Valimisprogramm 2011

I Majandus

1. Lõpetame uusliberalistliku majanduspoliitika, läheme üle rahvusriiklikule protektsionismile, rahvusliku majanduse kesksusele.

2. Ehitame välja klassikalise pangandussüsteemi, milles on riiklik pangandus, eesti kohalikul kapitalil pangandus ja väliskapitalil pangandus.

3. Välisinvesteeringud võtame kontrolli alla, tõkestame siseturgu ja ressurssi ülesostvad välisinvesteeringud.

4. Infrastruktuur: raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad jne, peavad kuuluma riigile. Keelustame maa müügi väliskodanikele. Seadustame Eesti Vabariigi territooriumil asendusmaa ja metsa tasuta andmise õigusjärgsetele omanikele, kelle maad ja metsad asuvad käesoleval ajal Venemaal Tartu Rahulepingujärgses piirialas.

5. Viime seadusaandluse rahvusliku majanduse prioriteetseks. FIEde kohta käiva seadusandluse  lihtsustame nii, et iga põhikooli lõpetanud isik võib raskusteta ja lühikese ajaga  toime tulla nii asutamise kui aruandlusega. Põhikooli õppeprogrammi viime sisse innovatsiooni, leiunduse ja prktilise ettevõtluse aluste õpetamise.

6. Üldist maksukoormust alandame praeguselt 49,6 protsendilt 39%-ni.

7. Üksikisiku tulumaksu teeme kaheastmeliseks. Järsult vähendame palkade  erinevust, tuludetsiilide jagatise viime EL keskmisele tasemele.

8. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 144 EUR/kuus miinimumpalgani 278 EUR.

9. Riigist väljaviidava kasumi maksustame rahvusvaheliselt keskmisele tasemele.

10. Omandireformi käigus jäeti ükssada tuhat inimest (praegused sundüürnikud) ilma endi eluruumide ostueesõigusega erastamisõigusest. Riigikogu 1997.a. 17. septembri istungi stenogrammist võib lugeda, kui esines majandusminister Jaak Leimann, et “tõepoolest 100 000 on neid inimesi, kes ei saanud EVP-dega erastada nagu teised”. Nendele üürnikele, kes erastasid endi korterid EVP-de eest andis riik majanduslikud eelised elu alustamiseks uues ühiskonnakorras.

11. Sundüürnikele tekitatud kahjude hüvitamiseks on riigil vaja ca 10 miljardit krooni (3-5 inimest perekonnas, ca 25 000 põhiliselt ahjuküttega korterit).

12. Näiteks viisid välisinvestorid ainuüksi 2007. aastal riigist välja 37 miljardit krooni puhaskasumit – seega on riigil võimalus ja peab hüvitama sundüürnikele tekitatud kahjud täies ulatuses mõistliku aja jooksul suurusjärgus viis aastat.

13. Vähendame järsult riiklikku bürokraatiat.

14. Tööpuuduse vähendamine ja elatustaseme tõstmine on võimalik vaid rahvusliku majanduse kordategemise kaudu ja seda me teemegi.

II Riigikaitse, välispoliitika, turvalisus

1. Kartus, et Venemaa tuleb tagasi on rohkem kui põhjendatud, ent Venemaa ei tule tagasi mitte rauast relvadega. Füüsiline alistamine ei ole kunagi pöördumatu, relvastatud okupatsioon lõppeb alati kord ära. Venemaa on tagasi tulemas nii, et tagasijõudnuna oleks jäämine igavene – Eesti ostetakse üles nn Euroopa ühiskodu loomise projekti järgi: alul täielik viisavabadus Vene Föderatsiooni ja föderaalse ELiidu vahel, seejärel ühine majandusruum (Saksamaa ja Prantsusmaa heakskiit on juba olemas), seejärel luuakse poliitiline liit, ehk Euraasia föderatsioon, milles Eesti muutub vääramatult etniliseks piirkonnaks eestlastest aborigeenidega. Selle skeemi realiseerumiseni võib olla veel ehk neli -viis aastat aega.

2. Ülaltoodut silmas pidades on kõik jutud NATO vihmavarjust, NATO kaitsvast rollist vaid valuvaigisti surmatõve vastu. Kuna EL ja Venema on oma taotlustes ühine – EL on läitulevikus ühendatud Vene Föderatsiooni ja föderatiivse Euroopa liidu üks osa – siis ELiit meid Venemaa vastu ei kaitse; täpselt vastupidi.

3. Eestit ei hävitata niisiis tavarelvastusega, Eestit valmistutakse pöördumatult üle võtma majanduse ja poliitiliste vahenditega, seniste riigikoguparteide reetulikkust ära kasutades: Eesti on jõudnud olukorrani, kus kaitsepoliitikat tuleb kujundada esmajoones majanduse kaudu, sest Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud rahvusliku majanduse võimsus ja sõltumatus.

4. Rahvusliku majanduse arendamisel tuleb arvestada geopoliitiliste seaduspärasustega. Seetõttu Eesti rahvuslik majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. See on Eesti julgeoleku üks taladest. Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele oleks teine oluline tala.

5. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel.

6. Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega. Peame vajalikuks osaleda ÜRO rahumissioonides, kuid keeldume NATO „rahumissioonides“ osalemisest.

7. Eestimaa füüsiline kaitsmine saab tugineda üksnes rahva kaitsetahtele. Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge. Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada tuleb Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone.

8. Eesti välispoliitilist tugevust ja mainet võivad edendada eeskätt rahvusvaheline koostöö ja majanduslik kiirareng. Seepärast peab välispoliitika põhinema tasakaalustatud suhtlemisel kõigi lähemate ja kaugemate mittevaenulike riikidega lähtuvalt meie rahvuslikest huvidest. Tuleb hoida tasakaalus lääne ja ida suhted, kusjuures ida ei tähenda mitte Venemaad vaid kõiki riike meist idapool. Eesti lävimine teiste riikidega peab toimuma üksnes võrdsetel, väärikatel ja vastastikku kasulikel alustel. Eesti tuleb välja arendada rahvusvahelise kaaluga geopoliitiliseks subjektiks, meie välispoliitika peab saama geopoliitikapõhiseks, Eestist peab saama n-ö uus Šveits  (lahend on lahti räägitud raamatuga: „Eesti & geopoliitika“, Tallinn, 2002). Toetame teiste rahvaste enesemääramisõigust ja omariiklust oma põlisel kodumaal.

9. Peame oma kohuseks teavitada ELiiduga liitumisega kaasnevatest tagajärgedest: omariikluse kadumine, kodumaa kaotamine majanduse ja  ressursi, eelkõige maa ülesostmise läbi, kontrolli kadumine piiri, territooriumi ja immigratsiooni üle, keele-, kaitse-, majandus- ja välispoliitika üle. Kõige selle tagajärjel eesti rahvas muutub kiiresti riiklusvõimetuks pärismaalaseks oma kodumaal. Rahvuskliku majanduse ülesehitamise järel tuleb kohe alustada lahkumisläbirääkimisi Eliidust. Euroopa Liit olgu meile oluline partner ja koostööst maksimaalse kasu ammutamine eeldab just iseseisvaks riigiks olemist. ELiit on liitriik ja selle omavalitsuspiirkonna staatus ei rahulda meid. Selgitame jätkuvalt, et iseseisvusele, vabadusele ja rahvusliku majanduse ülesehitamisele pole alternatiivi, et iseseisva Eesti ülesehitamine on võimalik (vt EIP doktriin: “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum”, vt link „Põhidokumendid“) ja realiseerituna kogu maailma imetlust vääriv.

10. Turvalisus. Peame isikuvabadust ühiskonna aluseks. Senine riigivalitsemine ei ole suutnud ära hoida vabaduste ning võimaluste kuritarvitamist, mistõttu sama tähtsaks kui on karistuse karmus, peame karistuse vältimatust. Tuleb tugevdada õiguskaitse süsteemi.

11. Erilist rõhku tuleb panna kuritegevuse ja korruptsiooni väljajuurimisele seadusloomest. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine olgu üks riigi prioriteetidest. Kriminaalkorras karistatud isikud ei tohi saada võimalust taotleda kodakondsust.

III Maksupoliitika

1. Üksikisiku tulumaksu langetame 20%-ni, FIEde tulumaksu kaotame. Praegusele üheastmelisele tulumaksule lisame teise astme.

2. Tulumaksuvaba miinimum tuleb viia võrdseks miinimumpalgaga.

3. Sotsiaalmaksu langetame nelja aasta jooksul väiksemaks kui 30%. Töötaja töötuskindlustuse maksu vähendame 1,5%-ni

4. Aktsiisimakse tuleb vähendada. Kütuste aktsiis tuleb lasta EL-i poolt kehtestatud miinimumini.

5. Ei poolda kodumaise kapitali suuremat maksustamist. Väliskapitali ettevõtlustulu maksustame EL-i keskmisel tasemel, mis on 31% kogu maksukoormusest; Eestis moodustab kasumimaks 16% üldisest maksukoormusest.

6. EL-i keskmine üldine maksukoormus on 44,2%, Eesti üldine maksukoormus on 49,6%. Peame vajalikuks viia üldine maksukoormus Eestis viie aasta jooksul alla 40%-i konkurentsivõime tõstmise eesmärgil, elanikkonnale kättejääva rikkuse suurendamise eesmärgil.

7. Pooldame maksumuudatuste suuremat rolli majanduse suunamisel. Restruktureerime maksulaekumiste osakaalud: vähendame tööjõumaksustamist, tõstame kasumimaksud väliskapitali osas EL-i keskmisele tasemele.

8. Maksumuudatustega me oma valimislubadusi ei rahasta. RKP kiire kasvu saavutame panganduse reorganiseerimise kaudu, samuti RKP osakaalu tõstmise kaudu SKPs.

IV Lõimumispoliitika

1. Lõimumispoliitika tõhustamine pole vajalik. Kes soovib assimileeruda, see saab seda vabalt teha. Sundkorras eestistamine loob vaid sisemist rahulolematust ja pingeid.

2. Ei muulased ega etnilised eestlased ebausalda riigivõimu, vaid istuvaid valitsusi ja riigikoguparteisid. Riigikoguparteid peavad hakkama kõiki oma lubadusi täitma või siis lahkuma poliitiliselt areenilt. Eelkõige tuleb korda teha majandus ja tõsta inimeste elatustaset. See oleks võimalik vaid EIP majanduspoliitikat rakendades. Kui mainitud asjad korras, siis tuleb ka lugupidamine riigi ja valitsuse vastu.

3. Kodakondsuse andmist ei tule lihtsustada.

4. Venekeelsed gümnaasiumid võivad jääda, sundeestistamine on vägivald. Küll aga peavad vene gümnaasiumid tagama eesti keele oskuse – siis tuleb eluterve ja mahult otstarbekas assimilatsioon iseenesest.

5. Eraldi ühe või teise inimrühma töötuse vähendamine on sõelaga vee kandmine. Majandus tuleb lihtsalt korda teha, sest selles pole ju midagi keerulist kui vaid tahetaks.

6. Sisserände praegused kvoodid võivad jääda, kuid tuleb jälgida, et need salaja suurenema ei hakkaks. Viisavabadusest Venemaaga tuleb kategooriliselt keelduda.

V Sotsiaal- ja perepoliitika

1. Iivet saab tõsta üksnes perekondade majandusliku olukorra parandamisega, rahvusliku majanduse jalgadele tõstmise kaudu EIP majandsstrateegia alusel: pangandusreform + rahvusriiklikule protektsionismile üleminek. Lääne kultuuriruumis ei kehti kolmanda maailma hoiak, et mida rohkem lapsi, seda turvalisem vanadusepäevil. 2.Kõik ülem- ja alampiirid tuleb siduda mediaankeskmise palga ostujõuga ja need piirid tuleb määratleda protsendina mediaankeskmisest palgast. Piirid peavad olema liikuvad sõltuvalt ühiskonna majanduslikust seisundist, mille määrab  ära ühiskonna lõpptarbimise suurus väljendatuna ostujõus. Praeguses olukorras tuleb vanemahüvitise ülempiiri tuua allapoole.

3. Praeguses majanduslikus olukorras tohib lapsetoetusi maksta vaid vaestele perekondadele.

4. Inimene peab saama valida millal läheb pensionile. Valikuvahemikuks peaks olema 60-65 aastat.

5. Pensioni saab tõsta vaid siis, kui majanduslik olukord seda võimaldab. Pensionifondi suurus peab olema paika pandud protsendina ühiskonna jõukusest lähtudes lõpptarbimise mahust ostujõu alusel.

6. Toimetulekupiir ja -toetus peaksid olema oluliselt suuremad. Rahastada väljamaksete suurenemist saab üksnes rahvusliku majanduse kordatetgemise kaudu, nii nagu eespool öeldud.

7. Keelustada tulevad nii homoabielud kui ka homonduse igasugune reklaam ja eksponeerimine.

VI Tervishoiupoliitika

1. Loomulikult tuleb suurendada kulutusi tervishoiule, seda enam, et Eestis on sotsiaalkulutuste osakaal EL liiduvabariikide seas üks väiksematest. Ent praeguse korruptsiooni ja majanduspoliitika jätkudes sotsiaalkulutuste, sh terishoiukulutuste suurendamine pole märkimisväärsel määral võimalik ilma rahvusliku majanduse kordategemiseta = pangandusreform + protektsionistlikule majandusstrateegiale üleminek + „sõltumatute“ välisekspertide väljasaatmine riigist.

2. Praeguses olukorras pole mõtet erilisi lisarahasid suunata, sest praegune üdini korruptiivne süsteem majandab tühjaks ükskõik kui suured rahad tugiteenuste kaudu. Krooni aja alguses suutis meditsiinisüsteem toimida kordi effektiivsemalt väiksema rahastamise tingimustes. Ilma kuritegelikkuse välja juurimiseta meditsiinisüsteemi korda ei saa.

3. Ebaeffektiivsuse vastu parim ravim on kriminaalmenetlused semufirmade ja kartellide vastu. Paljude haiguste ravi tuleb haigekassa poolt rahastatvate teenuste hulagt kustutada: joomarlus, narkomaania … Elementaarne ravi peab toimuma ilma omaosaluseta. Kaugemate piirkondade arstiabi kättesaadavuse peavad kindlustama perearstipunktid.

4. Arstide lahkumine Eestist on mõningane probleem, kuid mitte kriitiline. Probleemiks on hoopis kunstlikult pikakas aetud ravijärjekorrad. On lubamatu, et sama arst saab tasulist teenust osutuda kohe, tasuta teenus aga mitme kuu pärast. Parim ravim on kriminaalmenetlused.

5. Alkoholi ja tubaka reklaam ning tarbijamängud tuleb keelata. Müügipindasid ja kohti tuleb vähendada, müügi kellaaegasid tuleb lühendad.

6. Kanepi legaliseerimist EIP ei poolda. Noortele tuleks näidata ennast segi süstinud tõmblevaid narkomaane ja lisada juurde haiguslugu, mis algab reeglina kergematest narkootikumidest.

723 total views, 9 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>