Kivisildnik: Darja haaras teatepulga

Muude tähtsusetute uudiste hulgas oleme ilmselt juba unustanud väikese sõnumi, millega anti teada, et aprillis olid Eesti kõige populaarsemad lapsenimed Maksim ja Darja. Vaevalt et see euroopalike väärtustega kiirelt kohanenud publikut üllatas. Londonis on juba hallidest aegadest peale kõige menukam poisinimi Mohammad, Johnid ja Jaanid on ELi demograafiline lähiminevik.

Eesti elanikkonna rahvusliku koostise kohta tulevikus võime ainult oletusi teha. Olukord väliskapitalist okupeeritud Eestis on ettearvamatu, sest enne kui uus suur migrantide jaotuspunkt valmis saab, solidaarsusmigrandid vastu võetakse ja lastetoetustega varustatakse, ei oska keegi öelda, kas enne saavad enamuseks Maksimid või Mohammadid.

Rõõmusõnum sõja- ja mugavuspõgenikele

Teema sissejuhatuseks olgu öeldud, et väljasuremises pole mitte midagi traagilist. Eesti rahva kadumine maamunalt on kasulik kõigile teistele rahvastele, eelkõige naabritele ja vaba eluruumi otsijatele. Ühed saavad oma valdusi laiendada ja teised elujärge oluliselt parandada. Olgugi siin külm, pime ja kole, ilma eestlasteta on põhjamaine kliima suhteliselt talutav.

Kinnismõtteliste globalistide, sõja- ja mugavuspõgenike ning naaberimperialistide rõõmuks tuleb tunnistada, et olud muutuvad eesti rahva keele ja kultuuri säilimiseks iga päevaga halvemaks ja juba täna on olukord enamvähem lootusetu. Ma ei spekuleeri, vaid toetun ajaloolisele kogemusele. Ärgem tekitagem paanikat mõne vastsündinud Maksimi pärast, unustame kultuuriministeeriumi kärped kolmandiku ulatuses, jätame kõrvale dementsed reformid haridussüsteemis ning riigireetmise küllusliku menüü.

Uurime lähemalt ainul kaht teemat: millistes oludes on eestlased suutnud eestlasteks jääda ja millistes oludes nad ei ole sellega hakkama saanud. Raudmeeste invasiooni ja parunite ülemvõimu elasime me üle ainult tänu sellele, et saksa talupoegade laevaga siia vedamine oli liiga kallis ja hobusega tulemiseks oli tee liiga pikk. Seekord jäime enamusse ja vedasime välja.

Võtmesõna oli isolatsioon, omaette olek. Eesti on kõige väiksem mandril asuv omakeelne nüüdiskultuur, väiksemad on kõik saartel, isoleeritud, elavad omaette kuskil kaugel nurga taga nagu näiteks Islandis.

Kuidas me elasime üle nõukogude okupatsiooni?

Kommunistliku ikke all olime läänest hermeetiliselt isoleeritud, kuid idapiir oli lahti, tartlased käisid peaaegu igal nädalavahetusel Leningradis teatris, lugege Vahingu päevaraamatuid. Aga küsimus on selles, miks nad tagasi tulid? Miks Unt ja Tooming ei venestunud, nagu tšuktši kirjanik Rõtheu? Isolatsiooni sisuliselt ei olnud, kui kolhoosnikele kuuekümnendate lõpus pass anti, vooris siia ilmatu hulk immigrante, väljaränne polnud aga kõneväärtki. Miks?

Matslus kui eestluse elujõud

Siin on kaks peaaegu võrdselt tähtsat argumenti: veidi parem elatustase ja teatava tarbimisväärtusega kultuur. Venemaa avarustel polnud lihtsalt paremat paika, kuhu minna. Nii jäädi kodumaale ja ollakse siin hetkel veel enamuses. Mis juhtub aga siis, kui eestlased jäävad vähemusse?

Ajalugu räägib üht – maamatsid olid külades enamuses ja jäid eestlasteks, aga maatõugu linnavurlede vähemus läks rahvuskehandile kaduma. Meie linnad olid algusest peale võõrkeelsed ja kui eestlane mõisast ära kargas, siis ta üldjuhul ka saksastus.

Mis on saanud meie väga lugupeetud väliseestlastest, eriti nende lastest? Mis on saanud Siberi ja Krimmi eesti küladest? Midagi ei ole saanud. Lõviosa pagulastest on assimileerunud, sulandunud, kadunud, jäänud on mõni keeleoskaja ätt. Tavaliselt kolmanda põlvkonna väliseestlane, olgu ta Venemaa, Kanada või Rootsi pagulane, enam eesti keelt ei oska. Ja ongi kõik.

Kas vanemapalk või venestamispalk

Reegel on see, et eestlane jääb eestlaseks ainult siis, kui ta elab eestlaste hulgas, muulaste seas saab meie kultuuriline nõrkus saatuslikuks. Me lihtsalt kaome ära, me ei oska või ei taha oma kultuuri ja keelt hoida. Põhjused on välja selgitamata, igal juhul eestlased ei suuda muulaste hulgas eestlaseks jääda, nii on see alati olnud ja pole mingit põhjust arvata, et see enam nii ei ole.

Praegu on kultuurilise ja majandusliku eelisega halvasti. Majandus on meil kindlalt kehvake, algharidus konkureerib Euroopa parimatega, aga pidev lühendamine, lamendamine ja nudimine hävitavad peagi ka selle, mis kesk- ja kõrgharidusest veel alles. Tõenäoliselt juhtub see ühe inimpõlve jooksul nagu Inglismaal.

Lugege, mida kirjutas Kõusaar Briti haridussüsteemist, kus veel kuuekümnendatel oli enamik Oxfordi tudengeid riigikoolist, praegu minnakse Oxfordi peaaegu eranditult väga kallitest erakoolidest. Haridusest saab meilgi õige varsti rikkurite privileeg ning seega muutub surve minna välismaale inimväärset palka otsima veelgi suuremaks.

Ja siit see tuleb, noored lahkuvad kodumaalt ega kavatse siia enam kunagi tagasi tulla. Maaelu, seda põlist eestluse tagalat meil enam ei ole, maal elab mõni protsent elanikkonnast ja sealt ei tule enam keegi assimileerunud pagulastest jäänud auku täitma. Tõenäoliselt täitub või täidetakse see auk musta ja kollasega.

Maaelu oli tähtis kahest seisukohast: esiteks on traditsiooniline talu soodne keskkond laste sünnitamiseks, sest mida rohkem lapsi, seda rohkem töökäsi ja rohkem jõukust. Linnas lapsed ainult raiskavad niigi vähest korteriruumi ja ööklubiressurssi. Linnas on lapsed koormaks ja ükski arukas inimene neid välja ei kannata.

Teine maaelu eelis on ühistegevus. Maal ilma talgute ja ühistuteta välja ei vea, külas on ühistegevus loomulik ja vajalik. Minu isiklik arvamus on, et Eesti riik rajati ühistegevusele ja nüüd, kui tänu linnastumisele, genotsiidile ja globaalkülakurnamisele on ühistegevus lakanud olemast, peab ka Eesti riik koos rahva ja keelega kaduma – ilma laste, kultuuri ja ühistegevuseta ei joonista midagi välja.

Vanemapalk ei aita meid kuigivõrd, pigem näib tast rohkem kasu olevat Maksimide ja Darjade emadele. On selle põhjuseks venelaste madalam palk või suurem töötus, ei tea meie. Igal juhul on sest paljuhaibitud orjasünnitamispistisest saanud hoopis tõhus venestamispalk. Hästi tehtud.

Sven Sildnik

28.05.2011

Esmaavaldatud Õhtulehes

812 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>