Kivisildnik: Rikkale vähemusele vabaturg, ülejäänutele vabasurm

Toiduhind tõuseb, bensiini ja elektri hinnad tõusevad, vesi, toasoojus ja üldse kõik eluks esmavajalik läheb aina kallimaks, laenude ja kohtukuludeni välja. Kas vabaturg on lakanud toimimast?

Rumal küsimus. Nagu näeme, vabaturg toimib täiega, ilma tõrgeteta ja annab ennast valusalt tunda isegi seal, kus vabaturgu ega mingit turu haisugi olla ei tohiks, nagu näiteks kohtus.

Kõik mis on vajalik ja ilma milleta hakkama ei saa, läheb kallimaks, kasutud ja poolkasutud asjad — nagu näiteks raamatud — hinnatakse alla ja müüakse maha euro või kahega. Ostsin just äsja G. Sorose raamatu viiekümne sendiga. Turg on julm ja õiglane ega halasta isegi tippspekulandi loomingule.

Turukubjaste juttu kuuleme me igas eluvaldkonnas, küll loomemajanduse luuluna, küll tasuta kõrghariduse vastu tõstetud häältena, küll haigekassa bürokraatide soigumisena. Rahast ja turunõuetest on saanud elu ja inimese mõõt. Palju kaugemale ilmselt enam minna ei saa. Turg, eriti rahaturg, on meile püha.

Põhiseaduse järgi on see riik eesti kultuuri, keele ja rahva püsimise jaoks. Mis toimub aga tegelikult? Kultuuriministeeriumi on kärbitud suurusjärgus 30 protsenti ja kärbitakse isegi praegu, hüsteeriliselt üleshaibitud majandustõusu ajal ikka edasi. Ehkki turufundamentalistide teooria kohaselt läheb kultuuril siis hästi, kui majandus tõuseb.

Samas valmistub valitsus erinevate abi- ja solidaarsuspakkidena matma dekadentliku rahaturu (loe saksa ja prantsuse pankurite kasumi) päästmiseks hiigelsummasid — pankurisolidaarsusse kaks ja pool miljardit eurot ja pankuristabiilsusse veelgi enam.

Eesti Pank on veel selle aasta algul ostnud 190 miljoni euro eest lootusetult halvaksläinud Kreeka võlakirju ja meie pensionifondid on samatüübilist mustust ääreni täis. Turg ei saa mu meelest küll enam vabam olla, turu käed ja käsilased on nii vabad, et teevad sulle möödaminnes abordid ka ära, oled siis rase või ei.

Fakt on see, et turg on täiuslikult vaba ja see vastik turuvabadus on meile kahjulik. Turuvabadus on tõeline luupainaja eesti rahvale ja kirstunael eesti kultuurile, seega tuleb ta käibelt kõrvaldada. Oleme seatud valiku ette, kas turg või meie, ja siin saab olla ainult üks jätkusuutlik valik. Amokki jooksvale vabaturule tuleb päitsed pähe panna.

Kui turuvabadus on toonud kaasa korruptsiooni ja majandusliku laostumise, massilise töötuse, võlaorjuse, hariduse, meditsiini, kultuuri ja sotsiaalsfääri allakäigu ning see omakorda on viinud hulga inimesi pagulusse ja või vaesusse ning neilt, kel veel töökoht alles, kooritakse seitse nahka Euroopa suurima hinnatõusuga… siis tuleb turuvabadusele piir panna.

Turg on tõestanud, et ta kasutab oma vabadust eesti rahva ja kultuuri vastaseks tegevuseks ja sellega peaks olema jutt lõppenud. Aga tee sa Ligile või mõnele teisele sellisele väliskapitali teenrile midagi selgeks. Isegi kui ta saab millestki aru, siis tema isiklik heaolu sõltub imetegudest, mis saavad osaks suure raha ustavatele teenritele.

Eks me kõik mäleta, kuidas Mart Laar sai pärast turuvabaduste edendamist sooja koha panga nurgas ja siis suure rahalise preemia liberaalide mahitamise fondilt, mille andis üle oma riigi laastanud president oma riigi laastanud peaministrile. Nii või kuidagi teisiti, pankuritele osutatud teened ei jää tasumata.

See roojane vabaturg surub meile peale ei kellegi poolt valitud bürokraatide tehtud seadused ja maksustab meid täpselt nii palju, kui meil raha on. Kui pappi enam ei ole, oleme sunnitud laenama või võõraid laene tagama, mis on kokkuvõttes üks ja sama, sest puht matemaatiliselt pole näiteks Kreekal laene võimalik tagasi maksta.

Aga vabal turul saaki varitsev vaba pankur peab saama kõik mis ta tahab ja siis me laename ja laename. Laenamine on vaba rahaturu huvides ja pole mingit vahet, kas me laename endale või teistele, kas laename mõttega või jaburalt, kas maksame tagasi või läheme pankrotti. Kõik variandid on vabale turule kasulikud ja meile halvad või väga halvad.

Kogu selle lolli laenamise mõte on ilmselge — vaba pankur peab saama kasumit, ja kui ta enam kasumit ei saa, peab ta saama võimule, et sinu halvasti korraldatud rahaasjad sättida nii, et pankur saaks veelgi rohkem pappi, lõputult palju pappi. Läti oligarhide valitsus on ainult üks näide paljudest omataolistest, toorem ja läbipaistvam kui mõnedki muud, aga seda õpetlikum. Sümptomaatiline on see, et kui oligarh poleks võimul, siis läheks ta väga pikaks ajaks vangi.

Me ei pea kartma seda, et riik või riiklikud moodustise üldse ära kaovad. Vabal turul on vaja ainult kasumit, kui riike enam poleks, siis poleks kahjumit kellegi kaela lükata. Me oleme juba praegu olukorras, kus suure osa maksumaksja raha riisuvad erineva suurusjärguga vabaturukupjad ja globaalkülakurnajad.

Vabal turul vabalt sagivate täitmatute parasiitide jaoks on väga mugav jätta meditsiin, haridus sotsiaalsfäär ja kultuur kui kahjumlikud tegevused riigi kanda, aga kui mõni osa nimetatud eluvaldkondadest tõotab kasumit, siis see erastatakse. Mäletate Eesti Raudteed, kui ta tootis kasumit, siis ta erastati, kui ta enam kasumit ei tootnud, siis ta osteti riigile tagasi. Tüüpiline juhtum vabal turul.

Riik on kohati kindlasti väga halb peremees, väga sageli seetõttu, et riigiametnik on üleliia hea korruptant. Aga vaba turg ei ole mitte peremees, vaid orjapaidaja, vereimeja ja kõige ehtsam bandiit. Või kuidas teie nimetaksite Tallinna Vee tüüpi vabaturumonopoliste või meie väga austatud toidukaupade edasimüüjaid, kes kriisi ajal kasvatasid kasumit viiendiku võrra? Kuidas te nimetate Rootsi pankade mõõtmatut ja sügavat inimarmastust?

Rikkale ja korrumpeerunud vähemusele on see vaba turg, kõigile ülejäänutele vabasurm.

Sven Sildnik

20.06.2011

Esmaavaldatud Delfis

1,159 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>