomalik kiim, mis on neelanud filmi, televisiooni ja muusika, üritab oma mõjusfääri laiendada viimasesse intellektuaalsesse kunstioaasi, kirjandusse. Mitte et kiima kirjanduses ei oleks, aga ebaintellektuaalne kiim tahab olla kirjanduses üksi, ilma häirivate, ehkki juba maad ligi trambitud alternatiivideta.

Monoteistlik kiim, vanatestamentlikult julm ja halastamatu seksualism, peab kõiki muid väärtusi kunstides deemoniteks, ebajumalateks ja puuslikeks, mis tuleb armu heitmata hävitada. Kirjanduses on see hävitamine läinud kõige visamalt, sest kirjanduse traditsioonid on tuhandeid aastaid vanemad ja sellevõrra väärikamad ning jõulisemad kui televisioonil või filmikunstil. Sellest ka masturbantide kärarikas väärtkirjandusevastane kampaania.

Kas olete näinud filmi “Disko ja tuumasõda”? Pean silmas seda episoodi, kus kogu eesti rahvas sõitis Tallinna kokku, et vaadata Soome televisioonist erootilist filmi “Emanuelle”. Nagu näeme, ei ole üldrahvalik kiim tänapäevalgi kusagile kadunud, kuid otsib nüüd rahuldust raamatukogudest. Bensiin on kallis ja teise linna sõitmine seetõttu raskendatud.

Isegi meenutan heldimusega päeva, kuidas me sügaval okupatsiooniajal Tartu kunstiinimeste seltskonnaga sõitsime Tallinna Tõnis Vindi juurde Pasolini vastuolulist draamat “Araabia ööd” vaatama, vana Volk on mulle tunnistajaks. Asi on lihtsalt selles, et korralikku porri on ka tänapäeval väga raske leida, aga sellele vaatamata tuleb hukka mõista inimväärikust solvav, loovuseta, kunstilise kvaliteedita erootilise savi.

Mul pole midagi selle vastu, kui inimesed raamatukogudest de Sade, Bataille või Almodovari raamatuid nõuavad, see on ju loomulik. Tegu on väärtpornograafiaga, suurepäraste kunstiliste õnnestumistega, kus loomalikud instinktid ja intellektuaalne kõrgpilotaaž moodustavad lahutamatu terviku. Sellise pornograafia poole tuleb püüelda, tuleb ennast harida ja arendada, et küüniksid millegi enamani kui nõmedad naisvampiirikad või teibaotsaga kirjutatud eidelikud sopakad.

Ka pornograafiat tarvitades tuleb jääda inimeseks. Tuleb ennast kultuuripärandiga kurssi viia, kultuuris on kõik jäledused olemas, kõik on äärmusteni välja arendatud, lihvitud, poleeritud, läbimõeldud, äraproovitud ja õilis. Kuidas teid saab mingisugune tööstuslikult toodetud ebakvaliteetne ja odav porr üldse erutada? Piinlik peaks olema. Tõelise pornograafia lõi jumal oma näo järgi, seda ei tohi hetkekski unustada.

Sven Sildnik

09.01.2012

Esmaavaldatud: 09.01.2012 Õhtuleht Online’s

736 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>