Vello Leito: Kas üldine maksukoormus on 36% või 49,6%?

Eesti valitsus määritleb riigi üldist maksukoormust kui makstud maksude (eelarve) jagatist SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusega. Selline lähenemine on põhimõtteliselt väär, sest SKP ei väljenda Eesti rahvusliku majanduse suurust, vaid kujutab endast kogu lisandväärtust, mis Eesti territooriumil luuakse, sealjuures siis ka mitteresidentide poolt loodud lisandväärtust. Et aga Eesti puhul mitteresidendid viivad kasumi maksustamata kujul välja, siis tekib oluline moonutus tegelikkuse väljendamisel. Eriti käib see võõra päritoluga ettevõtlus- ja laenukapitali kohta – toovad suured rahad sisse, pööritavad seda inimeste ja ettevõtte taskutes veidikese, ning veavad siis kasumi puhtalt välja. Nii saamegi tulemuseks, et SKP on suur aga eelarve väike, seega siis üldine maksukoormus samuti.

Taoline asjade seis on Eestis tekitanud olukorra, et kapitalimaksud moodustavad üldisest maksukoormusest vaid 16%, sel ajal kui EL keskmine on 31%. Ebanormaalne olukord, mis on Eesti riigile ja elanikele kahjulik.

Riigis valitseva üldise maksukoormuse leidmine pole tegelikkuses sugugi lihtne. Ühte metoodikat kirjeldab allpool tsiteeritud artikkel. Selle metoodika alusel koostatud riikide võrdlustabelis on Eesti üldine maksukoormus 49,6%, sel ajal kui valitsuse poolt määritletud üldiseks maksukoormuseks on vaid 36%. Siit siis ka need numbrid, mida 05.03.2011 Valimisstuudios kasutasin mina ja mida kasutas saatejuht.

Aeg maksukoormust vähendada!

Villi Tõntson

PricewaterhouseCoopers, maksuosakonna juht

PwC uuringu kohaselt on ettevõtjasõbralik maksukeskkond Eesti konkurendieelis, kuid peaksime suutma seda paremini ära kasutada.

Maksud on kujunemas eelseisvate Riigikogu valimiste põhiteemaks ning see, kes peaks rohkem kes vähem makse maksma, kütab kindlasti valimistele eelnevatel kuudel kõvasti kirgi. PwC ja Maailmapanga koostöös tänavu juba kuuendat korda ilmunud esinduslik rahvusvaheline ettevõtete maksukeskkonna võrdlev uuring on heaks võimaluseks käsitleda maksuteemat erapooletult, arvudele tuginedes ning nii ettevõtete aspektist kui võrdluses teiste riikidega. Uuringu metoodika põhineb ühesuguse hüpoteetilise ettevõtte* asetamisel eri riikide seadusandlikku keskkonda. Kus-on-maksumaksjal-hea-elada-edetabeli koostamisel võrreldakse muuhulgas ettevõtte aastas maksude deklareerimisele ja maksmisele kuluvat aega, maksete arvu ning maksukoormust (mis sisaldab kõiki äriettevõtte poolt tasutavaid makse, s.h tööjõumakse ja kohalikke makse).

Üks hea ja üks halb uudis

 PwC uuring näitab, et Eesti on maksukeskkonna atraktiivsuselt endiselt Euroopa Liidus ja maailmas kõrgel kohal ning aasta varasema uuringuga võrreldes on meie positsioon kaheksa koha võrra paranenud. Maailmas on meie maksukeskkond ettevõtjasõbralikkuselt 30.-ndal kohal, Euroopa Liidus kuues (Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel). Tõus mulluse uuringuga võrreldes tuli kaasnenud maksete arvu vähenemisest (näidisettevõtte puhul üheksalt seitsmele), millega oleme lihtsuselt maksumaksja jaoks Rootsi järel ja koos Prantsusmaa ning Lätiga EL-is jagatud 2.kohal. Maksude maksmisele kulub Eesti ettevõtjal 81 tundi aastas, mis on Luksemburgi ja Iirimaa järel Euroopas paremuselt kolmas. See annab ilmselgelt tunnistust sellest, et meie maksusüsteem on nii ülesehituselt kui tehniliselt korralduselt maailmatasemel ja ettevõtluskeskkonna üks kindel tugevus ja konkurentsieelis.

Seejuures on ka meie ettevõtete maksukoormus „maailmatasemel“, ehkki seda mitte selle sõna parimas mõttes. Edetabelis, kus madalaim maksukoormus annab esikoha, langes Eesti mulluselt 131. kohalt 134.-ndaks. Näidisettevõtte maksukoormus kasvas töötuskindlustusmaksete suurenemise tõttu 0,5% võrra (49,1%-lt ettevõtte aastakasumist 49,6%-ni) mis ka „rikaste Euroopa riikide klubis“ annab alles 19.-nda koha. Eesti ettevõtted maksavad makse rohkem mitte ainult oma naabritest Lätist ja Leedust (peaaegu kolmandiku võrra!) vaid ka rohkem kui heaoluriikides Soomes ja Saksamaal.

Mitmed tabelis tõusnud riigid reageerisid kriisile ettevõtte tulumaksu vähendades. Eesti seda oma maksusüsteemi omapärast tulenevalt ei teinud, kuna ettevõtja võib oma maksukoormust dividendide suurust reguleerides ise mõjutada. Kahjuks selle universaalse maksusoodustuse mõju uuringu tulemustes ei kajastu, kuna mudeli eelduse kohaselt maksab näidisettevõte poole kasumist alati dividendideks.

Õige aeg makse alandada

 PwC maksuspetsialistide hinnangul on Eesti riik käitunud kriisiajal makse tõstes ratsionaalselt  – kriisi taandudes on kindlasti põhjendatud ettevõtluskeskkonna edendamine ettevõtete maksukoormuse vähendamisega, seda eriti arvestades riigi üsna unikaalselt soodsat eelarvepositsiooni madala võlakoormuse ja kontrolli all defitsiidiga.“

695 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>