Kas kahetsusväärne eksimine Infopartisanis?

Tänane Infopartisan pakub lugemiseks artiklit: “Eurovastaste ühenderkonna alustest”. Selle, praegu veel hüpoteetilisele eurovastasele ühenderakonnale pakutavad programmilised alusteesid kattuvad sisuliselt üks-ühele Eesti Iseseisvuspartei programmiga. Meeldiv muidugi, ainult et EIP ei ole eurovastane erakond, vaid on ühemõtteliselt Eesti 1992.a. põhiseaduse ülimuslikkuse taastamist nõudev erakond. EIP ei nõustu väitega, et Eesti astus Euroopa Liitu vabatahtlikult, EIP tõestab vaidlustamatult, et Eesti okupeeriti Euroopa Liidu nimelise liitriigi (liitriik=riik) poolt (Lissaboni leping fikseeris EL riikluse ka formaaljuriidiliselt) Eesti parlamendierakondi formaal-juriidilisele riigireetmisele sundides. Euroopa Liidu vastu võitlemisega EIP ei tegele, vaid töötab Eesti lahtisidumise nimel EL-nimelise riigi koosseisust.

Seetõttu Infopartisani poolt Põlissoomlaste erakonna poliitilisse dialoogi toomine seoses artikli kahes esimeses lõigus esitatud põhiteesidega on ebaõige. PSE ei ole iseseisvusmeelne erakond, vaid on narmasteks kulunud euroskeptilises lambanahas esinev tavaline pro-EL erakond, mis magusa leelotamise kaudu on varastanud endale suure toetuse soome rahva hulgas. Sellisena on PSE soome rahvale äärmiselt kahjulik erakond, sest lükkab edasi soome kui väikerahva ärkamist tõele, et ellujäämiseks on ka neile ainult üks tee – väljaastumine. Aga lugege ja otsutage ise, järgnev on pärit Infopartisanist …

“Ühenderakond on loodud kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril; mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele; mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus; mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti riigikeel on eesti keel.


Need praegusel hetkel veel alles hüpoteetilise eurovastaste ühenderakonna aluspõhimõtted peaksid tooma selgesti välja, mille poolest see erakond hakkaks erinema ennast ise veel millegi pärast “rahvuslik-konservatiivseks” nimetavast Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ning teistest täna Riigikogus esindatud erakondadest.

Demokraatia põhimõtte rõhutamine võib isegi tähendada, et selle algatuse osutumisel edukaks hakatakse Riigikogus andma vastuhääli ka Eesti sõjalistele välismissioonidele. Praegu on teatavasti tavaks, et seda ei tehta. Näiteks eelmise aasta septembris kinnitas kaitseministeeriumi tellitud uuring, et enamik Eesti elanikest on Afganistani missiooni pikendamise vastu, kuid vaid paar kuud hiljem kiideti see Riigikogus heaks ühegi vastuhääleta ning järgnenud valimiskampaania ajal kehtis erakondade vahel vaikiv kokkulepe seda teemat mitte puudutada.

Eurovastaste ühenderakonna tulek tähendaks, et sellised poliitikute vaikivad kokkulepped hakkavad murenema. Põlissoomlaste tõus on murdnud Soomes terve rea tabuteemasid, mille puhul senised juhtivad poliitilised jõud üritasid avalikke debatte vältida. Väljavaade, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis, tekitab kohalikus poliitilises ladvikus loomulikult ärevust ning sellest on nüüd ka tingitud mitmesugused katsed seda ennetavate sammude ja meetmete abil ära hoida.

Selle hüpoteetilise ühenderakonna loomise suhtes on Eesti eurovastaste hulgas veel muidugi palju skeptilisust, millele võib vastata kaasaegse sionismi isa Theodor Herzli sõnadega juudiriigi loomise kohta: “Kui te seda tahate, siis ei ole see vaid muinasjutt.” Küsimus on eelkõige tahtes. Kui see on leitud, siis on juba kergemini ületatavad ka järgmised takistused – nii isiklikud vastuolud kui ka programmilised erimeelsused.”

 

EIP teabetoimkond, 18.07.2011

682 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>