Vello Leito: Väited, et eesti majandus kasvab, ei ole tõesed

Üha häälekamaks lähevad väited, et eesti majandus on jälle kasvama hakanud, ja et lausa kiirenevalt!!! Delfi avarustest leidsin isegi sellise paukpealkirja: “Eesti I kv majanduskasv oli Euroopa kiireim.” No ei või olla. Täpsemal uurimisel selgus muidugi, et tolle artikli algallikaks oli ESA 9. juuni pressiavaldus, mille pealkiri kõlab aga sootuks teisiti: “I kvartalis majanduse kasv kiirenes”. Edasi tuleb pressiteates tekst: “Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sana kvartaliga võrreldes 8,5 protsenti, … “ Nii, et kasvas ikkagi Eesti sisemajanduse koguprodukt aga mitte eesti majandus.

Ja nii aastast aastasse, peavoolumeedias eesti majandus, siis kui vähegi-vähegi võimalik alati kasvab, seda eriti kartellimeedia pealkirjades. Reaalsuses kasvab aga parimal juhul sisemajanduse koguprodukt, mis aga eesti majandust kohe mitte ei mõõda.

Kui mitmendat korda viimastel aastatel kordan üle, et SKP mõõdab kogu majandustegevust – summarselt nii rahvuslikku kui väliskapitali majandustegevust Eestimaa pinnal. Majandustegevust mõõtvate näitajate hulgast ei saa puhtal kujul eraldi välja tuua eesti majandusnäitajaid (st Eesti rahvusliku majanduse näitajaid),

Kiil

Teoreetiliselt peaks selleks olema justnagu tabeli 10-60 6. rida: reaalne kogurahvatulu, elik rahvuslik koguprodukt, aga ei ole, sest Euroopa Liidu ettekirjutuse alusel retsiti 2006. aastal seegi näitaja ära (vt päiseartikli: “Teadmiste …. ,” 3. ptk). Lähitulevikus püüan selle teema käsile võtta, samuti avalikkuse ette tuua ka teabe varandusliku ebavõrdsuse kohta.

sest juba 2000. aastast alates ei avalikustata ettevõtluskapitali kuuluvust omanikuliigiti ega peeta eraldi statistilist arvestust. Ent midagi siiski välja selgitada saab.

Kui silmas pidada majandustegevuse ühte peaeesmärkidest – majandustulemi jõudmist residendist (Eesti püsielanik) tarbijani, selle jaotumist isikute lõikes – siis kõige tõesema tulemuse annab mediaankeskmise palga ostujõud, sissetulekute jaotus tuludetsiilide järgi ja tegelik tööhõive määr ühiskonnas. Aga kui soovida pilti rikkuse tootmise kogumahust, mis residentideni jõuab, siis ESA ja MTA (Maksu-ja Tolliamet) avalikku teavet silmas pidades annab täpseima tulemuse lõpptarbimiskulutuste suurus. Lõpptarbimine näitab, mis tegelikkuses jõuab rahvusliku majanduse kaudu residentideni.

Lõpptarbimiskulutuste avalikustamise osas on sel aastal toimunud läbimurre. Veel möödunud aasta lõpus, kui kirjutasin oma 50-tuhande tähemärgilist draakonartiklit: “Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?” (vt kodulehe päisest) polnud ESA materjalidest võimalik leida seda kõige olulisemat tabelit 10-60, kuid selle aasta alguses mingil ajahetkel oli tekkinud ESA andmebaasi tabeli RAA14 raamidesse kõik tabeli 10-60 näitajad. Rohkemgi veel, ära on toodud ka ülioluline lõpptarbimiskulutuste näitaja P3, (vt lk 73, “Euroopa Rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995”, lühendatult: ESA 95). Kahjuks pole küll P3 koostisosi P31 (individuaalsed tarbimiskulutused) ja P32 (kollektiivsed tarbimiskulutused), samuti puudub liitnäitaja P4 (tegelik lõpptarbimine) oma koostisosade P41 (tegelik eratarbimine) ja P42 (tegelik kollektiivne tarbimine), mis kõik koos avaksid sügavuti tõe rahvusliku majanduse seisundi kohta tegeliku tarbimise kaudu, ent vägagi palju annab ka ainuüksi mõõde P3 oma numbrilisel kujul.

joonis_17-06-11

Joonisel on graafiliselt esitatud ESA tabelis RAA14 toodud andmed, kusjuures nii SKP kui P3 väärtused on antud ahelväärtustena, st elimineeritud on inflatsiooni mõju. Nagu näete, SKP kasvab reipalt, lõpptarbiskulutused aga kurvalt longus. Mida oligi hädasti vaja teile teada anda.

Vello Leito

15.06.2011

1,047 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>