Tõnis Bleive: Kippadi-kappadi Keskerakonda

Peale valimisi olen märganud üht huvitavat arengut, nimelt, vaesele väiksele tagakiusatud keskparteile on ilmunud välja uued kaitseinglid – hoopis üllatavast suunast.

See suund on euroskepsise mädasoo, kust vaatavad välja meie vanad tuttavad Helmed, Poolamets, neile lisanduvad “protestijad” nagu Kunnas, Tarand, Roosimägi. Just-just, hea lugeja: see on ju Mõtte Vaba Klubi Tallinna TV-st!

Ei olnud sugugi ammu, kui Martin Helme kogus, vist Keit Pentuse toel, aukartustäratava hulga Tallinna linnapea vastaseid allkirju. Mart Helme omakorda keerutas väsimatult vene hirmu prõgisevat plaati, kus Keskerakonna kollistamine oluliseks koostisosaks oli. Nüüd lubas meer Helmed koos seltsimeestega ihutelevisiooni ja need näivad seal end igati õdusalt tundvat. Teatava ajavahemiku tagant lisab noorem Helme sellekevadise moe järgi rihitud kirjutisi Õhtulehes. Enam ei olevat Keskerakond halvem – reeturlikum, valelikum, jõhkram -, kui RefIrl ja sots-demmid. Vanasti nimetas Helme KE esimeest vanakurjaks tõsimeelselt, nüüd aga märgatava pilkega. Helme annab lausa mõista, kohati väljendab otsesõnu, et KE on isegi parem meie “valgetest jõududest”.

Kes on viimase 20 aasta jooksul kuulnud mõne võõrvõimu pooldaja, kelleks ka eurorahvuslane Helme alati on olnud, suust, et kallak itta (ehk KE kuvand) pole kordades ja kordades, kõikeõigustavalt kohutavam kallakust läände? Lihtsamalt väljendudes: viimased 20 aastat on lääne ees ükskõik kui alandlikult kummardamine olnud õigustatud väitega, et muidu ju SRÜ… Keskerakonna (lahkel kaas)abil on ähvardus alati välja mängitud.

PööreKevadel 2011 suur muutus, kannapööre IRL-i mustsärklaste poolt. Neile on lõpuks kohale jõudnud, et Raha ja Võim on poolt vahetanud. Euroopa Liidu liikmesriigid on üksteise järel pankrotistumas, USA tegeleb iseenda lämmatavate muredega, see-eest Venemaa majandus kasvab jälle hoogsalt, rubla devalveerimine, sarnaselt Rootsi krooniga ei toonud mitte katastroofi, vaid pani aluse kiirele taastumisele ülemaailmsest finantskrahhist. Mina – keskmisest teadlikumana idanaabri arengutest – pole see, kes Venemaa olukorda eriti kiidaks, kuid võrreldes EL-i ning USA-ga on siiski selge, kes musklit ja mingitki arengut näitab. Lisaks Venemaal erisuhted naaber Hiinaga.

Niisiis polegi enam poliitiline enesetapp ida poole kalduda. Esialgu õige tasa loomulikult, varsti juba suure hooga… Raha ja Võimu poole on lubatud kalduda!

Tarand platsis, selge pilt

Teade KE viljakatest läbirääkimistest Indrek Tarandiga tolle presidendikandidaadiks esitamiseks üllatas mõnevõrra KE käiguna, märksa rohkem Tarandi nõustumine, kuid mõlemad otsused kokku pannes üllatust pole. See-eest on läbinähtav samm suundumuses rehabiliteerida KE; pöörata rõhutatud tähelepanu sotsiaalsusele, eestivenelastele ning näidata, et Euroopa Liit, lääs on võrdväärselt Venemaaga umbusaldust väärt. Kellel raha, kellel võimu…Selle siiani Keskerakonna kuvandi ausse tõstmine on esimene, sealjuures tõhus samm rehabilitatsioonis. Uus lähenemine “ausate eesti meeste” poolt tekitab paljudes kodanikes tõmmet, kuid ei taga usaldust – seni kuni protsessi kohal kõrgub Hirmsa-Eediku vari.

Keskerakonna kongressini augusti lõpus on seega avameelne keskimeelsus lubamatu, kuid minevikusüüdistuste eest tasapisi vabandamine hädavajalik. See on niikuinii vajalik, ka siis, kui Savisaar ei kuku, Tallinn ei kuku, sellepärast, et RefIrl on minevikunähtus, linnukuised (e-)valimised jäid nende viimaseks välgatuseks. Need hobused on ära aetud, kuid riigireeturid pole veel meie, eestlaste seas lõppenud. Võidukäiku on tegemas Sotsiaaldemokraatlik Erakond, nii nagu Vello Leito mõni aasta tagasi pisut ennatlikult prognoosis. Keskerakond on veel jaotamata maiuspala: Tallinn, protestihääled, pea kogu kodanikest vene valijaskond. Tipuks andis kultuuriminister äsja Tallinna TV-le üleriigilise levikuloa… Oleks lõpmata magus kõige selle ning ELiidu kriisi toel põlissoomlasi teha!

Tema ise
Oleks, kuid… Esialgu seisab, nagu alati, ees Edgar Savisaar. Pole praegu minu hinnata, kelle pool tema asub – igatahes mitte minu parteis -, kuid seda me teame kõik, et mees vastastes suurt hirmu tekitab. Temaga koos põlissoomlasi juba ei tee; kui E.S. tahab ja jõuab, õigeks peab, teeb ta neid omatahtsi – see saab aga olema ettearvamatu tee kas või sellepärast, et suur hirm hägustab oponentide pilgu ja niisuguses seisundis tehtud prohmakad löövad meie geopoliitiliselt pingestatud poliitmalelaua sassi…
Me saame veel nägema, kui venemeelsus läheb meie ühiskonna peavoolus avalikult moodi, ei lähe seda mitte Savisaar. Savisaare saatuslikuks süüks saab olema, et ta pole õigesti venemeelne; kui üldse piisavalt. Milleks oli vaja läbi käia selle pagendatud Lužkoviga, miks on vaja maha teha Venemaa liberaalset majandussüsteemi ja seevastu levitada ideid manduva Euroopa maksusüsteemist, takistada Venemaa – ELiidu suhteid Eesti sisepoliitikat destabiliseerides ja kohalikule keskvõimule vastandudes, kaitsta ajalootõlgendust, mida Venemaa uuenenud juhtkond lõpuks ometi on revideerimas, rünnata meie e-valmisi, mida eeskujuks võttes ka Venemaa juurutab..? Pealegi, takistanud 1993. aastal Laari valitsust andmast mittekodanikele kohalikel valimistel kandideerimisõigust, istub härra nüüd kibestunult igasuguseid konstruktiivseid arenguid pidurdades Tallinna meeri toolil, samas kui tema asemel võiks olla mõni vene kodakondsusega, mõlemal pool Peipsit lugupeetud isik, tänu kellele saaks kiiresti võimalikuks plahvatuslik areng Eesti-Vene suhetes!
Olin artikli valmis kirjutanud, kui ilmneski, et Edgar Savisaar on malendeid otsustavaks mänguks ettevaatlikult, väga ettevaatlikult, aga otsustavalt lauale sättimas: “Euroopast, eurost ja laiast maailmast“. Tähelepanelik lugeja märkas selle sisu poolest pea midagi ütlevas kirjutises eriti põnevat lauset: “Võib-olla olekski õigem Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva eel tunnistada tõtt meie riigi suveräänsuse kohta?”
Miks alles nüüd ja ka võib-olla on iseküsimus ajaloo jaoks, kuid päevapoliitiliselt saab suvelõpu KE kongress vist murdepunktiks olema – koos tarandistatud presidendivalimistega, süveneva eurokriisi ning limiidini jõudnud USA megalaenukoormuse taustal. Ka on lähenemas tähtsad valimised Venemaal.
Suur leppimine
Mu mõttekäiku kokku võttes, “euroskeptikute” ja “protestijate” juurde tagasi pöördudes võib lugeja õigustatult küsida: kuidas on võimalik kiirelt ümber reastuda Venemaa suunale inimeste poolt, kes aastaid seda riiki valimatult siunanud? Järgmises artiklis selgitangi kaaluka näite najal oma nägemuse, kuidas see võimalikuks saab. Jõuline avasamm Keskerakonna ausse tõstmisel on juba tehtud. Muuhulgas toodi välja trikimees Indrek Tarand, keda, muide, kord on juba kasutatud eestivenelastele meeldimiseks. Ka Tiit Vähi on kõvasti Ansipit kirunud, Silmeti aktsiad paari kuu eest maha müünud ja… Mine tea, mis seltskond “Eesti päästmiseks” euroliidu rüpes kokku klopsitakse, ei imestaks, kui Tiit Madissongi leiaks Hispaaniast kiire tagasitee Keskerakonda.
Antakse mõista, et viimane lootus on ainsal justkui opositsioonijõul Keskerakonnal. Kas oleksite aasta tagasi selliseid avaldusi näiteks Martin Helmelt oodanud?
“Ning nii kange võitleja, kui Savisaar polegi, rahatuna ja kodusõja järel oma aastatega üles töötatud esimese ešeloni poliitikute poolt hüljatuna, läheb ta valimistele ikkagi vastu võtma ei midagi vähemat kui hävingut.
Mis ongi eesmärk. Järgmises Riigikogus poliitiline pluralism mitte ei suurene, vaid väheneb. Punker betoneeritakse veel kõvemaks. Sissejäänud on aga kõik laitmatult eurolojaalsed ning instinktiivselt liberaalsed. Kõik ülejäänud on ohtlikud äärmuslased, kellega tegelevad juba organid.”“Ta lõhub ka Eesti poliitikat viisteist aastat vedanud suure vastasseisu, kus ühel pool olid alati head ja teisel pool halvad ning see ei omanud mitte mingit tähtsust, kui halvasti head valitsesid, maha neid hääletada ei saanud, sest muidu oleks võimule tulnud halvad.”

“Reformikad kindlasti püüavad, nagu nad veel parlamendivalimistel edukalt tegid, näidata, et kõik, kes pole nendega, on kaudselt venelaste käsilased.”

Pööre silmagi pilgutamata. Helme muutmata kirjaviisis sõnad aasta-paar tagasi:
“…kesikud praegu Tallinnas koos maksupidu peavad, kuidas nad üksteist poolelt sõnalt mõistavad venelastele pugemise teemadel, millise iseenesestmõistetavusega nad õõnestavad ja kahjustavad eesti rahvuskultuuri oma multikulturalismi ja rahvastevahelise sõpruse ibaga…”
Tõnis Bleive
(märkused, küsimused: t6nis.bleive(at)email.ee)

778 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>