Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? II – Saksamaa inauguratsioon tuumikriigiks – Eurussia sünd

Saksamaa inauguratsioon tuumikriigiks – Eurussia sünd

Järgnevalt reastan mõned põhimõttelise kaaluga faktid:

  1. 01.07.1987 kuulutati välja Ühtse Euroopa akt, mis nägi ette ühtse Euroopa riigi loomise.

  2. Samal ajal kuulutas NSVL välja perestroika ja ülemineku Euroopa ühiskodu loomisele, st ühendatud Venemaa ja Euroopa loomise, mis minu käibekeeles Eurussia nime kannab.

  3. 1997.a. võeti vastu Amsterdami liiduleping, mis annab enamarenenud riikidele võimaluse rakendada omavahel tihedamat koostööd, kasutades seejuures kõiki EL institutsioone põhimõtte praktilisel elluviimisel. Tekkis võimalus luua seadusandliku võimuga tuumikriikide sisering, mis jätaks välisringi seisu fait accompli, st et viimane kaotaks automaatselt vetoõiguse, kontrolli arengute üle.

  4. 1997. aastal käivitati projekt North Stream (NS) – kolmeniidiline gaasijuhe Venemaa ja Saksamaa vahel.

  5. 08.09.2005 allkirjastasid Vladimir Putin ja Gerhard Schröder NS ehitusprojekti. Torujuhet rajava konsortsiumi (North European Gas Pipeline Company) nõukogu esimees on Schröder, kes Saksamaa liidukantslerina allkirjastas torujuhtme rajamise lepingu Venemaaga veidi aega enne oma ametikohalt lahkumist. Tema hilisem nõustumine võtta vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht kutsus Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähti huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana.

  6. Nord Stream avati tseremoniaalselt 06.09.2011 ja alustab tööd 08.11.2011.

  7. 24.09.2011 tegi president Medvedev „Ühtne Venemaa“ kongressil Vladimir Putinile ettepaneku kandideerida Venemaa presidendiks. Viimane võttis ettepaneku vastu.

  8. Samal kongressil 23.09.2011 tegi Vene Föderatsiooni majandusarengu minister Elvira Nabiullina avalduse: „Venemaa vajab uut majandusmudelit, sest praegune on üles ütlemas.“ Korduvalt on sama mõtet avaldanud ka peaminister Putin sõnadega: riik peab liikuma uue majandusarengu mudeli suunas.

Ainuüksi nende pidepunktide abil saab tulevikku prognoosida suure täpsusega. Selgub, et ‘tihedama koostöö’ riigid saavad olema Venemaa ja Saksamaa, Eurussia impeeriumi poliitiline ja majanduslik garant aga Nord Stream – ammuigatsetud Berliin-Moskva telg ka füüsilises teostuses. Ning lausa rauast!

Loomulikult nägid poliitikavaatlejad NS gaasijuhtmes algusest peale väga olulist poliitilist käiku, mille eesmärgiks oli vabaneda probleemiderikkast transiidist läbi Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade, ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, ent võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimise teistele maadele, säilitades seejuures tarned Saksamaale. Pilk tabelile:

Riik

Sõltuvusprotsent

Venemaa  gaasitarnetest

Prantsusmaa

21%

Itaalia

31%

Saksamaa

43%

Sloveenia

60%

Austria

73%

Slovakkia

73%

Tsehhi

74%

Poola

79%

Ungari

81%

Kreeka

82%

Soome

100%

Eesti

100%

Läti

100%

Leedu

100,00%

 

Tabel on võetud Wikipeediast, seega erilist teaduslikku täpsust ei esinda, ent illustratiivsust küll. Saksamaa saab praegu 57% gaasitarnetest väljastpoolt Moskva-Berliin käsuala ja see pole mitte ainult ohtlik, vaid tuumikriigile vastuvõetamatu. Nii see kolmeniidiline sünnibki. Samas ma pole kohanud, et mõni analüütik oleks kõige selle taga näinud lausa tandem-tuumikriiki; aga oleks juba aeg.

Võib-olla ei alga tuubeltuumiku avalik (alguses ilmselt ettevaatlik ja etapiviisiline) võidukäik varem kui alles kuue kuu pärast, siis kui võimule tuleb Vladimir Putin. Tal ei saa olema mingeid ideoloogilisi raskusi tuumiktandemi ülistamisel – on ju Venemaa ja Putin korduvalt deklareerinud, et edu aluseks kõigile on Venemaa ja Euroopa ühise majandusruumi loomine. Siinkohal tähelepanu: ega teised EL riigid seejuures kusagile ära kao, neist saab lihtsalt kõrgema otsustusõiguseta doonor-riigid – „vampiiride“ pidulaud. ELst välja astuda nad ei saa, seda ei võimalda allkirjastatud liidulepingud ja liitumisleping.

Ühise majandusruumi ideele lisandub Venemaa-poolse initsiatiivina juba mitu aastat tagasi väljakäidud soov täielikust viisavabadusest. Seni on algatus EL liikmesriikide vastuseis olnud see känd, mille taga kõik kinni seisnud, ehkki EL ja Venemaa liidrite tasandil asi ammmu kokku lepitud. Kaksiktuumiku võidukäik lõpetab igasugused vaidlused doonor-riikidega sellel teemal. Poliitiline ühisruum tuleb hiljem.

Unitaarsest Euroopa riigist asja ei saa, sest kogu ELi kattev ühisraha on teostamatu – unitaarne riik oleks võimalik vaid ühisraha ja ühtse poliitilise valitsuse korral. Nüüd ei tule neist kumbagi, sest nii soovib Saksamaa. Igasugune forte teemal: Eestil on valida üksnes, kas ida või lääs, see on poliitiline tühikõne. Eestil tekib võimalus valida kas administratiivne piirkond Eurussia impeeriumis, või siis geopoliitilise vaheruumi staatuses olev osaliselt iseseisev riik. Kuid sellest artikli viimases osas.

Kui Venemaale saab olema lihtne ennast edukana tunda, siis keerulisem on seis Saksamaa jaoks. Aastaid ühtse Euroopa eest võidelnud ühisraha apologeet peab leidma tee kuidas praegusest rollist usutavalt väljuda ja uude rolli kaaskangelaseks kehastuda. Mis talgi valida, tuleb samuti kasutada vabatahtliku orjastumise ülimat printsiipi: aga te ju ise tahtsite!

Meeldetuletuseks lugege veelkord tähelepanelikult läbi minu artikkel fundamentaaliast: Täiendatud 11.12.2007: “Teadmiste kohustuslik miinimum Eesti riigi ja rahva ärakustutamise avaliku salaplaani kohta” ning 21.08.2009 artikkel: Vello Leito: Taasiseseisvumine oli Venemaa-poolne lavastus, uskumatult geniaalne ja salakaval surmalõks Eesti omariiklusele ja rahvale Lugege ja imestage, milliseid jõupingutusi Venemaa selleks tegi, et panna eesti rahvas uskuma, nagu oleks taasiseseisvumine olnud ehtne ja mitte sakakaval lavastus.

Venemaal oli eesmärgi saavutamiseks palju aega, Saksamaal enam ei ole, käiku on lastud jõulisemad meetmed. Et lähenev üllatav otsus kõlaks õigustatult ja usutavalt, selleks tuleb dramatiseerida võlakriisi, doonor-riikide lootusetut jõuetust jne. Selleks on kõik vahendid head, sealjuures artikli alguses ülesloetud viis meedet doonorriikide tootmiseks. Ka palgaliste provokaatorite infiltreerimine Kreekasse ja teistesse doonoriseeritavatesse riikidesse, et rahutusi tekitada. Mida rohkem jama, rahulolematust, suitsu ja verd, seda parem, seda usutavam on doonor-riikide tootmine ‘ise olete süüdi’ meetodil. Praegu on paariariigiks muudetud Kreeka, varsti järgmised. Väga huvitav: just eile tuli meediasse teade, et massirahutuste kartuses nõuab politsei endale kolme soomukit juurde ja plaanitakse välja õpetada spetsiaalselt massirahutuste mahasurumiseks veel 50 politseinikku. Väga huvitav, ja seda Eestis!

Saabub hetk, mil saksa rahvas on „küps“ – Kreeka toetamise vastu on juba 80% sakslastest. Saksamaa maksab Euroopa Liidu „päästefondi“ 211 miljardit eurot 440st miljardist ja see kiirküpsetab saksa rahva meelsust. Tagant tõukab alanud uus majanduskasvu seiskumine Saksamaal. Edasi läheb ideoloogiline vangerdamine ilmselt taolisel moel: rahva nõudmist arvestades, euro päästmise võimatuses „veendumusele jõudnud“, „väga raske südamega“, mõistagi, … teeb Saksamaa kannapöörde – otsuse liikuda edasi kiiremini kui teised. Ja keegi ei saa isegi paha sõna öelda, sest kõik on ju Amsterdami liidulepingu ja Euroopa konstitutsiooni (st Lissaboni lepingu) allkirjastanud.

Arvate, et selline kannapööre on Euroopa kultuuriruumis võimatu? Just selles teevad minu hinnangul need inimesed vea, kes ikka veel usuvad, et Euroopa Liit on solidaarne demokraatlik liit ja ei suuda aru saada, et Euroopa Liit on aegade kõige salakavalam ja täiuslikum riisumise ja orjastamise meetod ning praktika – nii riike kui inimesi silmas pidades. Nägin hiljuti internetis meeleavaldaja plakatil teksti: „Toetus EL poolt lubatud mahus – või põllumajanduse lõpp?“ Inimesed tõepoolest ei mõista, et doonor-riikides oma rahvusliku tootmise hävitamine ongi ju EL eesmärk, sealjuures Saksamaa eesmärk.

Seepärast tuletage meelde …

Vello Leito

03.10.2011

966 total views, no views today