Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? V – Maarjamaa, Hitleri Suur-Eesti, …

V – Maarjamaa, Hitleri Suur-Eesti, …

Vikipeediast:

Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert.

Piiskop samastas selle sümboolselt seni ristisõdade sihiks olnud Palestiina ehk Poja maaga. Paavst Innocentius III kinnitas Maarjamaa nime 1216. aastal, kuulutades sõja pühaks sõjaks uskmatute vastu.

Neitsi Maarja oli ka siin sõdiva Saksa ordu ja selle haru Liivi ordu ning nende valduste kaitsepühak.“

Nii oli, loodame. Seega kuulutati aastal 1216 välja eesti rahva ristiusku pööramine. Toimus see kahel viisil: inimlikult veendes ja heatahtlikult valgustades ning sellele vastuoksa – tule ja mõõgaga „mõistust pähe pannes“. Mõlemad väändevahendid olid käigus ja ajaloos tuli ette nii veriseid kokkupõrkeid, kui ka eestlaste-sakslaste kokkuleppeid teiste (taanlaste, rootslaste, venelaste) vastu sõdides. Ei olnud ainult üks ühtejutti verine võitlus ja orjastamine 700 aastat, oli ka suhtelisi iseseisvusperioode ja head majanduslikku järge, näiteks Hansa-ajal. Koos usku pööramisega kuulutati Liivi- ja Eestimaa palverännakute maaks, mis toimuvad – mõnele ehk üllatuseks – tänase päevani!

Oli, kuidas oli, aga selle aja jooksul saksa rahvas ja ametlik Saksamaa hakkasid identifitseerima Eestimaad, kui nende asumaad või protektoraati – ei riski väita, kumb nimetus oleks õigem. See vaimne ja materiaalne side Eestimaaga kestis kuni 1919. aastani, kui Võnnu lahingus Landeswehr kaotas ja senine saksa mõju/võim lõppes. Aga lahkudes Landeswehr ütles: me tuleme tagasi. Nad ei öelnud, kuidas tagasi tullakse.

Väga huvitav oleks selles kontekstis teada saada, kuidas Eestisse suhtus Adolf Hitler. Ses suhtes vaenavad teineteist kaks erinevat arusaama. Ühe järgi oleks ta kõik eestlased Eestist küüditanud, teise järgi aga oleks loonud Suur-Eesti, milles valitsevaks oleks olnud eesti rahvas, kui väljavalitud rahvas. Viimane variant tundub loogilisem pidades silmas Saksamaa seotust ja (omavoliliselt enesele võetud?) protektsionistlikku kohustust Eestimaa ja selle rahva suhtes (liivi rahvust kahjuks pole enam). Suur-Eesti oleks tähendanud ka territoriaalselt väga suurt maad, sest soome-ugri hõimude levikuala ulatus ju Läänemerest Uuraliteni. Kuid siis, I aastatuhande keskel tulid lõunast slaavi hõimud, võtsid naisteks heledapäised soome-ugrilased ja nii tekkiski vene rahvus – meie territooriumile.

Pole veenvat selgust, mis oli plaanis Hitleril, ning see polegi oluline, hetkel on meie kohuseks aru saada, mida plaanivad sakslased praegu – kui plaanivad. Kogu uusiseseisvusaja jooksul pole Saksamaa nagu märganudki Eestit. Imelik. Samas on aga ikkagi salapäraseid asjaolusid, ja hulgaliselt, et midagi siiski oleks justnagu õhus.

Võtame mõisad. Võiks arvata, et nende omanikud neist enam vähimalgi määral ei hooli ega tunne lapsepõlve/esiisade nostalgiat – las aga lagunevad. Üleolev hoolimatus, ütleksin, et rõhutatud hoolimatus, just nimelt see on see, mis äratab kahtlust. Samas on olemas tõsiseid viiteid, et tegemist võib olla hoopiski filigraanse poliitilise näitemänguga.

Peale taasiseseisvumist kokkutulnud riigikoguliikmete töö oli Eesti saatusele kõige otsustavam, sest siis tehti kõik olulisemad reformid, sealjuures maareform. Esimese koosseisu riigikogu liikmed rääkisid, et tol ajal oli iga riigikogu liikme selja taga kaks välisnõunikku, kelle „nõuanded“ olid kui „omakasupüüdmatu abi“ seemiskindaga kaetud raudrusikas. Olulisima reformi – maareformi – taga oli Liia Hänni ja omakorda tema taga oli tõeline poliitilise topeltmängu korüfee, Saksa valitseva partei vana kooli „raudne Feliks“, keegi Herbert Schmidt. On vaidlustamatu, et maareformi ei tehtud lõppkokkuvõttes ei Eesti riigi, ega rahva huvide alusel, vaid välishuvide prioriteetsuse alusel. Ent mitte Venemaa või USA huvide alusel. Ka mitte Euroopa Liidu huvides, sest tol ajal ei olnud Euroopa Liit Eestis veel mingi tegija. Väidan, et reform tehti hästi peidetult Saksamaa huvide alusel. On tõestatav, et maareform hävitas Eestis maaelu ja saame näha kuidas see lähitulevikus haakub mõisate ja maaga.

Tookordsete sündmuste kohta liikus poliitilistes kuluaarides ka selline lugu, et kui Hänni käest küsiti, miks ta teeb reforme Eesti huvisid kahjustavalt, siis pika pressimise peale vastas too, et tema nõunik ei lubavat teisiti teha. Isegi kui see kuluaaride kullafondi kuuluv lugu ei vastagi täpselt tõele, siis tegelikkus kujunes just selliseks. Mõistagi hoidis Schmidt madalat profiili ja püüdis avalikkust vältida, ent tema teod olid sedavõrd karmid, et meedia oli ikkagi sunnitud ta peale laskma ka vähekese päevavalgust.

Veel üks põhimõtteline anomaalia äratab tähelepanu – Eesti sidus oma rahvusliku vaaluuta saksa margaga. 1992. aastal polnud Saksamaa selline tegija, et krooni sidumine saksa margaga oleks just väga endastmõistetavalt loogiline olnud. Siia juurde veel fakt, et Saksamaa „miskipärast“ ei ole hävitanud oma trükitud paberraha varusid, Eesti aga paaniliselt kiirustades hävitas trükitud kroonid. Kas sellest saab midagi välja lugeda?

Edasi imede maal. Alles hiljuti tekkisid maanteede äärde kihelkondade piiridele maanteetulbad kihelkondade nimega. Kellele on see vajalik, mida teab eestlane kihelkondadest või mis haldusjaotus see selline on. Kuid maanteede ääres need seisavad, sirgelt ja siledad.

Kaks aastat tagasi tõusis Eesti meedias ootamatult elevus, et kohe-kohe algab majanduses kiire tõus ja üleöö külvas saksa gigafirma Würth Eesti täis oma „vürtsipoekesi“ – valmistumaks majanduse tõusuks, nagu nad ise ütlesid. Firma on maailmas üks suuremaid, turuliider omas valdkonnas (ehitusseadmed ja kinnitusvahendid) käibega 10 triljonit eurot, firmal 65 000 töötajat 84 riigis. Kas gigasakslane ei saanud märklaualegi pihta, kas majandusbuumi Eestis ei tulegi ja „vürtsipoed“ ehitati asjata? Pole usutav, ootame veidi, vaatame. Juba kasvõi sellepärast, et eesti meedias on üleöö vallandunud saksa meedias avaldatud Eestit ülistavate artiklite laviin. Varem pole nad Eestis elumärkegi märganud. Jälgigem, kas mitte ‘varese laualuhääl’ kohe-kohe kauniks ei muutu.

Ühe eriti rõveda asja peab veel selgeks rääkima …

Järgneb …

Vello Leito

30.10.2011

708 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>