Tõnis Bleive: Mõtteid võimukantimistest Eestis

Minu suvise prognoosi põhijäreldus, et Eesti libarahvuslased on lähenemas Keskerakonnale oli ainult mõnevõrra ebatäpne. Eesti Rahvusliku Liikumise kosisid hoopis nn. kolhoosiesimehed Rahvaliidu näol, viimane aga on ammutuntud Keskerakonna liitlane. Artiklis viitasingi mõtteviisi muutusele, mitte niivõrd otsesele liitumisele. Väidetavalt kümmekonnast inimesest koosneva ERL-i kui organisatsiooni liitumiskavatsused ei paku kellelegi huvi, kuid neile kätteantud tegevussuund küll. ERL on ju aastaid olnud IRL-i taustaga veesegaja eesti rahvusluse poliitniššis. Varem oli libarahvuslastel kohustuslik põlgus „kesikute“ ja „kolhoosiesimeeste“ suhtes vasak- ja russofoobia raames.

 

Samal ajal võttis selgema ilme Keskerakonna kärisemine: partei on kaheks lõhki. Täiesti ilmne, et need kaks tiiba kaua koos enam edasi ei lähe. 60% kongressi delegaatide toetus Savisaarele säilus tänu mehe linnapea ja parteijuhi positsioonile. Ülejäänud 40% said lõpliku kindluse, et neil on palju mõttekaaslasi ja pole vaja enam kujuteldavaid Savisaare repressioone karta. Niisiis, Savisaare Pyrrhose võit. Oleks ta diilinud endale linnapeakoha säilimise ja vastutasuks Ratase lubanud partei esimeheks, oleks tal olnud võimalik arvestatavat mõju ja toetust kauem hoida. Tallinna linnavolikogus on Keskerakonnal viis enamhäält; seal istuvad muuhulgas KE raevukad siseopositsionäärid Ain Seppik, Evelyn Sepp, ja Rein Ratas. Väheusutav, et neil pole volikogus veelgi keskerakondlastest liitlasi – seega, kas või ülesostmise abil on võimalik päevapealt Tallinna meer kukutada. Kõik teavad seda. Kukutajad varitsevad sobivat hetke ja Savisaare toetajad teavad, et nad on kaotanud nii linnas kui seejärel parteis. Linnavalitsuse „toiduahelas“ Savisaarest sõltuvad keskparteilased hülgavad ta kui võimuta kaotaja kohe, seejärel liituvad Ratasega parteiaparaadi „toiduahela“ sõltlased.

 

Võimupööret Tallinnas on kerge esile kutsuda, näiteks langeb KaPo haardesse mõni kõrgem linna-ametnik ning Seppikul, Ratasel & Co’l läheb „lõplikult kops üle maksa“ ning ettekääne üleminekuks ongi olemas!

 

Tuleb ära oodata sobiv hetk. Jah, Savisaarel oli kongressikõnes õigus, kui tunnistas, et Reformierakonnal pole Keskerakonda vastandumiseks enam vaja: REF tahab nüüd kõike. Tahab ja kavatseb võtta, kuid peaminister Ansip teeb siin võib-olla saatusliku valearvestuse. Temale pole ainuvõimu määratud, kuigi ta ise end kõikvõimsaks peab. Ta on takistuseks uuenenud Keskerakonna, Res Publica ning tugevnenud SDE lähenemisel: Ratase tiival pole võimalik rahva toetust säilitada, minnes Ansipiga koostööle; kellele Ansip on vastuvõetav, on valinud REF-i või IRL-i ning rohkem Eestimaa pinnal ansipimeelseid ei leidu. Uuenenud Keskerakonna mõte on koondada ka need protestihääled, kes Savisaart vaenasid. Selliseid „kahe tule vahele“ jäänuid on Eestis palju ja tuleb aina juurde. Arvatavasti kogus Tarand europarlamendi valimistel just selliste hääled, selliste, kellele loomulikult Savisaar ei kõlba, kuid ka Ansip, kuna selle mehe pikaleveninud võimulolek rahuldab veel vaid erilisi masohhiste.

 

On selge, et Ansipi sisuline toetus on väikeseks kärbunud ja tugineb ainult võimukummardajatele, samuti kui Hirmsa-Eediku kartjatele. Järelikult on Ansipil veel Savisaart vaja: selle tunnistuseks lugege seda lugu. Veel on selge, et Ansipi toetus valitseb uues majandusvapustuses põrmu – ja, millega arvestavad võimurite poliittehnoloogid, valijate viha kandub koalitsioonile, edasi aga tervele senisele Eesti arengusuunale, milles on oma osa ka Mõõdukatel-sotsdemmidel. Rahva hääled kanduvad seega üle, jah, uuenenud Keskerakonnale, kuid tema kõrval oleks veel palju ruumi… mitte ühele, vaid mitmele uuele-uuenenud parteile. Poliittehnoloogid ei suudaks edukalt mitut kontrollitud alternatiivparteid luua, tekiks oht, et kerkib esile mõni „loomulik“ tipp-poliitikas uus jõud, selliste tegevus rahva toetusel on aga ettearvamatu ja valitseva eliidi suurim hirm!

 

Sellise ohustsenaariumi tõttu peavad poliittehnoloogid Ansipi aegsasti, enne uut järsku majanduslangust kõrvaldama. See on praegu võimalik vaid kantides võimu Ratase-Keskile, IRL-le ja SDE-le; puhastatud Reformi saab vajadusel hiljem kaasata. Minul on seda lihtne kirjutada, kuid neil ellu viia raskem. Tegutseda tuleb ettevaatlikult, kuna võimueliidi sees valitsevad vastuolud, erinevad huvid ning, mis peamine, nurka surutud isikud, need, kes taipavad, et neid pole enam vaja, võivad „iseseisvuda“ ja ettearvamatult käituda – veel säilinud positsioone ja võimalusi kasutadas.

 

Igatahes on ilmne, et suvel algasid tugevad poliittehnoloogilised nihked (KE, IRL, Tarand, ka Rahvaliidu rebranding). Nüüdseks on need tipnenud Laarile koha kätte näitamisega ja lähevad edasi Tallinna võimupöörde näol. Laari lahkumine ei saa olla juhus: sellise patukoormaga isik vabatahtlikult võimu ära anda ei saa, kuna see nullib tema julgeoleku. Samuti takistab Laari halb imidž ja ülbe olek IRL-i, Keski ja sotsdemmide lähenemist. Ja lõppeks: Laar on üks nendest, kes aimab enda mahakandmist ja võib hüsteeriliselt käituma hakata ning see on käimasolevas võimukantimises ohufaktor. Laar on erinevalt Ansipist ja Savisaarest teatud ringkondades rahvusvaheliselt tuntud.

 

Ohutegureid on teisigi: IRL-i on aegade algusest sisse programmeeritud suured vastuolud ja üldse valitakse neid sunnitult, kuna REF-i valida oleks soliidsetele konservatiividele liiga labane, aga nn. vasakpoolsed ei tule kõne alla. IRL võib väga kiiresti laguneda või toetus drastiliselt langeda. Sotsdemmid ja Keski Ratase-tiib kahekesi paraku võimu üle võtta ei suuda. IRL-i alatine mure (ja Laari fenomeni põhjendus) on köitvate isiksuste puudumine. Samba-Jaak kaotas kaitseministrina osaliselt aktsiad. Päästev võimalus on IRL-le juht väljaspoolt tuua, millele Laar ka viitas. Seni on spekuleeritud Indrek Tarandi ning Allar Jõksiga, kuid neid võidakse kasutada hoopis uue partei loomisel, mis nende potentsiaali paremini ära kasutaks. Varus on veel Tiit Vähi, ja Siim Kallas „vana hea Reformi“ taastamiseks. Lisaks säravpuhta renomeega Leo Kunnas!

 

SDE-KE-IRL võimuhaaramisel võib olla ka rahvusvaheline mõõde. Ehk osaliselt sellepärast Laar tagandatigi – tema isik häiriks Eesti lähendamist Venemaale. Seepärast on ka Aljoša-Ansip vastuvõetamatu, sest Venemaa näeb, et võib avaneda paremgi võimalus meie survestamiseks.

 

Tõnis Bleive

t6nis.bleive@email.ee

710 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>