Vello Leito: Prognoosid aastateks 2012-13

Välismaailm

1. Arengud Euroopas 2012. aastal määravad suuresti ära presidendivalimised Venemaal. Viimasel ajal on hakatud kahtlema Vladimir Putini valimisvõidus, ainest on selleks andnud massimeelavaldused Moskvas, oletatakse revolutsiooni võimalikkust Venemaal. Juhul kui Putin presidendiks ei saa, siis arengud Euroopas on prognoosimatud.

2. Siiski nii ei lähe, sest USA poolt Venemaal käivitatud oranž-punasel revolutsioonil ei ole aega jõudu koguda. Pealegi on tänaseks piisavalt kogemusi, mis sellised revolutsioonid endast kujutavad ja kuidas nende vastu võidelda. USA riigisekretär on avalikult sekkunud Venemaa siseasjadesse ja teatanud revolutsiooni vajalikkusest ja USA toetusest sellele, kuid samas pole USA jõudnud ette valmistada Julija Tõmošenko kaliibris välisagenti, kes võiks Venemaad Ukraina kombel kõigutada, Garri Kasparov selleks ei sobi. Silmas pidades Aleksei Kudrini avaldust, et toetab Putini opositsiooni tingimusel, et Venemaa muutub rahumeelselt, siis Kudrin kriitilises olukorras toetab Putinit.

3. Saksamaa on juba ammu aluseks võtnud, et võlakoormastatud riikide enda seljas tassimine on mõttetu ja seetõttu intensiivistab veelgi teiste EL liiduvabariikide uputamist 2. kiiruse liikmes-liiduvabariikideks. Alusleping muudetakse 2012. aastal, ELiit läheb üle kahekiiruseliseks. Algab Venemaa ja Saksamaa kiire lähenemine, mida olen põhjalikult käsitlenud artiklis: „Mis ootab Eestit ees?“

4. Sündmuste käik kiireneb peale Putini valimisvõitu. Kuna EL liiduvabariigid pole nõus kehtestama Venemaaga viisavabadust ja looma ühist majandusruumi, siis Venemaa ja Saksamaa lähevad oma teed: loovad omavahelise viisavabaduse ja alustavad ühise majandusruumi kujundamist – juba praegu töötavad Venemaal Saksa viisabürood. Saksamaa läheb tagasi oma valuutale, euro jäämine või minemine ei oma sisulist tähtsust.

Poliitiline võimuvõitlus Eestis

5. Reformierakond on oma võimalused ammendanud – pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada „õiglaselt“. Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle „päästjat“! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja Jüri Pihli skandaal nõrgestasid SDEd – nende tempo ajutiselt rauges.

6. 2012. aasta lõpuks viib IRL nõrgenemine selle väljaspoole võimuvõitlust. Tuleb arvestada, et ka praegune EMORi uuringutejärgne toetus on võltsitud. Viimase ja Turu-uuringute AS küsitlusandmete (ajast, mil TU-AS veel tegi erakondade reitingu-uuringuid) võrdlus andis tulemuseks, et pikaajaline keskmine metoodiline viga (st võltsingud) IRL puhul oli +3,5 protsendipunkti, reformierakonna puhul metoodiline viga oli +5 protsendipunkti. Seega tegelik toetus IRLle on praegu ca 12,5%. See ei ole piisav võimuvõitluses.

7. Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast.

8. Arvestatavat uut „rahvuslikku“ erakonda IRL tiiva baasil üles ei ehitata, kuna sellise järele puudub kõrgemas võimuešelonis vajadus – tegemist oleks üksnes meetmega iseseisvuslaste/eesti rahvuslaste tõkestamiseks (nagu omal ajal enne 2007.a. valimisi loodi ERL). Põliseestlaste erakonda ei tule.

9. Maastikule jäävad rahvuslikke huve kaitsma EIP ja potentsiaalselt ka Rahvaliit (võtab endale uue nime). Kui need kaks suudaksid läbi viia tingimusliku ühinemise kolmeks aastaks, siis sisuline poliitiline opositsioon oleks arvestatv ja pääseks ka riigikokku. Siiski isegi tingimuslikku ühinemist ei tule, sest praegune Rahvaliit peab ühinemisläbirääkimisi ERLga, mis on valitsusparteide poolt kontrollitud opositsioon ja omal ajal loodi vaid EIP tõkestamiseks. Nii, et poliitilisse opositsiooni jääb üksnes Eesti Iseseisvuspartei. Kõik ülejäänud nn opositsioonilised erakonnad on vaid valitsusparteide poolt kontrollitud opositsioon.

Eesti majandus

10. Eestit taasiseseivumise näitemängu mängimise eesmärk oli eesti rahva riiklusvõime hävitamine ja seejärel majanduse ja territooriumi ülevõtmine nii Saksa (EL) kui Vene poolt (vt „Teadmiste kohustuslik …“) ühiselt. Vene-poolne varjatud ülesostmine on olnud käigus pidevalt, 2012 aastal käivituvad nii Vene- kui ka Saksapoolne tegevus avalikult.

11. 2012. aasta algab majanduslangusega, mis on oma languskiiruse poolest võrreldav aastate 2008-2010 majanduslangusega. Kuna Reformierkond on kindlalt otsustanud ära maksta EFSE ja ESM osamaksed, tekib riigil koheselt vältimatu vajadus likviidse kapitali järele. Algab ettevõtluskapitali kokkukuivamine, sisse ei tule vajalikus mahus ei investeeringuid ega laenuraha. Eksportvõime nõrgenemine toobki kaasa majanduslanguse ja sellega koos tööpuuduse kasvu, mediaankeskmise palga languse. 2007. aastal prognoosisin majanduslanguseks 20% ja tööpuuduseks 25-30% (mõlemad täitusid protsendipunktilise täpsusega, (vt näiteks minu artiklit „Töötuse tegelikust määrast Eestis“, 15.05.2011). Ilma välissekkumiseta tuleksid majanduslanguse põhjalugemid seekord karmimad: tööpuudus 35-40% ja SKP ahelväärtus langeks alla 1999.a. aasta taset, SKP mõõtmine jooksevhindades kaotaks mõtte kõrge inflatsiooni tõttu.

12. Kuid majanduslangus sellisena kestab vaid aasta jagu, sest Eesti majandusse sisenevad jõuliselt kaks uut tegijat: Vene majanduskolonisatsiooni tugevnemine ja Saksa majanduskolonisatsiooni sissemarss. Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo oma 28.12.2011 Delfi artiklis: „Paisuv idakaubandus … “ avaldab hirmu venesuunalise ekspordi kiire kasvu suhtes ja soovitab selle ohjeldamiseks riigil sekkuda. Tegemist on juba tõelise kaputt kanapimedusega, sest idakaubandust ei kasvata mitte eesti eksportöörid, vaid vene (varjatud ja sega)kapital Eestis ja selle kontrollimine on võimatu – Eesti ülevõtmine majanduslike meetoditega, millest olen 12 aastat lakkamatult rääkinud, on alanud.

13. Vene majanduskomponendi kiirkasvu toimel peale Putini võimuletulekut ning koosmõjus Saksa komponendi kasvuga peatub majanduslangus 2013. aastal, järgneb majanduskasv ja seda juba samahästi kui ainuüksi välismajanduse tegevuse tagajärjel Eesti territooriumil. Eesti rahvusliku majanduse võib siis juba kanda jätkusuutmatute tegijate nimekirja.

14. Rootsi pangad hakkavad Eestis end koomale võtma, tulevad Saksa pangad oma laenupakkumistega. Majanduses vältimatu vajadus laenurahade järele avab ukse saksa kapitalile. See on ka uks, mille kaudu Saksa sisse marsib. Tagatiseks nõutakse riigimaad, mida on sel otstarbel jäetud oksjoni korras müümiseks 1/3 kogu maast – algab Eesti lõplik mahamüümine Saksa-Vene ühisrindele. Mitte ainult tagatiseks, vaid ka otse oksjonil läheb riigimaad müüki, et saada vältimatut likviidset kapitali. Protsessid käivituvad järk-järguliselt 2013 aastal.

15. Rahvusliku majanduse jätkusuutmatusse hääbumist suudaks tõkestada üksnes pangandusreform, nii nagu selle käis valimistel välja Eesti Iseseisvuspartei. Praegused valitsusparteid seda loomulikult ette ei võta. Edasine sõltub juba, kas rahvuslikku kapitali ja pangandsust suudetakse käivitada või mitte. 2012 aasta teises pooles ja 2013. aastal intensiivistab EIP rahvusliku panganduse arendamist ja loob väliskapitalile alternatiivi. EIP käivitab eksporttootmise kohalike patentide alusel rahvuslikule pangandusele toetudes aastatel 2013-14.

Vello Leito

31-12-2011

904 total views, 3 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>