Vello Leito: Mis ootab Eestit ees? I – Doonorriikide tootmine

Lääs loob kõikjal, mis Hiinast ja islamist laokile jäetud, uut mailmakorraldust. Uue maailmakorrani võimed ei küüni, nii nagu punase kommunismi loomise käiguski ei küündinud. A. H. nimeline isik ei teadnud, et punase kommunismi „võit kogu mailmas on objektiivne paratamatus“ ja tegi selle „paratamatuse“ kogemata katki.

Kuidas uuele maailmakorraldusele üleminek üldstrateegiliselt välja näeb, sellest olen lühidalt kirjutanud oma 25.08.2011 manifestis. Väljavõte sellest …

1. 1978. aastal läks Hiina üle kapitalistlikule turumajandusele, millele järgnes maailmas ennenägematu majanduskasv, nii kasvu numbrite poolest (keskmiselt 12% aastas), kui ka selle kestvuse osas – kestab tänase päevani. Tegemist oli globaalhegemoonia võiduavanguga.

 2. Võrdluseks: NSVL keskmine majanduskasv 80ndatel aastatel oli 1,7%, majanduslangus algas 1989. aasta teises pooles.

 3. 01.07.1987 kuulutati välja Ühtse Euroopa akt, mis nägi ette ühtse Euroopa riigi loomise.

 4. Samal aastal kuulutas NSVL välja perestroika ja ülemineku Euroopa ühiskodu loomisele. Viimane tähendab territoriaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt ühendatud Venemaad ja Euroopa Liitu – vastust Hiina hegemooniataotlusele. 

5. 1991. aastal Eesti formaalselt iseseisvus ja võttis 1992. aastal vastu põhiseaduse. Tänaseks on vaidlustamatult selge, et Eesti ei taasiseseisvunud, vaid kanditi üle ELiidu kui föderatsiooni liiduvabariigiks.

/-/ Ellujäämine eeldab rahvusliku majanduse ülestöötamist ning seejärel Euroopa Liidust väljaastumist. See on vältimatu, sest on alustatud üliforsseeritult Euroopa Liidu ümberehitamist kahekiiruseliseks Amsterdami liidulepingu järgseks liitriigiks, (nn keskus-perifeeria põhimõttele rajatud geopoliitiliseks ruumiks, vt viidatud raamat), milles keskuseks saab Saksamaa (võib-olla ka lisaks Prantsusmaa), kus Eestile ja teistele riikidele on jäetud doonorpiirkonna (loe oririikide) regionaalne roll ilma omariikluseta. Eesti rahvale siis omariiklusvõimetu etnilise killu staatus oma põlisel kodumaal, nagu eelpool juba öeldud sai.

5. Tuumik-Euroopa ühineb Venemaaga nii majanduslikult, territoriaalselt (täielik viisavabadus, kaupade, tööjõu ja teenuste vaba liikumine), kui ka poliitiliselt ja Euroopa ühiskodu saabki valmis! Olen korduvalt sellise moodustise kohta kasutanud ka nime: Eurussia impeerium, mis oleks siis Lääne poolt vastuseks Hiina hegemoonia võidukäigule. Sellise asjade arengu korral avaneb Eestile võimalus olla iseseisev riik puhvertsoonina geopoliitiliste ruumide vahel, mis samal ajal oleks ka kõikidele Lääne suurriikidele vastuvõetav ja sobivaim variant (vt viidatud raamat ja doktriin). „

Niisiis on uue maailmakorralduse loojad valinud kahest võimalikust teest kogu Euroopat ühendava impeeriumi loomisel geopoliitilise ruumi variandi. Teine võimalus – luua kõrgunitaarne föderaalriik – heideti kõrvale alles 1997. aastal vägagi tõsistel põhjustel.

Ilmselt juba Maastrichti lepingu ratifitseerimisega kaasnenud raskused tegid uuskommunismi ehitajatele selgeks, et liiduvabariikidelt kõikides valdkondades vetoõigust ikkagi ära võtta ei õnnestu. Kui nii, siis võib ju vetovaldkondades ainuisikuliselt nurjata iga EL liiduvabariik titaanide suured plaanid. Niisugune olukord liider-riike muidugi ei saanud rahuldada. Ja milleks oleks pidanudki, kahekiiruseline Euroopa Liit on ju paindlikum, jõulisem ja mis peamine – peaaegu autonoomne. Unitaarse koosluse teostus keskus-perifeeria vormis (kui soovite kasutada terminit tuumik- ja doonorriigid, siis milles küsimus, salongikõlbmatus keskkonnas sobib ka väljend peremees- ja oririigid) on väga andekas, sest loob endale ümber ressurssi ja odavat tööjõudu tagavate riikide tsooni, kusjuures nende ees tuumikriikidel mingeid kohustusi ei teki.

DOONOR-RIIKIDE TOOTMINE

See on ahvatlev muidugi, sealjuures vältimatu, ent sugugi mitte nii väga lihtne, sest sisuliselt tähendaks see nõrgemate riikide koloniseerimist tuumikriikide poolt nii majanduslikult, kui ka seadusandlikult. Sellega perifeeriariigid vabatahtlikult mõistagi nõus ei ole. Õigus on nendel, kes ütlevad, et milleks seejuures relvad (Liibua puhul kasutati neid ikkagi!), tuleb kasutada raha maagiat, laenulõksu mässimist. Muidugi-muidugi, ent paraku mitte igasugune laenulõks ei tööta, sest internetivalgustatud inimesed on kaasajal veidi targemad.

Seepärast on tänapäeva orjapüüdjad loonud väga tõhusa mitmeastmelise (orjastamis)koloniseerimistehnika, mis tippsalateaduseks arendatud on. Olgugi, et salateadus, analüüsida ja üldistada saab ikkagi.

1. Protsess algab „heategevusliku“ investeerimishoolekandega. Sel etapil riiki tehtavad investeeringud peavad vähemalt näiliselt töödeldavale riigile kasulikud olema. Piltlikult väljendudes toimub sel etapil soodsa püügikoha sissesöötmine röövpüüdja poolt. Samaaegselt kaasneb sellega kõikvõimalike meetoditega rahvusliku majanduse hävitamine, tõkestamine. Sobivaks stiilinäiteks on Eesti puhul Arengufond, mis aastate jooksul on kulutanud miljardeid (kroone) ja pole tänase päeva seisuga loonud veel ühtki toodanguartiklit. Rahvusliku majanduse hävitamisel on erilise tähelepanu all rahvusliku panganduse ruineerimine/hävitamine. Samaaegselt käib hiiliv kakistograatia juurutamine valitsusaparaadis, ostetavate ametnike armee kasvatamine.

2. Kui eelmine etapp on edukalt ellu viidud, siis võib käivitada järgmise etapi, milleks on laenumulli ülespuhumine, või siis lausa laenumullide tekitamine. Seejuures pole oluline, millises valdkonnad mullitama hakkab.

Eestis pandi silmapaistva bravuuriga mullitama kinnisvaraturg. Seejuures Eesti puhul tuli hästi esile see, millist määravat tähtsust omab ülesostetav valitsus. Kakistograadid on Eesti valitsuses selgelt tagaplaanil, Reformierakonna ja IRL tipp-poliitikud on aga teadlikud ja kompetentsed, kuid loevad põhiseaduse asemel uuskolonistide poolt kättejagatud partituuri. Teema kohta loe kindlasti veelkord üle minu 24.01.2010 ja 09.06.2010 artikkel: „Riiklik vale nr 1“. See on väga oluline.

3. Nüüd on kolonistid/doonor-riikide tootjad jõudnud faasi, kus võib tekkida ühiskonnas juba mässe, ning vastu saadetakse demagoogia teerull: aga te ju seda kõike ise tahtsite, te ju ise tahtsite Euroopa Liitu, te ju ise tahtsite laenata … kuid pole katki midagi, Lätis on veel halvem!

Siiamaani on kõik loogiline ja Eestimaa pinnal edukad „loomkatsedki“ ära tehtud. Kuid internetivalgustatuse ajastul sellest kõigest veel ei piisa, eriti vanades Euroopa riikides.

4. Seetõttu on doonorperifeeria loomisel erilise koha leidnud uudne meede, milleks on devalveerimiskeeld. Juba mitme aasta jooksul olen kirjutanud mitmetes artiklites, et devalveerimisest pole pääsu, sest ühel või teisel moel ühiskonna sissetulekud ja väljaminekud lähevad tasakaalu ikkagi. Kui ei tasakaalustata õigel ajal, siis suuremate valude läbi toimub varjatud devalveerumine niikuinii – muidugi, kui ikka soovitakse edukat riiki ja toimivat majandust. Vastasel juhul eskaleerub tarbimispidu ja riigi võlakoormuse kasv. Nii nagu Kreekas ja teistes probleemsetes riikides, kus ühisvaluuta tõttu lihtviisiliselt ei saa devalveerida. Loogiline, et selline olukord ei saa kesta lõputult ning ühel hetkel ollakse lahtiseotud rahvusliku valuuta juures tagasi, ent doonor-riigina, laenukoormuse kaudu kuulekalt talutusnööri otsa seotud, ressursi ja odava tööjõu maana, kusjuures allkirjastatud liidulepingud põlistavad selle staatuse.

5. Täiesti kuritegelik, ent elegantne oma täiuses, on viies meede nõrgemate riikide väänamiseks doonor-riikideks võlakirjade abil. Tegelikult piisab täiesti neljast esimesestki, seepärast ei üllata, et viies meede ongi vajalik mitte doonor-riikide tootmiseks, vaid millekski muuks.

SAKSAMAA INAUGURATSIOON TUUMIKRIIGIKS – EURUSSIA SÜND

Järgneb …
Vello Leito
25.09.2011

623 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>