Kaspar Rammo: Ajalugu kordub, aga tihti farsina

Kaspar RammoAjalugu kordub, aga tihti farsina

Alates käesoleva aasta 1. maist kaovad viimased põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele ning välismaised spaekulandid võivad hakata meie odavat maad hulgi kokku ostma.

Piirangud maa müügile kaovad eestlastele majanduslikult väga ebasobival ajal. Maa hind on Eestis väga madal võrreldes isegi Ida-Euroopaga, rääkimata maa hinnast Lääne-Euroopa riikides. Probleemiks on ka meie väga madal palgatase ja vaesus, mis tekitab surve müüa oma maa ja mets maha võileivahinna eest, et saada ajutistki leevendust majanduslikele probleemidele. See kõik avab välismaistele spekulantidele võimaluse lihtsalt ja minimaalsete kuludega suuri põllumaa- ja metsamasiive kokku osta.

Nii jõuame tagasi 19. sajandisse, kus eestlane on isiklikult vaba, aga maa ei kuulunud talle vaid välismaalastest mõisnikele. 1816/1819 ja  1856 aasta talurahvaseadustega vabastati talurahvas orjusest, sellest peale olid nad isiklikult vabad. Neid ei tohtinud enam müüa, vahetada, osta ja mõisniku suva järgi kasutada . Siiski jäi mõisnike lobitöö tulemusel maa endiste mõisnike omandusse. Seega, kui talumees tahtis saada oma talu pärisperemeheks, tuli see mõisnikult välja osta. Enamus tegi seda laenude abil, sageli maksid laenu nii isa kui poeg mitme põlvkonna vältel.

Pärisorjus asendus laenuorjusega!

Laenuorjusest ei saa me üle ka tänapäeval. Eesti võlg ületab juba 19 299 910 000 EUR ja Sinu osa sellest on üle 15 600 EUR. Kas eestlase rolliks omaenda kodumaal jääb seista teeristil ja mängida möödasõitvatele välismaa härradele aborigeeni?

Kaspar Rammo

Eesti Iseseisvuspartei

893 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>