Tarmo Õunapuu: Demagoogilised valed ja statistilised manipulatsioonid

Eesti majanduse taastamine näikse tunduvat ülimalt keeruline. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majanduse allavoolu liikumine kui paratamatus, millele Eesti Valitsus on oma reguleermetoodikate kasutamisel käega löönud.

Seda näitas ilmekalt rahandusminister Jürgen Ligi sõnavõtt 27. jaanuaril 2011 ETV esimeses Valimisstuudios. Ligil on õigus Eesti majanduse tõstmise reguleerimisvõimetuses, kuna kuulume hetkel EL järjest suureneva surve all kujunenud poliitiliselt mõjutatud riigiks. Euroopa Liidust, kui riikide liidust, on saanud liitriik, mis omab tänaseks kõike 4 riigi põhitunnust.

Samuti ei pea Ligi õigeks, et Eesti on kõrge maksukoormusega riik. Vastuväiteks uuringule (link:http://www.doingbusiness.org/data/exploretopics/paying-taxes) , kus Eesti maksukoormus on 49,6%, on Ligi öelnud: “Ma ei võtaks seda (riiklikku maksukoormust

2010 aastal) 131. kohta tõena. Võrdlused ei võta arvesse erakindlustuse koormusi. Koorma ümberjagamine tööandja ja -võtja või makse ja maksu vahel ei muuda seda, loeb üldine koormus, samuti maksude suhe SKPsse. See meil kõrge ei ole.”

Eesti Iseseisvuspartei vastulause: SKP suhete uurimine ei kergenda seda koormat, mida iga ettevõtja ja töötav inimene oma seljas iga päev tunneb ja selle koorma raskus on 74% ettevõtja ja töötaja poolt ühiselt teenitavast lisandväärtusest ühiskonda, mille riik koorib ja millest ta järjest vähem kodanikule tagasi annab.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna  rahanduse teadur hr Andro Roos väidab, et tegelik maksukoormus on Eestis 74%, mis saadakse kui võtta sisendiks ettevõtja netokäive, millelt on makstud riigile käibemaksning mis suunatakse töötajale palga maksmiseks, millelt omakorda tuleb tasuda sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimaks ning loomulikult ka käibemaks, sest eeldatavalt ostab töötaja endale oma netopalga eest kaupu ja teenuseid Eesti ettevõtetelt. Selle 74% hulka ei ole arvatud veel aktsiise, trahve ning riigilõive.

SKP ja RKP

Tihti kasutatakse meie majanduskasvu näitamisel SKP-d (sisemajanduslik koguprodukt). SKP on esitatud tõeselt ja avalikult. RKP on esitatud varjatult, vaid erialainimene leiab selle üles üheainsa toimetise, aastakogumiku “Eesti rahvamajanduse arvepidamine” kahelt leheküljelt, mõlemal üks aegrida. Eesmärk on selge: varjata eesti rahva eest, et SKP ei mõõda mitte Eesti majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil, sealhulgas väliskapitali majandustegevust. Eesti majandust mõõdab hoopis Eesti rahvuslik majandus – RKP! Ja see on SKPst väiksem väliskapitali poolt väljaveetud kasumi võrra. Täpsemat informatsiooni statistiliste andmete ja tegeliku Eesti majandusolukorra kohta leiate Iseseisvuspartei kodulehelt -2007/01/31/vello-leito-teadmiste-kohustuslik-miinimum-eesti-riigi-ja-rahva-arakustutamise-avaliku-salaplaani-kohta-

Iseseisvuspartei seisukoht Euroopa Liidu suhtes on, et me me oleksime nõus EL-ga kui majandusliiduga. Iseseisvuspartei poolt pakutav esimene samm Eesti rahvusliku majanduse taastamiseks on riikliku ja rahvusliku panganduse loomine väliskapitalil põhinevate kommertspankade kõrvale. See on vajalik, et pangandussektoris liikuv finants ja finantsteenuste pealt tulenevkasum püsiks kauem Eesti turul ning tooks rahvale ja riigile endale lisandväärtust. Kui meie majandussektoris püsib raha kauem, on selle kasutamiseks ka rohkem võimalusi. Seega ei ole nii oluliseks välisinvesteeringute osakaal, kuivõrd tähtis on hoopis hoida ja kasutada efektiivselt riigis olevat kapitali. Lisaks on rahvas sundolukorras kasutamaks kommertspankasid.

Meie põhimõte on, et rahvas peab saama teostada oma makseid ja hoida raha oma(osalusega) pangas ning ei ole kohustatud maksma teenustasude pealt. Peame seda suurenenud infotehnoloogilise arengu seisukohast elementaarseks kodanikuõiguseks.

Välisinvesteering ei ole mitte püha lehm, see võib olla nii jumalast kui saatanast“ lausus Valimisstuudios Iseseisvuspartei esindaja Rein Pihlar. Me peame oma kohuseks teatada rahvale välisinvesteeringude varjukülgedest. Välisinvestor on isik, kes: kasutab võimalikult odavat tööjõudu saamaks võimalikku suurt kasumit (avalik tõde:ettevõtluse peaeesmärk).

Tagajärgedeks on Eesti rahva loomine töölisklassi rahvaks, kelle omanduses ei ole erilisi strateegilisi ressursse peale aja vastu vahetatud raha, kasutab Eestis paiknevaid taastuvaid ja taastumatuid ressursse vähendades Eesti kui geopoliitiliselt kaluka territooriumi väärtust. Ressursid eksporditakse üldjuhul välisriikidesse. Tegelikult me peaksime oskama kasutada olemasolevaid ressursse sihipäraselt eelkõige kodanike jaoks ja säilitama neid oma tulevastele põlvkondadele. Välisinvestor ostab Eestis paiknevat kinnisvara, maad, metsa, kantides ressurssidest tuleneva kasumi riigist välja, raskendab Eesti kodaniku sisenemist ettevõtlusesse, vähendab Eesti kapitalil põhinevat ettevõtlust. Pikas perspektiivis on välisinvestorite pidev Eesti turule sisenemine ilma riigipoolsete piirangute seadmiseta ohtlik.

Tarmo Õunapuu

Eesti Iseseisvuspartei kandidaat riigikogu valimistel Tartu- ja Jõgevamaal

gsm: +372 566 25 663

email: tarmo.ounapuu@gmail.com

skype: tarmo.ounapuu

799 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>