Tarmo Õunapuu: Sotsiaalne kriis ja lahendid

Meie rahva töötus on tõusnud 17,5 %-ni ning jäädes maailmas juba 159 kohale. Tegemist on sotsiaalse kriisiga.

Kuid töötus ei ole siinkohal kõige suurem probleem. Sellest ootamatumaks ja ohtlikumaks kujuneb meil hinnatõus, mis on tingitud maksutõusust.

Fakt: igasugune maksutõus toob endaga kaasa viitajaliselt hinnatõusu. Seega ei ole oluline maksude tõstmine, kuivõrd hoopis sisemise struktuuri ja loogika muutmine. Peame alustama kogu majanduse ja panganduse reformimist läbi Iseseisvuspartei lahendi kaudu.

Eesti Valitsus on tõstnud käibemaksu, kaotanud käibemaksu erisused, samuti tõstnud gaasi, mootorikütuse ning elektri aktsiise. Kui Te arvate, et see hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis peate pettuma! See hinnatõus on veel ees.

Kõige rohkem mõjutab hinnatõus madalapalgalisi kodanikke. Siinkohal on oluline öelda, et riik tegeleb statistilise manipulatsiooniga, kus palkade suurust arvutatakse aritmeetilise keskmisena. Tegelikkuses tuleb seda teha mediaankeskmise palgana, mis näitab rahva majanduslikku seisu palju halvemas valguses.

Eesti riik peab looma kiirelt tasandusmehhanisme kui me tahame, et Eesti rahvas suudaks oma peret toita.

Esimene tasandusmehhanism on tulumaksuvabamiinimumi viimine miinimumpalga tasemeni. On amoraalne võtta maksusid niigi väikselt sissetulekult, kelle jaoks toit on ju palju kallim, kui suurema sissetulekuga inimestel. Selle vahe me katame kõrgema sissetulekuga palkadelt. Põhjenduseks ja näiteks palun teil silme ette manada kett, mille tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli. Siinkohal Eesti ühiskonna kõige nõrgem lüli on madalapalgalised kodanikud. Kas me tahame tugevat Eestit? Eesti Iseseisvuspartei tahab! Me oleme kõik sotsiaalsed olendid, me kõik sõltume üksteisest ning samuti peame üksteise eest vastutama.

Teine tasandusmehhanism seisneb väljaviidava kasumi maksustamises, mis tuleb viia Euroopa keskmise tasemeni ning loob kokku finantse keskeltläbi 10 miljardit Eesti krooni.

Kolmandaks tahan käsitleda Kaiseministeeriumi kulutusi Afganistani sõjale, mis on igaaastaselt järsu trendina tõusnud. 2010 aastal kulutati 156 miljonit Eesti krooni otsesteks kuludeks. Kaudsete kulude kohta andmed puuduvad, kuid meie hinnangul tuleks seda summat korrutada kolmega.

Iseseisvuspartei deklareerib, et Eesti rahvuslikud huvid ei vaja ressursside pärast peetavaid rööv- ja koloniaalsõdu Iraagis ja Afganistanis.

Kas Te tõesti arvate, et me käime Afganistanis rahu valvamas ja terrorismi vastu võitlemas? Tegelikkuses kasutatakse meie veriseks muudetud maksuraha tudengiorganisatsiooni (Taliban) vastu võitlemiseks, kus nemad kaitsevad oma maad, peret, rahvast ning kultuuri… täpselt samaselt nagu meie kaitseksime oma maad ja lapsi enda riigi kaitsmiseks!

Islamiriikidesse tahetakse viia demokraatiat, mida meil endalgi ei ole! Demokraatia varjutatud õnnistuse ja kaitseloori taga on peidus diktaatorite invasioon ning oma võimupiirkondade laiendamine!

Kas me tõesti peame kulutama selliseid summasid võõrriikides sõdimise peale, kui meie enda rahvas on sotsiaalses kriisis, raskes majanduslikus seisus ning olukorras, kus 50% ülikooli lõpetanud arstidest plaanivad minna välimaale tööle? Minu meelest on see moraalitu!

Tarmo Õunapuu
Tel: 566 25 663
email: tarmo.ounapuu@gmail.com

535 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>