Statistikaamet: aga kui suurt numbrit te soovite?

Avalikkuse mõjutamisel pole tähtis mitte see, mis kirjas statistikaameti kodulehel, vaid see, mis ja kuidas meedia vahendusel avalikkuse ette jõuab. Lugege tähelepanelikult läbi www.E24.ee 22.02.2011 tekst: “Reaalpalk langes üheksandat kvartalit järjest”.

Väljavõte sellest: “Reaalpalk, milles tarbijahinna indeksi mõju on arvesse võetud ning mis näitab palga ostujõudu, langes aasta lõpus üheksandat kvartalit järjest. Mullu IV kvartalis langes reaalpalk 1,2 protsenti.

Statistikaameti teatel oli keskmine brutopalk 2010. aasta neljandas kvartalis 814 eurot ehk 12 735 krooni, kerkides 2009. aastaga võrreldes 3,9%. … “

Just nagu sovjetiajal on sobiv number igale maitsele olemas vanas heas stiilis: aga millist numbrit soovite!? Kui küsib Vello Leito, siis ütleb ESA, et reaalpalk langes 1,2 protsenti ja ma olen sunnitud vaikima, sest number on päris õige. Aga kui küsib Andrus Ansip, siis saab ta vastuseks, et palk aastaga tõusis 3,9%, ning Ansip läheb näost muhedaks: väga hea, statistikaamet, väga hea!

Loomulikult ei hakka Ansip kellelegi seletama, et see on brutopalkade artitkmeetiline keskmine jooksvates hindadses ja saadud on see number küsitluste teel. Loomulikult ei hakka ta ka seletama (juhul kui ikka ise teab), et aasta lõpus oli faktipõhiselt mediaankeskmine brutopalk 8068 krooni. Ammugi ei hakka ta kellelegi seletama, et viimase ostujõud taandatuna võrdlusaastale, milleks on EL poolt kohustuslikult aasta 2000, oli vaid 5035 krooni.

Statistikaamet on õppinud sujuvalt välja tulema: minul pole millestki kinni hakata, rahvas aga ahhetab, näe keskmine palk juba tõuseb! Anna vaid palganumber jooksvates hindades ja rahvas on rahul. Nii väike asi, aga vaata kuidas mõjub.

Vello Leito

30.03.2011

889 total views, no views today

Pärnus toimub tuntud iseseisvuslase loeng ja raamatuesitlus

Tuntud iseseisvuslane Jaan Hatto esitleb laupäeval, 2. aprillil 2011 Pärnus oma raamatut “Kuhu kadus Eesti demokraatia?“. Esitlus koos autori loenguga demokraatiast toimub Pärnu Keskraamatukogu Rippsaalis ja algab kl. 15.

Raamat on pehmete kaantega. Ta maht on veidi üle 140 lehekülje. Teose andis välja kirjastus “Matrix” ja seda saab osta kõigist korralikult varustatud Eesti raamatupoodidest.

Hatto on Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige ning Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja. Demokraatia on üks ta meelisteemadest.

Tõnu Kalvet

Allikas: Rahvuslaste Tallinna Klubi

737 total views, no views today

Vello Leito: Liibüa “konflikt” – Euroopa Liidu järjekordse laiendamistsükli algus

Jugoslaavia föderatsiooni lõhkumine

Kui liitriigil, riigil või ka poliitilisel parteil on tugev liider, siis on neid kõrvalt raske mõjutada, üle võtta, lagundada. Nii olid lood ka Jugoslaaviaga kuni elas Josip Broz Tito. 1980. aastal Tito suri, liitriigis elu pingestus ja juba jaanuaris 1990 Jugoslaavia kommunistide liidu erakorralisel kongressil ei suudetud lahendada erimeelsusi liiduvabariikide vahel, Jugoslaavia Kommunistlik Partei lõhenes, ning alustati mitmeparteisüsteemi ülesehitamist. 1990. aastal Jugoslaavia koosseisu kuulunud vabariigid korraldasid demokraatlikud valimised ning deklareerisid üksteise järel end suveräänseteks riikideks.

Augustis 1990 algasid relvakonfliktid Horvaatias, 1991 aastal iseseisvusid Horvaatia, Sloveenia ja Makedoonia, 1992. aastal Bosnia. 28. aprillil 1992 kuulutati välja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mis koosnes endisest Serbia Sotsialistlikust Vabariigist ja Montenegro Sotsialistlikust Vabariigist, kuid juba 2006. a. kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks vabariikideks ja Jugoslaavia föderatsioon lakkas lõplikult eksisteerimast. Tänane seis on selline, et Sloveenia on EL liikmesriik, EL kandidaatriikideks on Makedoonia, Horvaatia, Montenegro, Euroopa Liiduga liitumist valmistatakse ette Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinias ning Kosovos.

Käesoleva artikli eesmärgiks pole kaaluda, kas praegu EL liikmesriigi staatuses/selle ootel olevad riigid on meeldivamas seisundis, kui nad oleksid olnud Jugoslaavia föderatsioonis. Siinkohal huvitab ainult see, kuidas föderatsioon lõhuti ja liiduvabariigid valmistati ette uue föderatsiooniga liitmiseks. Nimelt on selle loo juures üks oluline nüanss. Liiduvabariikide iseseisvumine ei meeldinud Serbiale ja see üritas föderatsiooni lagunemist vältida, kaaludes seejuures jõu kasutamist. Enne aga küsis uus liider Slobodan Miloševic’ igaks juhuks USA käest, et kas neil on ehk midagi selle vastu, kui ühtsuse taastamiseks kasutatakse jõudu. USA vastas üheselt: see on teie siseasi, tehke, mida vajalikuks peate.

Just see oligi koht, kus Miloševic astus suurde ämbrisse, mis lõppkokkuvõttes läks talle maksma elu. Ta ei arvestanud sellega, et suurriikidel pole moraali, vaid neil on üksnes huvid. Ühel hetkel andsidki USA ja Euroopa Liit märku oma „kõrgest“ moraalist ning vajadusest takistada verevalamist, demokraatia jalge alla tallamist jne. Järgnes juba tuttav stsenaarium: sekkumine ÜRO egiidi all, NATO tõus juhtrolli, Serbia sõjaline alistamine. Jugoslaavia endised liiduvabariigid jäid loomulikult lääneriikide kontrolli alla, mis eesmärgiks seatud oligi. Miloševicile lihtlabaselt valetati selleks, et kogu lagunev föderatsioon kukuks Läänele sülle justnagu ilma vähimagi omapoolse veresüüta. Seega: Jugoslaavia föderatsioon lagundati EL föderatsiooni kasuks. Jugoslaavia juhtum on stiilipuhas nn väärtuspõhiselt algatatud sõjategevus okupeerimise eesmärgil.

Liibüa konfliktile üleminekuks vahepeal mõned netikommentaarid

Delfist:

Alatu vale, 20.03.2011

Tegemist ei ole kodusõjaga. Tegemist on sõjaga, kus immigrantidest araabia naftatöölised islamifanaatikud võitlevad lääneriikide toel põliselanike – berberite ja tuareegide vastu.

Postimehest:

Gaddafi on türann? 20.03.2011

Kui Gaddafi on selline kuri mees, lasteõgija, vägivallatseja, diktaator jne, nagu meile räägitakse, kuidas on siis võimalik, et riigis tegutseb selline hästikoordineeritud opositsioon, kes loetud nädalatega suudab organiseerida nii suure rahvusvahelise toetuse ja täismõõdulise sõja? Mässulistel pole tugialasid naaberriigis (a´la Pakistan Afganistanile) usulist vaimu- ega narkost tulevat rahatuge – ja järsku lambist PUHKEB ÜLESTÕUS! 42 aastat on olnud stabiilset võimu (mitte nagu Afganistanis, kus põlvkonnad on kasvanud automaat käes) ja järsku ollakse täisvalmis päästikule vajutama ja verd laskma – kuis võib keegi seda uskuda?

Delfist:

Macoy, 21.03.2011 08:47

sellest hetkest kui naftahinnad tõusma hakkasid hakkasid neegrid ,,naftariikides,, millegipärast mässama!? need riigid kus naftat pole on millegipärast suht rahulikud. kes seda mässu mahitab ja kes rahastab!? kas kõrbes lahmapasast onnides elavad neegrid ise!?avage silmad inimesed ,järgmine uudis on see et liitlasväed ,eriti usa võttis oma kontrolli alla naftaväljad.täpselt sama skeem nagu iraagis ,mahitada lollid loomad mässama,teha nende presidendist kurjategija kogu maailma silmis ja panna ringlusse suured rahad ,kurnata välja riike ja rahvaid.õnneks on maa tark organism ja neelab selle ameerika ise varsti alla. huvitav miks pole liitlasväed juba põhja koreas ,seal toimub rahva vastu aastakümneid täielik genotsiid,või pole seal naftat!?

Delfist:

nagu arvata oli, 23.03.2011 09:10

Nagu arvata oli, on tagamaad samad mis Egiptimehe puhul. Üha rohkem hakkad mõistma, mida tegelikult ÜRO ja EL tahavad. Parajad röövlid.Teooriad, mis väidavad, et Euroopa tellis mõlema riigi vastasseisud, hakkab kinnitust saama. Egiptuses taheti kuld kätte saada, nüüd ka nafta.Ja seda väidetavalt isegi seaduslikult – mis kur..di seadus võimaldab teist riiki rünnata? Isegi kui tolles riigis oleks pärisorjus, siis ei tohi keegi sekkuda. Kui nii, siis rünnake ka Põhja-Koread …. ah õigus, seal ei ole ei kulda ega ka naftat. Tundub, et kogu süsteem on ülesse ehitatud valedele ja rahva lollitamisele. Meedia aina kellab ainult üht poolt ja teine vaikitakse maha ….. isegi kui jumal on olemas, siis see kindlasti ei ole USA ega Euroopa. Ei usu, et islamimaad seda kaua enam pealt vaatavad, sest tundub, et USAl ja kriisist puretud Euroopa on võtnud eesmärgi kõik varad endale saada. Kokkuvõttes on teada see, et kõik sõjad (ka nn. pühasõjad) on varade jaht – olgu siis nafta või kuld vms. Tavaliselt ei rünnata riike, kust midagi võtta ei ole.

Sellised olid siis mõned arvamused internetilehekülgedelt.

Võti Liibua sündmuste lahtimõtestamiseks

Juba aastaid tagasi praalisid Euroopa Liidu suurkonstruktorid, et ELiit peab laienema ka Aafrika mandrile. Tookord peeti seda pigem unelmaks kui reaalsuseks, või kui, siis mitte lähitulevikku kuuluvaks. Läks aga teisiti. Mubarak kukutati üleöö, koheselt järgnesid „demokraatlikud“ valimised ja mitmeparteisüsteem, sama kiiresti tekkis Liibüas raskerelvastatud siseopositsioon ja „kodusõda“, Lähis-Ida riikides valitsejate-vastased vandenõud, jne. EL laiendamise järjekordne tsükkel käivitati näiliselt lausa üleöö. Ideoloogiliseks ja tehniliseks eeskujuks on seejuures Jugoslaavia lagundamine ja riikide kantimine EL liikmesriigiks/kandidaatriigiks tülide „lahendamise“ ettekäändel.

Samaaegselt sissemarsiga Liibüasse loodi väärtuspõhise ideoloogia verbaalne rinne:

Alexander Stubb (Delfi, 19.03.2011):

„Soome välisminister Alexander Stubb leiab, et äsjast ÜRO julgeolekunõukogu otsust, mille alusel liitlased täna Liibüa diktaator Muammar Gaddafit ohjeldama asusid, võib pidada ajalooliseks verstapostiks.

Stubbi arvates lisab see pretsedent rahvusvahelise kogukonnale vastutust ja kohustust sekkuda inimõiguste rikkumise korral, kirjutab Iltalehti.

“Me ei saa vaadata läbi sõrmede, kui inimõigusi rikutakse ja inimesi tapetakse,” sõnas välisminister.

“See on hoiatus kõikidele maailma diktaatoritele, kes üritavad samamoodi käituda. See on märk sellest, et mitte keegi ei seisa väljaspool rahvusvahelist õigust.“

Tunne Kelam (Postimees, 22.03.2011):

„Teisipäeva pärastlõunal esines europarlamendi väliskomisjoni ees euroliidu välispoliitika juht paruness Catherine Ashton, kohtumise keskpunktiks olid sündmused Põhja-Aafrikas, Euroopa Rahvapartei liige väliskomisjonis Tunne Kelam meenutas paruness Ashtonile, et europarlament kutsus oma hiljutises resolutsioonis ELi üles teostama sidusat ja väärtustepõhist välispoliitikat, mis asub selgelt demokraatiat taotlevate jõudude poolele.

«Kas ei peaks viimastest sündmustest tegema järelduse, et just väärtuste-põhine ühtne välispoliitika on osutumas praktilisemaks ja realistlikumaks kui iial varem?» küsis Kelam.

Tunne Kelami sõnul on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas kerkinud vabaduse ja demokraatia tõusulaine tõendanud, et Euroopa Liitu hinnatakse sealsete uute jõudude poolt mitte reaalpoliitika, vaid väärtuste järgi.

«Kas ei ole nüüd saabunud aeg asuda kavandama pika-ajalist väärtustepõhist ELi poliitikat kõigi autoritaarsete režiimide suhtes, mitte piirdudes vaid Liibüa diktaatoriga,» esitas Kelam oma küsimuse. «Ainult sellise poliitikaga saab EL olla proaktiivne, edestades muutusi maailmas ja mitte piirdudes neile reageerimisega.»

Tunne Kelami arvates on 2011. aasta alguse kuud osutanud, et põhimõttelised muudatused demokraatia ja õigusriigi suunas on võimalikud ka seal, kus seni loodeti stabiilsete suhetes säilitamisele diktaatorite ja autoritaarsete valitsejatega.“

Väärtuspõhise agressiooni ideoloogia ja metodoloogia on seega fakt, täiega käiku lastud nii füüsiliselt, kui ka verbaalselt. Erilist hämmastust tekitab muidugi Kelami hoog rakendada „demokraatia“ ja „õigusriigi“ aprioorset ülimuslikkust sõjalise sekkumise ainsa põhjendusena. Enamgi veel, lugeda see kohustuslikuks kõikidele diktaatoritele – Kelami üleilmne diktaat kõikidele diktaatoritele.

Esmapilgul võib tõesti tunduda, et sõjaline rünnak algas ettevalmistamatult, ent kommentaatorid suurel määral eksivad ses suhtes. Samuti selles suhtes, et väärtuspõhise agressiooni esmane eesmärk oleks justkui nafta. Viimane on vaid väike osa eesmärkidest, põhiline on siiski EL võimsuse ja territooriumi kasvatamine. Kuid heitkem pilk veelkord liikmesriikele, kandidaatriikidele, liitkem siia juurde need, keda peetakse järgmise laine liikmesriikideks (Ukraina, Albaania, Gruusia), veel juurde kogu Põhja – Aafrika ja küsigem peale seda kui EL ja Vene Föderatsioon on ühinenud Eurussia impeeriumiks, et kes on siis kõige-kõigem ilma peal? Vastuseks saame ikkagi, et Hiina, India … , vaatamata kõigele. Hirm paneb EL laiendajad liikuma – üldised arengud planeedil ei soosi Euraasia impeeriumi võitjaks tõusmist.

Paaniline kiirustamine alustamaks Liibuas sõjategevus just Iraagi sõja aastapäeval, see siiski oli. Mitte, et Iraagi sõja aastapäev oleks iseenesest oluline, vaid mõlemad „tuli“ käivitada hea märgi all – pühal purimi päeval. Mis see purim veel on, ei kuulu selle artikli repertuaari. Kes aga iseseisvalt asjast aru saab, see võib end lugeda igati pädevate hulka.

Vello Leito

26.03.2011

1,059 total views, no views today

Süüria mässulisi juhitakse välismaalt

Süüria julgeolekuteenistus sai jälile, et süürlasi mässama õhutavad üleskutsed ja mässulistele mõeldud relvad saabusid välismaalt.

Julgeolekuteenistus teatas riigi poliitilisele juhtkonnale, et rahva mässuleõhutamiseks oli süürlastele saadetud enam kui miljon SMS-i. Tuvastati, et need, ässitavaid üleskutseid sisaldavad SMS-id olid saadetud Iisraelist.

SMS-ides oli juttu sellestki, et „meeleavalduste ja revolutsiooni“ keskuseks saab üks teatud mošee.

Samal ajal ähvardasid mässajad relvadega, teatas seda teemat käsitledes 25. märtsil 2011 nimekas Ungari rahvuslaste internetiportaal „Jövőnk“ („Meie tulevik“).

Julgeolekuteenistus teatas valitsusele, et tegemist on mitte revolutsiooniga, vaid välismaalt õhutatava mässu ja sõjalise operatsiooniga, kuna mässajatel on nüüd ka relvad. Süüria sõjavägi ründas kõnealust mošeed ja tappis selle vallutamise käigus mitu mässajat. Mošeed läbi otsides leiti sealt suurel hulgal raha ja relvi, mis kõik kohe konfiskeeriti.

„Mässu õhutamine Süürias on Iisraelile eluliselt tähtis, kuna selle piirkonna riikidest on Süüria kõige Iisraeli-vaenulikum ja pealegi on Süürial väga head suhted Iraaniga. Gaza sektori või Liibanoni alistamise võtmeks on Süüria alistamine,“ selgitas Süürias toimuva tausta „Jövőnk“.

Tõnu Kalvet

Allikas: „Jövőnk“

831 total views, no views today

Rahvuslaste erakond Soomes menukuselt juba teine

Soome rahvuslaste tuntuim ja mõjukaim poliitjõud, Põlissoomlaste Partei on Soome erakondade hulgas populaarsuselt teine, näitas värskeim ajalehe „Helsingin Sanomat“ tellimusel korraldatud arvamusküsitlus.

Põlissoomlaste Partei möödus eelmise küsitlusega võrreldes nii Keskerakonnast kui ka sotsiaaldemokraatidest, kirjutas seda teemat kajastades 17. märtsil 2011 nimekas Soome päevaleht „Kaleva“.  Põlissoomlasi toetab uusima küsitluse kohaselt 18,4 protsenti valimisealisi Soome kodanikke.

Soome populaarseim partei on endiselt Koonderakond: kui valimised toimuks praegu, hääletaks ta poolt 20,7 % valijaid. Kolmandal kohal on Keskerakond (18,3 %), neljandal Sotsiaaldemokraatlik Partei (17,4 %).

Päevalehe „Helsingil Sanomat“ tellimusel viis kõnealuse arvamusuuringu läbi küsitlusfirma TNS Gallup. Uuring toimus ajavahemikul 21.02-16.03.2011. Selle käigus küsitleti üle kogu riigi 2500 valimisealist kodanikku.

Soome parlamendivalimised toimuvad pühapäeval, 17. aprillil 2011. Valimistulemused selguvad 20. aprilliks.

Tõnu Kalvet

Allikas: Kaleva  Kaleva  Kaleva

866 total views, no views today

Vello Leito: Henn Põlluaas – Eesti poliitilise (pordu)parnassi turvamees

„Vaidlustasin Vabariigi Valimiskomisjonis Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 – 2.03.2011 seetõttu, et kasutatav valimisrakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt. Nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ei olnud nähtavad ja seetõttu polnud valijatel võimalik neile hääli anda (vt. Lisa 1: Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile),“ Henn Põlluaas, Sõltumatu Infokeskus, 16.03.2011, SI-122.

Seega siis tehnilised üksikasjad: Windowsi versioon, font jne. Pole huvitav. Palju põnevam on see, miks Põlluaas ei võtnud asja ette laiemas plaanis, nii nagu seda tegi Paavo Pihelgas oma kaebuses VVKle näidates ära turvaukude olmasolu (=võltsingute võimalus) e-hääletuse programmi-majanduses.

Veel. Miks ei märka Põlluaas rängalt lonkavat loogigat selles, kuidas jaotusid e- ja eelhääled parteide kaupa protsentuaalselt. Need hääled moodustasid kogu häältemahust 36,4%. Kui nüüd reastada parteid saadud e- ja eelhäälte protsentuaalse mahu järgi keskmise suhtes, siis saame arvrea:

REF – 120%

EER – 107%

IRL – 103%

RL – 102%

EKD – 101%

SDE – 90%

KE – 87%

EIP – 78%

VEE – 60%

Seega tõmbas e-hääli magnetina Reformierakond, korraliku reha said VEE ja EIP, vingelt väänati hääli välja Keskerakonnalt. Ikka üks ja seesama kuvand kust hääled tulevad ja kuhu need lähevad.

Ja miks Põlluaas ei märka isegi seda, kuidas e-hääled kuhjusid Reformierakonna tipptegijatele personaalselt? E-häälte osakaal kõikidest häältest oli 15,4%. Aga vaadake kuidas sai e-hääli REFi juhtkond: Keit Pentusel 43,6% häältest olid e-hääled, Kaja Kallasel 42,3%, Paetil 36,6 jne. Samas teisest küljest SDE liider Sven Mikser sai e-häältena 25% oma koguhäältest jne, kuni Edgar Savisaareni välja, kes sai vaid 9,7% häältest e-hääletusel. Tegemist on sedavõrd silmatorkava erinevusga, et peaks nagu silma lausa välja torkama.

Põlluaas ei läinud kaasa Pihelgasega tõestamaks, et kogu e-hääletus on kriminaalne inimõiguste rikkumine, tõik, mida tunnustab kogu maailm peale Eesti. Ei läinud kaasa sellepärast, et see ei kuulu tema ülesannete hulka. Tema ülesanded nõuavad nimelt e-hääletuse „legitiimsuse“ toetamist, „hea tava“ rahvale pähemäärimist. Ta kolistab tehniliste ükiskasjade kallal, et tekitada palju suitsu – palju tühje sõnu. Taktika on lihtne: ummistada inimeste tähelepanu tähtsusetute detailidega, et need mõtleksid: näe, nii pisikestest asjadest nii palju kära, juusiis asi ise on õige, kui midagi tõsisemat ei leita.

Loomulikult jääb Põlluaasa vaateväljast kõrvale ka see kõige-kõigem, et valimised loetakse toimunuks legitiimselt üksnes siis, kui inimestel on võimalus jälgida eranditult kõikides jaoskondades kõikide häälte liikumist füüsiliselt, seda filmida. Sellise võimaluse tagab üksnes valimine valimispäeval jaoskondades, kus kastid on läbipaistvad ja sedelid liiguvad nii, et on optiliselt jälgitavad ilma katkestuseta. Demokraatlike valimiste põhinõue on, et valimised tuleb üles ehitada vaatlejakeskselt, st et näiteks mina kui kandideerija ja vaatleja, pean saama vaatluse kaudu tõestuse, et kõik hääled läksid ainult sinna kuhu hääletajad soovisid ja mitte ükski hääl ei läinud kuhugi mujale.

Lõpetuseks: miks Henn Põlluaas ei seisa ausate valimiste eest, valimisvõltsingute vastu? Aga sellepärast, et Eestis kõik valimised võltsitakse ja Eesti poliitilisel parnassil asuvad üksnes need, kes sinna saanud valede, ajupesu, valimisvõltsingute jne kaasabil, ning nende kõrval veel need, kes sinna kaasa võetud kui kohatäitjad ja hääletamismasinad. Henn Põlluaasa taolised „õiguseotsijad“ on need, kes tõkestavad tõele tee parnassile ja kaitsevad valet ilmsikstulemise eest. „Henn-põlluaasad“ on turvamehed Eesti poliitilisel (loe: pordupoliitilisel) parnassil.

Vello Leito

20.03.2011

PS! Loe kodulehelt ka minu 15.07.2009 artiklit: „Libarahvuslast ära tunda on väga lihtne“.

934 total views, no views today

EIP on juba 12 aastat lakkamatult hoiatanud, et Venemaa ei tule tagasi tankidega, vaid ostab Eesti üles

Pealkirjas öeldu õigsuse kontrolliks loe läbi erakonna esimehe raamat “Eesti & geopoliitika”, aga samuti tema artikkel kodulehe päises: “Teadmiste kohustuslik miinimum Eesti riigi ja rahva ära-kustutamise avaliku salaplaani kohta”. Allpool toodud artikkel kinnitab järjekordselt EIP väidete paikapidavust.

Vene investorid krabavad Eestis kinnisvara

Delfi

18. märts 2011 06:35

Samal kui kohalikud kinnisvaraarendajad nuputasid kriisi ajal, kuidas olemasolevast varast lahti saada või sellega nina vee peal hoida, ostsid Venemaa päritolu investorid üle Eesti kokku kümnete miljonite eurode eest ärikinnisvara.

Investorid ei käinud siiski ise rahakohvritega mööda Eestit ringi, vaid kogu töö tegid nende eest ära kaks madalat profiili hoidvat eestlast — East Capitali kinnisvarainvesteeringute juhi kogemusega Marko Kull ning Hansapangas personaalse varahalduse investeeringute juhina töötanud Igor Mölder. Eraäri lükati käima isiklike tutvuste kaudu kolm aastat tagasi ning lumepallina mahtu kogunud tehingud paisutasid tandemi juhitava ärikinnisvaraportfelli üheks Eesti suurematest. “Me käitusime vastupidiselt üldisele meelsusele, et tuleks kuhugi ära põgeneda, näiteks Hispaaniasse elama kolida. Olime turul aktiivsed, püüdsime leida asju, millesse ise uskusime,” rääkis Kull. Mölder lisas, et kriisi ajal on just nemad teinud Eestis kõige rohkem tehinguid ärikinnisvaraga, kirjutab Äripäev.

“Meil on üks konkurent ka, kes tegi tehinguid, ja me olime kahekesi ainsad, kes kriisi ajal midagigi julgesid teha,” iseloomustas Mölder paari viimase aasta olukorda ärikinnisvaraturul. Mölder viitas Viljar Arakase juhitavale EfTENi kinnisvarafondile, kuhu on investeerinud mitmed Eesti äriliidrid — Olari Taal, Jaan Pillesaar, Vello Kunman, Arti Arakas, Hannes Tamjärv, Peeter Mänd, Olav Miil. Erinevalt EfTENist on aga Kull ja Mölder keskendunud jõukatele venelastele. Nende ettevõtte Solution Management äriidee seisneb välisinvestoritele täisteenuse pakkumises alates kinnisvara väljavalimisest ja ostust kuni selle müümiseni, vahepealne periood hõlmab rahavooprojektide arendamist ning majandamist. Investeeritava raha pikkuseks hindab tandem orienteeruvalt viis aastat. “Me ei spekuleeri!” toonitas Kull. Et tegemist pole tõesti spekulantidega, näitab ilmekalt asjaolu, et mitu projekti osteti siis, kui need olid nii-öelda vee all ning investorid panustasid hulga raha, et ostetud pindu laiendada või renoveerida ning maksta kinni hapud laenud.

Küsimus, mis investeeringute mahtu vaadates huulile kerkib, on mõistagi see, kes on need salapärased välismaised investorid? Siinkohal jäävad Kulli ja Mölderi suud nii suletuks kui võimalik. Vestluse käigus koorub välja üksnes niipalju, et investorid on valdavalt idast, aga ka läänest, tegemist on eraisikutega, kelle põhitegevus ei ole kinnisvaraäri ning kes on korduvalt ka ise Eestis viibinud. “Ma lihtsalt ütleks nii, et avalikkuse tähelepanu võib vahel olla ka ebaterve. Kui meie partnerid on otsustanud varju hoida, siis meie austame nende otsust,” teatas Kull. Mölderi sõnul pole Eesti riigi seisukohast vahet, kust kapital tuleb, kuni see on seaduslik. “Oluline on, et kapital tuleks ja tunneks end siin turvaliselt,” sõnas ta.

Avalikest andmetest õnnestus kindlaks teha, et võtmeinvestorid on end peitnud Küprose ettevõtte Roleston Enterprises Ltd taha, mis omakorda on Küprosel ettevõtete asutamise teenust pakkuva firma hõlma all. Võib arvata, et Küprose firma tegelikeks omanikeks on Vene ärimehed. Salapärasele Küprose firmale kuuluvad Haapsalu Rannarootsi keskus, Tabasalu kaubamaja, Tartu Jõe keskus ning Pärnus asuv Mai Selver. Kahe projekti, Tartu Jaamamõisa Selveri ja Jõgeva Selveri omanikuna on Äriregistris toodud 43aastane Dmitri Rudnev, kes 2008. aasta suvel oli enda asukohaks märkinud Moskva oblasti Mõtištši, pärast seda aga Tallinna. Rudnevi kohta venekeelsest meediast infot ei leia, tema nimi on läbi jooksnud 2000. aasta Moskva miljonäride loetelust. Pingerida on avaldatud blogis, mille usaldusväärsust on raske hinnata. Tallinnas Mustamäe tee 24 asuva büroohoone omanikuna on äriregistris kirjas 34aastane Dmitri Sumin, kelle asukohaks on samuti märgitud Tallinn. 2008. aasta veebruarist aprillini oli tema asukoht äriregistri järgi Moskva. Ka Sumini nimi jookseb läbi samast Moskva miljonäride edetabelist 1999. aastast. Mõlemad figureerisid pikas nimekirjas pigem tagapool.”

EIP teabetoimkond

909 total views, no views today

Tegelikult ei võitnud valimisi Reformierkond

Eesti on kõige ebademokraatlikum riik maailmas, sest ainsana (ka Venemaa?) kasutab e-valimisi, mille kasutamisest juba kümmekond aastat tagasi kõik seda meetodit kaalunud ja katsetanud riigid loobusid. Põhjus lihtne: e-valimised ja eelvalimised pole vaadeldavad, seega pole turvalised ega taga kodanikule tema poliitilise põhiõiguse kasutamist. Tänaseks peaks olema ka igale eesti kodanikule selge, et märtsikuisetel valimistel e-hääli ja eelhääli kanditi. Kuna kastivalimistel valimispäeval jaoskondades võltsingutest pole teatatud, siis võime (tõsi küll, ikkagi üsna ebakindlalt), lugeda kastivalimiste tulemused õigeteks.

Kui nüüd võtta aluseks ainult valimispäeva kastivalimiste tulemused, siis saame häältesaagi kohta sellise rea:

KE – 103 000

REF – 92 276

IRL – 67 538

SD – 59 444

EER – 13 314

RL – 7 606

VEE – 3 938

EKD – 1 850

EIP – 1 837

Teades, et kastihääletuses osales 363 683 valijat, saame arvrea erakondade toetuse kohta kastivalimistel protsentides:

KE – 28,3

REF – 25,4

IRL – 18,6

SDE – 16,3

EER – 3,66

RL – 2, 09

VEE – 1,083

EKD – 0,508

EIP – 0,505

Vaat niimoodi. Kas esitatut võib erakondade paremusjärjestuse osas lugeda lõplikuks tõeks? Kindlasti mitte, kuid VVK poolt esitatud andmetest on see igal juhul täpsem.

Vello Leito

18.03.2011

1,021 total views, no views today

Vello Leito: Kas üldine maksukoormus on 36% või 49,6%?

Eesti valitsus määritleb riigi üldist maksukoormust kui makstud maksude (eelarve) jagatist SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusega. Selline lähenemine on põhimõtteliselt väär, sest SKP ei väljenda Eesti rahvusliku majanduse suurust, vaid kujutab endast kogu lisandväärtust, mis Eesti territooriumil luuakse, sealjuures siis ka mitteresidentide poolt loodud lisandväärtust. Et aga Eesti puhul mitteresidendid viivad kasumi maksustamata kujul välja, siis tekib oluline moonutus tegelikkuse väljendamisel. Eriti käib see võõra päritoluga ettevõtlus- ja laenukapitali kohta – toovad suured rahad sisse, pööritavad seda inimeste ja ettevõtte taskutes veidikese, ning veavad siis kasumi puhtalt välja. Nii saamegi tulemuseks, et SKP on suur aga eelarve väike, seega siis üldine maksukoormus samuti.

Taoline asjade seis on Eestis tekitanud olukorra, et kapitalimaksud moodustavad üldisest maksukoormusest vaid 16%, sel ajal kui EL keskmine on 31%. Ebanormaalne olukord, mis on Eesti riigile ja elanikele kahjulik.

Riigis valitseva üldise maksukoormuse leidmine pole tegelikkuses sugugi lihtne. Ühte metoodikat kirjeldab allpool tsiteeritud artikkel. Selle metoodika alusel koostatud riikide võrdlustabelis on Eesti üldine maksukoormus 49,6%, sel ajal kui valitsuse poolt määritletud üldiseks maksukoormuseks on vaid 36%. Siit siis ka need numbrid, mida 05.03.2011 Valimisstuudios kasutasin mina ja mida kasutas saatejuht.

Aeg maksukoormust vähendada!

Villi Tõntson

PricewaterhouseCoopers, maksuosakonna juht

PwC uuringu kohaselt on ettevõtjasõbralik maksukeskkond Eesti konkurendieelis, kuid peaksime suutma seda paremini ära kasutada.

Maksud on kujunemas eelseisvate Riigikogu valimiste põhiteemaks ning see, kes peaks rohkem kes vähem makse maksma, kütab kindlasti valimistele eelnevatel kuudel kõvasti kirgi. PwC ja Maailmapanga koostöös tänavu juba kuuendat korda ilmunud esinduslik rahvusvaheline ettevõtete maksukeskkonna võrdlev uuring on heaks võimaluseks käsitleda maksuteemat erapooletult, arvudele tuginedes ning nii ettevõtete aspektist kui võrdluses teiste riikidega. Uuringu metoodika põhineb ühesuguse hüpoteetilise ettevõtte* asetamisel eri riikide seadusandlikku keskkonda. Kus-on-maksumaksjal-hea-elada-edetabeli koostamisel võrreldakse muuhulgas ettevõtte aastas maksude deklareerimisele ja maksmisele kuluvat aega, maksete arvu ning maksukoormust (mis sisaldab kõiki äriettevõtte poolt tasutavaid makse, s.h tööjõumakse ja kohalikke makse).

Üks hea ja üks halb uudis

 PwC uuring näitab, et Eesti on maksukeskkonna atraktiivsuselt endiselt Euroopa Liidus ja maailmas kõrgel kohal ning aasta varasema uuringuga võrreldes on meie positsioon kaheksa koha võrra paranenud. Maailmas on meie maksukeskkond ettevõtjasõbralikkuselt 30.-ndal kohal, Euroopa Liidus kuues (Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel). Tõus mulluse uuringuga võrreldes tuli kaasnenud maksete arvu vähenemisest (näidisettevõtte puhul üheksalt seitsmele), millega oleme lihtsuselt maksumaksja jaoks Rootsi järel ja koos Prantsusmaa ning Lätiga EL-is jagatud 2.kohal. Maksude maksmisele kulub Eesti ettevõtjal 81 tundi aastas, mis on Luksemburgi ja Iirimaa järel Euroopas paremuselt kolmas. See annab ilmselgelt tunnistust sellest, et meie maksusüsteem on nii ülesehituselt kui tehniliselt korralduselt maailmatasemel ja ettevõtluskeskkonna üks kindel tugevus ja konkurentsieelis.

Seejuures on ka meie ettevõtete maksukoormus „maailmatasemel“, ehkki seda mitte selle sõna parimas mõttes. Edetabelis, kus madalaim maksukoormus annab esikoha, langes Eesti mulluselt 131. kohalt 134.-ndaks. Näidisettevõtte maksukoormus kasvas töötuskindlustusmaksete suurenemise tõttu 0,5% võrra (49,1%-lt ettevõtte aastakasumist 49,6%-ni) mis ka „rikaste Euroopa riikide klubis“ annab alles 19.-nda koha. Eesti ettevõtted maksavad makse rohkem mitte ainult oma naabritest Lätist ja Leedust (peaaegu kolmandiku võrra!) vaid ka rohkem kui heaoluriikides Soomes ja Saksamaal.

Mitmed tabelis tõusnud riigid reageerisid kriisile ettevõtte tulumaksu vähendades. Eesti seda oma maksusüsteemi omapärast tulenevalt ei teinud, kuna ettevõtja võib oma maksukoormust dividendide suurust reguleerides ise mõjutada. Kahjuks selle universaalse maksusoodustuse mõju uuringu tulemustes ei kajastu, kuna mudeli eelduse kohaselt maksab näidisettevõte poole kasumist alati dividendideks.

Õige aeg makse alandada

 PwC maksuspetsialistide hinnangul on Eesti riik käitunud kriisiajal makse tõstes ratsionaalselt  – kriisi taandudes on kindlasti põhjendatud ettevõtluskeskkonna edendamine ettevõtete maksukoormuse vähendamisega, seda eriti arvestades riigi üsna unikaalselt soodsat eelarvepositsiooni madala võlakoormuse ja kontrolli all defitsiidiga.“

1,057 total views, no views today

Tõnu Kalvet: Valijate käsk Eesti juhtkonnale: jätkake samas vaimus!

Valijate käsk Eesti juhtkonnale: jätka samas vaimus!

Eesti liigub õigel kursil. Mingit majanduskriisi pole, aina kasvavat töötutehulka samuti mitte. Euro tõi õnne õuele. Elu läheb aina paremaks. Me lõppsiht – jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi sekka – on peaaegu saavutatud.

Selline mulje jääb, kui vaadelda Eesti valijate rõhuva enamuse käitumist 2011. aasta 6. märtsil toimunud parlamendivalimistel. Pukki valiti tagasi need poliitikud ja erakonnad, kelle osalusel, tihtipeale lausa juhtimiselgi on Eesti riik ja rahvas praegusse olukorda jõudnud. Muudatusi pakkuvad poliitjõud – eesotsas Eesti Iseseisvusparteiga – hääletati aga sisuliselt maha. Ikka selleks, et nad „ei segaks“ senistel juhtidel „suunata Eestit helgesse tulevikku“.

Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik töötud ja madalapalgalised, üldse kõik need, kes – vähemalt enne valimisi avaldatud andmetel – olid majanduslikult väga raskes seisus.

Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kellele arstilkäik ja ravi, eriti aga hambaravi on vaat et kättesaamatu luksus.

Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kes tahavad, et „euroopaliku solidaarsuse“ põhimõtet järgides laseks Eesti juhtkond Euroopa Komisjonil siia suunata tuntaval hulgal pagulasi Aafrikast ja Aasiast ja sel moel edendada multikultuursuse põhimõtet.

Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kes tahavad, et välismaalased saaks Eestis maa võimalikult ruttu ja võimalikult odavalt kokku osta (alates 1. maist 2011 on see täiesti võimalik!) ja Eesti põlisrahva sel moel oma kodumaal maatameheks muuta.

Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kellele meeldibki, et Eesti Vabariigil puudub igasugune oma välispoliitika ja et Eesti peaministri või välisministri peamiseks „tööülesandeks“ on tihtilugu vaid „me lääne sõprade soovituste“ sõnakuulekas järgimine, s.t. sisuliselt vasallina käitumine.

Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kellele sobib suurepäraselt, et Eestis elab sadu tuhandeid muukeelseid ja muumeelseid, kel pole vähimatki soovi põlisrahvaga arvestada.

Aga miks nad peaksidki põlisrahvaga arvestama, kui lõviosa põlisrahvast ei taha endaga ise arvestada?…

Kui allaheitlikkuse ilmutamist peaks kuskil hinnatama, siis saaksid eesti rahvusest valijad selle eest viiepallisüsteemis kindlasti kõrgeima hinde: „viis plussi“. Ja käitumishindeks oleks „eeskujulik“.

Sama kõrge hinde saaks needki, kes sedapuhku valimas ei käinud või siis küll käisid, kuid rikkusid valimissedeli. Oma käitumisega toetasid nad senise kursi jätkumist väga selgelt (vaikimine on nõusolek!), andes Eesti juhtkonnale jätkamiseks vajaliku mandaadi järgmiste kõuehäälel öeldud sõnadega: „Meie, eesti rahvusest valijad, käsime sind: jätka samas vaimus!“

Ja Eesti juhtkond jätkabki. Selles, sõnakuulelik valija, võid kindel olla.

Tõnu Kalvet

855 total views, no views today

Tänuavaldus

TÄNUAVALDUS

Täname kõiki Eesti Iseseisvuspartei toetajaid, kes hääletasid meie kandidaatide poolt.

Võidu nendel valimistel saavutasime selles osas, et kandideerimise ja valimiskampaania käigus liitusid meiega mitukümmend uut tegusat liiget, kes on valmis jätkama erakonna poliitilist tööd erilise innuga. Kord me võidame niikuinii!

Eesti Iseseisvuspartei juhatus

710 total views, no views today

Valimisprogramm 2011

I Majandus

1. Lõpetame uusliberalistliku majanduspoliitika, läheme üle rahvusriiklikule protektsionismile, rahvusliku majanduse kesksusele.

2. Ehitame välja klassikalise pangandussüsteemi, milles on riiklik pangandus, eesti kohalikul kapitalil pangandus ja väliskapitalil pangandus.

3. Välisinvesteeringud võtame kontrolli alla, tõkestame siseturgu ja ressurssi ülesostvad välisinvesteeringud.

4. Infrastruktuur: raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad jne, peavad kuuluma riigile. Keelustame maa müügi väliskodanikele. Seadustame Eesti Vabariigi territooriumil asendusmaa ja metsa tasuta andmise õigusjärgsetele omanikele, kelle maad ja metsad asuvad käesoleval ajal Venemaal Tartu Rahulepingujärgses piirialas.

5. Viime seadusaandluse rahvusliku majanduse prioriteetseks. FIEde kohta käiva seadusandluse  lihtsustame nii, et iga põhikooli lõpetanud isik võib raskusteta ja lühikese ajaga  toime tulla nii asutamise kui aruandlusega. Põhikooli õppeprogrammi viime sisse innovatsiooni, leiunduse ja prktilise ettevõtluse aluste õpetamise.

6. Üldist maksukoormust alandame praeguselt 49,6 protsendilt 39%-ni.

7. Üksikisiku tulumaksu teeme kaheastmeliseks. Järsult vähendame palkade  erinevust, tuludetsiilide jagatise viime EL keskmisele tasemele.

8. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 144 EUR/kuus miinimumpalgani 278 EUR.

9. Riigist väljaviidava kasumi maksustame rahvusvaheliselt keskmisele tasemele.

10. Omandireformi käigus jäeti ükssada tuhat inimest (praegused sundüürnikud) ilma endi eluruumide ostueesõigusega erastamisõigusest. Riigikogu 1997.a. 17. septembri istungi stenogrammist võib lugeda, kui esines majandusminister Jaak Leimann, et “tõepoolest 100 000 on neid inimesi, kes ei saanud EVP-dega erastada nagu teised”. Nendele üürnikele, kes erastasid endi korterid EVP-de eest andis riik majanduslikud eelised elu alustamiseks uues ühiskonnakorras.

11. Sundüürnikele tekitatud kahjude hüvitamiseks on riigil vaja ca 10 miljardit krooni (3-5 inimest perekonnas, ca 25 000 põhiliselt ahjuküttega korterit).

12. Näiteks viisid välisinvestorid ainuüksi 2007. aastal riigist välja 37 miljardit krooni puhaskasumit – seega on riigil võimalus ja peab hüvitama sundüürnikele tekitatud kahjud täies ulatuses mõistliku aja jooksul suurusjärgus viis aastat.

13. Vähendame järsult riiklikku bürokraatiat.

14. Tööpuuduse vähendamine ja elatustaseme tõstmine on võimalik vaid rahvusliku majanduse kordategemise kaudu ja seda me teemegi.

II Riigikaitse, välispoliitika, turvalisus

1. Kartus, et Venemaa tuleb tagasi on rohkem kui põhjendatud, ent Venemaa ei tule tagasi mitte rauast relvadega. Füüsiline alistamine ei ole kunagi pöördumatu, relvastatud okupatsioon lõppeb alati kord ära. Venemaa on tagasi tulemas nii, et tagasijõudnuna oleks jäämine igavene – Eesti ostetakse üles nn Euroopa ühiskodu loomise projekti järgi: alul täielik viisavabadus Vene Föderatsiooni ja föderaalse ELiidu vahel, seejärel ühine majandusruum (Saksamaa ja Prantsusmaa heakskiit on juba olemas), seejärel luuakse poliitiline liit, ehk Euraasia föderatsioon, milles Eesti muutub vääramatult etniliseks piirkonnaks eestlastest aborigeenidega. Selle skeemi realiseerumiseni võib olla veel ehk neli -viis aastat aega.

2. Ülaltoodut silmas pidades on kõik jutud NATO vihmavarjust, NATO kaitsvast rollist vaid valuvaigisti surmatõve vastu. Kuna EL ja Venema on oma taotlustes ühine – EL on läitulevikus ühendatud Vene Föderatsiooni ja föderatiivse Euroopa liidu üks osa – siis ELiit meid Venemaa vastu ei kaitse; täpselt vastupidi.

3. Eestit ei hävitata niisiis tavarelvastusega, Eestit valmistutakse pöördumatult üle võtma majanduse ja poliitiliste vahenditega, seniste riigikoguparteide reetulikkust ära kasutades: Eesti on jõudnud olukorrani, kus kaitsepoliitikat tuleb kujundada esmajoones majanduse kaudu, sest Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud rahvusliku majanduse võimsus ja sõltumatus.

4. Rahvusliku majanduse arendamisel tuleb arvestada geopoliitiliste seaduspärasustega. Seetõttu Eesti rahvuslik majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. See on Eesti julgeoleku üks taladest. Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele oleks teine oluline tala.

5. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel.

6. Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega. Peame vajalikuks osaleda ÜRO rahumissioonides, kuid keeldume NATO „rahumissioonides“ osalemisest.

7. Eestimaa füüsiline kaitsmine saab tugineda üksnes rahva kaitsetahtele. Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge. Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada tuleb Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone.

8. Eesti välispoliitilist tugevust ja mainet võivad edendada eeskätt rahvusvaheline koostöö ja majanduslik kiirareng. Seepärast peab välispoliitika põhinema tasakaalustatud suhtlemisel kõigi lähemate ja kaugemate mittevaenulike riikidega lähtuvalt meie rahvuslikest huvidest. Tuleb hoida tasakaalus lääne ja ida suhted, kusjuures ida ei tähenda mitte Venemaad vaid kõiki riike meist idapool. Eesti lävimine teiste riikidega peab toimuma üksnes võrdsetel, väärikatel ja vastastikku kasulikel alustel. Eesti tuleb välja arendada rahvusvahelise kaaluga geopoliitiliseks subjektiks, meie välispoliitika peab saama geopoliitikapõhiseks, Eestist peab saama n-ö uus Šveits  (lahend on lahti räägitud raamatuga: „Eesti & geopoliitika“, Tallinn, 2002). Toetame teiste rahvaste enesemääramisõigust ja omariiklust oma põlisel kodumaal.

9. Peame oma kohuseks teavitada ELiiduga liitumisega kaasnevatest tagajärgedest: omariikluse kadumine, kodumaa kaotamine majanduse ja  ressursi, eelkõige maa ülesostmise läbi, kontrolli kadumine piiri, territooriumi ja immigratsiooni üle, keele-, kaitse-, majandus- ja välispoliitika üle. Kõige selle tagajärjel eesti rahvas muutub kiiresti riiklusvõimetuks pärismaalaseks oma kodumaal. Rahvuskliku majanduse ülesehitamise järel tuleb kohe alustada lahkumisläbirääkimisi Eliidust. Euroopa Liit olgu meile oluline partner ja koostööst maksimaalse kasu ammutamine eeldab just iseseisvaks riigiks olemist. ELiit on liitriik ja selle omavalitsuspiirkonna staatus ei rahulda meid. Selgitame jätkuvalt, et iseseisvusele, vabadusele ja rahvusliku majanduse ülesehitamisele pole alternatiivi, et iseseisva Eesti ülesehitamine on võimalik (vt EIP doktriin: “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum”, vt link „Põhidokumendid“) ja realiseerituna kogu maailma imetlust vääriv.

10. Turvalisus. Peame isikuvabadust ühiskonna aluseks. Senine riigivalitsemine ei ole suutnud ära hoida vabaduste ning võimaluste kuritarvitamist, mistõttu sama tähtsaks kui on karistuse karmus, peame karistuse vältimatust. Tuleb tugevdada õiguskaitse süsteemi.

11. Erilist rõhku tuleb panna kuritegevuse ja korruptsiooni väljajuurimisele seadusloomest. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine olgu üks riigi prioriteetidest. Kriminaalkorras karistatud isikud ei tohi saada võimalust taotleda kodakondsust.

III Maksupoliitika

1. Üksikisiku tulumaksu langetame 20%-ni, FIEde tulumaksu kaotame. Praegusele üheastmelisele tulumaksule lisame teise astme.

2. Tulumaksuvaba miinimum tuleb viia võrdseks miinimumpalgaga.

3. Sotsiaalmaksu langetame nelja aasta jooksul väiksemaks kui 30%. Töötaja töötuskindlustuse maksu vähendame 1,5%-ni

4. Aktsiisimakse tuleb vähendada. Kütuste aktsiis tuleb lasta EL-i poolt kehtestatud miinimumini.

5. Ei poolda kodumaise kapitali suuremat maksustamist. Väliskapitali ettevõtlustulu maksustame EL-i keskmisel tasemel, mis on 31% kogu maksukoormusest; Eestis moodustab kasumimaks 16% üldisest maksukoormusest.

6. EL-i keskmine üldine maksukoormus on 44,2%, Eesti üldine maksukoormus on 49,6%. Peame vajalikuks viia üldine maksukoormus Eestis viie aasta jooksul alla 40%-i konkurentsivõime tõstmise eesmärgil, elanikkonnale kättejääva rikkuse suurendamise eesmärgil.

7. Pooldame maksumuudatuste suuremat rolli majanduse suunamisel. Restruktureerime maksulaekumiste osakaalud: vähendame tööjõumaksustamist, tõstame kasumimaksud väliskapitali osas EL-i keskmisele tasemele.

8. Maksumuudatustega me oma valimislubadusi ei rahasta. RKP kiire kasvu saavutame panganduse reorganiseerimise kaudu, samuti RKP osakaalu tõstmise kaudu SKPs.

IV Lõimumispoliitika

1. Lõimumispoliitika tõhustamine pole vajalik. Kes soovib assimileeruda, see saab seda vabalt teha. Sundkorras eestistamine loob vaid sisemist rahulolematust ja pingeid.

2. Ei muulased ega etnilised eestlased ebausalda riigivõimu, vaid istuvaid valitsusi ja riigikoguparteisid. Riigikoguparteid peavad hakkama kõiki oma lubadusi täitma või siis lahkuma poliitiliselt areenilt. Eelkõige tuleb korda teha majandus ja tõsta inimeste elatustaset. See oleks võimalik vaid EIP majanduspoliitikat rakendades. Kui mainitud asjad korras, siis tuleb ka lugupidamine riigi ja valitsuse vastu.

3. Kodakondsuse andmist ei tule lihtsustada.

4. Venekeelsed gümnaasiumid võivad jääda, sundeestistamine on vägivald. Küll aga peavad vene gümnaasiumid tagama eesti keele oskuse – siis tuleb eluterve ja mahult otstarbekas assimilatsioon iseenesest.

5. Eraldi ühe või teise inimrühma töötuse vähendamine on sõelaga vee kandmine. Majandus tuleb lihtsalt korda teha, sest selles pole ju midagi keerulist kui vaid tahetaks.

6. Sisserände praegused kvoodid võivad jääda, kuid tuleb jälgida, et need salaja suurenema ei hakkaks. Viisavabadusest Venemaaga tuleb kategooriliselt keelduda.

V Sotsiaal- ja perepoliitika

1. Iivet saab tõsta üksnes perekondade majandusliku olukorra parandamisega, rahvusliku majanduse jalgadele tõstmise kaudu EIP majandsstrateegia alusel: pangandusreform + rahvusriiklikule protektsionismile üleminek. Lääne kultuuriruumis ei kehti kolmanda maailma hoiak, et mida rohkem lapsi, seda turvalisem vanadusepäevil. 2.Kõik ülem- ja alampiirid tuleb siduda mediaankeskmise palga ostujõuga ja need piirid tuleb määratleda protsendina mediaankeskmisest palgast. Piirid peavad olema liikuvad sõltuvalt ühiskonna majanduslikust seisundist, mille määrab  ära ühiskonna lõpptarbimise suurus väljendatuna ostujõus. Praeguses olukorras tuleb vanemahüvitise ülempiiri tuua allapoole.

3. Praeguses majanduslikus olukorras tohib lapsetoetusi maksta vaid vaestele perekondadele.

4. Inimene peab saama valida millal läheb pensionile. Valikuvahemikuks peaks olema 60-65 aastat.

5. Pensioni saab tõsta vaid siis, kui majanduslik olukord seda võimaldab. Pensionifondi suurus peab olema paika pandud protsendina ühiskonna jõukusest lähtudes lõpptarbimise mahust ostujõu alusel.

6. Toimetulekupiir ja -toetus peaksid olema oluliselt suuremad. Rahastada väljamaksete suurenemist saab üksnes rahvusliku majanduse kordatetgemise kaudu, nii nagu eespool öeldud.

7. Keelustada tulevad nii homoabielud kui ka homonduse igasugune reklaam ja eksponeerimine.

VI Tervishoiupoliitika

1. Loomulikult tuleb suurendada kulutusi tervishoiule, seda enam, et Eestis on sotsiaalkulutuste osakaal EL liiduvabariikide seas üks väiksematest. Ent praeguse korruptsiooni ja majanduspoliitika jätkudes sotsiaalkulutuste, sh terishoiukulutuste suurendamine pole märkimisväärsel määral võimalik ilma rahvusliku majanduse kordategemiseta = pangandusreform + protektsionistlikule majandusstrateegiale üleminek + „sõltumatute“ välisekspertide väljasaatmine riigist.

2. Praeguses olukorras pole mõtet erilisi lisarahasid suunata, sest praegune üdini korruptiivne süsteem majandab tühjaks ükskõik kui suured rahad tugiteenuste kaudu. Krooni aja alguses suutis meditsiinisüsteem toimida kordi effektiivsemalt väiksema rahastamise tingimustes. Ilma kuritegelikkuse välja juurimiseta meditsiinisüsteemi korda ei saa.

3. Ebaeffektiivsuse vastu parim ravim on kriminaalmenetlused semufirmade ja kartellide vastu. Paljude haiguste ravi tuleb haigekassa poolt rahastatvate teenuste hulagt kustutada: joomarlus, narkomaania … Elementaarne ravi peab toimuma ilma omaosaluseta. Kaugemate piirkondade arstiabi kättesaadavuse peavad kindlustama perearstipunktid.

4. Arstide lahkumine Eestist on mõningane probleem, kuid mitte kriitiline. Probleemiks on hoopis kunstlikult pikakas aetud ravijärjekorrad. On lubamatu, et sama arst saab tasulist teenust osutuda kohe, tasuta teenus aga mitme kuu pärast. Parim ravim on kriminaalmenetlused.

5. Alkoholi ja tubaka reklaam ning tarbijamängud tuleb keelata. Müügipindasid ja kohti tuleb vähendada, müügi kellaaegasid tuleb lühendad.

6. Kanepi legaliseerimist EIP ei poolda. Noortele tuleks näidata ennast segi süstinud tõmblevaid narkomaane ja lisada juurde haiguslugu, mis algab reeglina kergematest narkootikumidest.

1,035 total views, no views today

Tarmo Õunapuu: Sotsiaalne kriis ja lahendid

Meie rahva töötus on tõusnud 17,5 %-ni ning jäädes maailmas juba 159 kohale. Tegemist on sotsiaalse kriisiga.

Kuid töötus ei ole siinkohal kõige suurem probleem. Sellest ootamatumaks ja ohtlikumaks kujuneb meil hinnatõus, mis on tingitud maksutõusust.

Fakt: igasugune maksutõus toob endaga kaasa viitajaliselt hinnatõusu. Seega ei ole oluline maksude tõstmine, kuivõrd hoopis sisemise struktuuri ja loogika muutmine. Peame alustama kogu majanduse ja panganduse reformimist läbi Iseseisvuspartei lahendi kaudu.

Eesti Valitsus on tõstnud käibemaksu, kaotanud käibemaksu erisused, samuti tõstnud gaasi, mootorikütuse ning elektri aktsiise. Kui Te arvate, et see hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis peate pettuma! See hinnatõus on veel ees.

Kõige rohkem mõjutab hinnatõus madalapalgalisi kodanikke. Siinkohal on oluline öelda, et riik tegeleb statistilise manipulatsiooniga, kus palkade suurust arvutatakse aritmeetilise keskmisena. Tegelikkuses tuleb seda teha mediaankeskmise palgana, mis näitab rahva majanduslikku seisu palju halvemas valguses.

Eesti riik peab looma kiirelt tasandusmehhanisme kui me tahame, et Eesti rahvas suudaks oma peret toita.

Esimene tasandusmehhanism on tulumaksuvabamiinimumi viimine miinimumpalga tasemeni. On amoraalne võtta maksusid niigi väikselt sissetulekult, kelle jaoks toit on ju palju kallim, kui suurema sissetulekuga inimestel. Selle vahe me katame kõrgema sissetulekuga palkadelt. Põhjenduseks ja näiteks palun teil silme ette manada kett, mille tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli. Siinkohal Eesti ühiskonna kõige nõrgem lüli on madalapalgalised kodanikud. Kas me tahame tugevat Eestit? Eesti Iseseisvuspartei tahab! Me oleme kõik sotsiaalsed olendid, me kõik sõltume üksteisest ning samuti peame üksteise eest vastutama.

Teine tasandusmehhanism seisneb väljaviidava kasumi maksustamises, mis tuleb viia Euroopa keskmise tasemeni ning loob kokku finantse keskeltläbi 10 miljardit Eesti krooni.

Kolmandaks tahan käsitleda Kaiseministeeriumi kulutusi Afganistani sõjale, mis on igaaastaselt järsu trendina tõusnud. 2010 aastal kulutati 156 miljonit Eesti krooni otsesteks kuludeks. Kaudsete kulude kohta andmed puuduvad, kuid meie hinnangul tuleks seda summat korrutada kolmega.

Iseseisvuspartei deklareerib, et Eesti rahvuslikud huvid ei vaja ressursside pärast peetavaid rööv- ja koloniaalsõdu Iraagis ja Afganistanis.

Kas Te tõesti arvate, et me käime Afganistanis rahu valvamas ja terrorismi vastu võitlemas? Tegelikkuses kasutatakse meie veriseks muudetud maksuraha tudengiorganisatsiooni (Taliban) vastu võitlemiseks, kus nemad kaitsevad oma maad, peret, rahvast ning kultuuri… täpselt samaselt nagu meie kaitseksime oma maad ja lapsi enda riigi kaitsmiseks!

Islamiriikidesse tahetakse viia demokraatiat, mida meil endalgi ei ole! Demokraatia varjutatud õnnistuse ja kaitseloori taga on peidus diktaatorite invasioon ning oma võimupiirkondade laiendamine!

Kas me tõesti peame kulutama selliseid summasid võõrriikides sõdimise peale, kui meie enda rahvas on sotsiaalses kriisis, raskes majanduslikus seisus ning olukorras, kus 50% ülikooli lõpetanud arstidest plaanivad minna välimaale tööle? Minu meelest on see moraalitu!

Tarmo Õunapuu
Tel: 566 25 663
email: tarmo.ounapuu@gmail.com

900 total views, no views today

Kaspar Rammo: Ajalugu kordub, aga tihti farsina

Kaspar RammoAjalugu kordub, aga tihti farsina

Alates käesoleva aasta 1. maist kaovad viimased põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele ning välismaised spaekulandid võivad hakata meie odavat maad hulgi kokku ostma.

Piirangud maa müügile kaovad eestlastele majanduslikult väga ebasobival ajal. Maa hind on Eestis väga madal võrreldes isegi Ida-Euroopaga, rääkimata maa hinnast Lääne-Euroopa riikides. Probleemiks on ka meie väga madal palgatase ja vaesus, mis tekitab surve müüa oma maa ja mets maha võileivahinna eest, et saada ajutistki leevendust majanduslikele probleemidele. See kõik avab välismaistele spekulantidele võimaluse lihtsalt ja minimaalsete kuludega suuri põllumaa- ja metsamasiive kokku osta.

Nii jõuame tagasi 19. sajandisse, kus eestlane on isiklikult vaba, aga maa ei kuulunud talle vaid välismaalastest mõisnikele. 1816/1819 ja  1856 aasta talurahvaseadustega vabastati talurahvas orjusest, sellest peale olid nad isiklikult vabad. Neid ei tohtinud enam müüa, vahetada, osta ja mõisniku suva järgi kasutada . Siiski jäi mõisnike lobitöö tulemusel maa endiste mõisnike omandusse. Seega, kui talumees tahtis saada oma talu pärisperemeheks, tuli see mõisnikult välja osta. Enamus tegi seda laenude abil, sageli maksid laenu nii isa kui poeg mitme põlvkonna vältel.

Pärisorjus asendus laenuorjusega!

Laenuorjusest ei saa me üle ka tänapäeval. Eesti võlg ületab juba 19 299 910 000 EUR ja Sinu osa sellest on üle 15 600 EUR. Kas eestlase rolliks omaenda kodumaal jääb seista teeristil ja mängida möödasõitvatele välismaa härradele aborigeeni?

Kaspar Rammo

Eesti Iseseisvuspartei

934 total views, no views today