Eesti Iseseisvusparteile anti Valimisstuudios 2 korda vähem eetriaega kui IRL-Keskile

Rahvusringhäälingu ajakirjanikud andsid 26. jaanuari Valimisstuudios erakondade esindajatele sõna sellises mahus:

IRL – 12 minutit

Kesk – 12

SDE – 10.45

Reform – 9.45

Rohelised – 8.10

EIP – 5.45

Rahvaliit – 4.30

EKD – 3

Teabetoimkond peab tähelepanuväärseks tõsiasja, et järjestus langeb pea üheselt kokku Valimiskomisjoni moodustatud (NB! Just moodustatud, sest liisuheitmist ei toimunud, vaid toimus liisuheitmisvõltsing) Riigikogu valimiste nimekirja järjekorraga. Vaid Rohelised vahetasid Keskerakonnaga kohad – muidu ei oleks ju Simson-Ligi saanud vastandumisnäidendit piisava veenvusega esitada!

 

EIP teabetoimkond

832 total views, no views today

Tarmo Õunapuu: Demagoogilised valed ja statistilised manipulatsioonid

Eesti majanduse taastamine näikse tunduvat ülimalt keeruline. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majanduse allavoolu liikumine kui paratamatus, millele Eesti Valitsus on oma reguleermetoodikate kasutamisel käega löönud.

Seda näitas ilmekalt rahandusminister Jürgen Ligi sõnavõtt 27. jaanuaril 2011 ETV esimeses Valimisstuudios. Ligil on õigus Eesti majanduse tõstmise reguleerimisvõimetuses, kuna kuulume hetkel EL järjest suureneva surve all kujunenud poliitiliselt mõjutatud riigiks. Euroopa Liidust, kui riikide liidust, on saanud liitriik, mis omab tänaseks kõike 4 riigi põhitunnust.

Samuti ei pea Ligi õigeks, et Eesti on kõrge maksukoormusega riik. Vastuväiteks uuringule (link:http://www.doingbusiness.org/data/exploretopics/paying-taxes) , kus Eesti maksukoormus on 49,6%, on Ligi öelnud: “Ma ei võtaks seda (riiklikku maksukoormust

2010 aastal) 131. kohta tõena. Võrdlused ei võta arvesse erakindlustuse koormusi. Koorma ümberjagamine tööandja ja -võtja või makse ja maksu vahel ei muuda seda, loeb üldine koormus, samuti maksude suhe SKPsse. See meil kõrge ei ole.”

Eesti Iseseisvuspartei vastulause: SKP suhete uurimine ei kergenda seda koormat, mida iga ettevõtja ja töötav inimene oma seljas iga päev tunneb ja selle koorma raskus on 74% ettevõtja ja töötaja poolt ühiselt teenitavast lisandväärtusest ühiskonda, mille riik koorib ja millest ta järjest vähem kodanikule tagasi annab.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna  rahanduse teadur hr Andro Roos väidab, et tegelik maksukoormus on Eestis 74%, mis saadakse kui võtta sisendiks ettevõtja netokäive, millelt on makstud riigile käibemaksning mis suunatakse töötajale palga maksmiseks, millelt omakorda tuleb tasuda sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimaks ning loomulikult ka käibemaks, sest eeldatavalt ostab töötaja endale oma netopalga eest kaupu ja teenuseid Eesti ettevõtetelt. Selle 74% hulka ei ole arvatud veel aktsiise, trahve ning riigilõive.

SKP ja RKP

Tihti kasutatakse meie majanduskasvu näitamisel SKP-d (sisemajanduslik koguprodukt). SKP on esitatud tõeselt ja avalikult. RKP on esitatud varjatult, vaid erialainimene leiab selle üles üheainsa toimetise, aastakogumiku “Eesti rahvamajanduse arvepidamine” kahelt leheküljelt, mõlemal üks aegrida. Eesmärk on selge: varjata eesti rahva eest, et SKP ei mõõda mitte Eesti majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil, sealhulgas väliskapitali majandustegevust. Eesti majandust mõõdab hoopis Eesti rahvuslik majandus – RKP! Ja see on SKPst väiksem väliskapitali poolt väljaveetud kasumi võrra. Täpsemat informatsiooni statistiliste andmete ja tegeliku Eesti majandusolukorra kohta leiate Iseseisvuspartei kodulehelt -2007/01/31/vello-leito-teadmiste-kohustuslik-miinimum-eesti-riigi-ja-rahva-arakustutamise-avaliku-salaplaani-kohta-

Iseseisvuspartei seisukoht Euroopa Liidu suhtes on, et me me oleksime nõus EL-ga kui majandusliiduga. Iseseisvuspartei poolt pakutav esimene samm Eesti rahvusliku majanduse taastamiseks on riikliku ja rahvusliku panganduse loomine väliskapitalil põhinevate kommertspankade kõrvale. See on vajalik, et pangandussektoris liikuv finants ja finantsteenuste pealt tulenevkasum püsiks kauem Eesti turul ning tooks rahvale ja riigile endale lisandväärtust. Kui meie majandussektoris püsib raha kauem, on selle kasutamiseks ka rohkem võimalusi. Seega ei ole nii oluliseks välisinvesteeringute osakaal, kuivõrd tähtis on hoopis hoida ja kasutada efektiivselt riigis olevat kapitali. Lisaks on rahvas sundolukorras kasutamaks kommertspankasid.

Meie põhimõte on, et rahvas peab saama teostada oma makseid ja hoida raha oma(osalusega) pangas ning ei ole kohustatud maksma teenustasude pealt. Peame seda suurenenud infotehnoloogilise arengu seisukohast elementaarseks kodanikuõiguseks.

Välisinvesteering ei ole mitte püha lehm, see võib olla nii jumalast kui saatanast“ lausus Valimisstuudios Iseseisvuspartei esindaja Rein Pihlar. Me peame oma kohuseks teatada rahvale välisinvesteeringude varjukülgedest. Välisinvestor on isik, kes: kasutab võimalikult odavat tööjõudu saamaks võimalikku suurt kasumit (avalik tõde:ettevõtluse peaeesmärk).

Tagajärgedeks on Eesti rahva loomine töölisklassi rahvaks, kelle omanduses ei ole erilisi strateegilisi ressursse peale aja vastu vahetatud raha, kasutab Eestis paiknevaid taastuvaid ja taastumatuid ressursse vähendades Eesti kui geopoliitiliselt kaluka territooriumi väärtust. Ressursid eksporditakse üldjuhul välisriikidesse. Tegelikult me peaksime oskama kasutada olemasolevaid ressursse sihipäraselt eelkõige kodanike jaoks ja säilitama neid oma tulevastele põlvkondadele. Välisinvestor ostab Eestis paiknevat kinnisvara, maad, metsa, kantides ressurssidest tuleneva kasumi riigist välja, raskendab Eesti kodaniku sisenemist ettevõtlusesse, vähendab Eesti kapitalil põhinevat ettevõtlust. Pikas perspektiivis on välisinvestorite pidev Eesti turule sisenemine ilma riigipoolsete piirangute seadmiseta ohtlik.

Tarmo Õunapuu

Eesti Iseseisvuspartei kandidaat riigikogu valimistel Tartu- ja Jõgevamaal

gsm: +372 566 25 663

email: tarmo.ounapuu@gmail.com

skype: tarmo.ounapuu

922 total views, no views today

Raivo Orgusaar: Miks vajatakse valimistel lollide arvamust?

Millegipärast ei kiputa lollidelt reaalelus kunagi nõu küsima, aga enne valimisi, muutub lollide arvamus äkki väga oluliseks ja selle tulemusena pääsevadki võimu juurde sellised “valitsejad”, kes kas ei soovigi riigivaraga korrektselt ümber käia või pole selleks üldse suutelisedki…

raivo orgusaar

Olen korduvalt arutlenud, miks ei võiks valijatele teha enne valimisõiguse saamist IQ testi, veendumaks nende valmisolekus riigi arengule kaasarääkimiseks ja saadud tulemuste põhjal testi künnist mitteületanud või lõpuossa jäänud viimased 5%, ehk see vaimselt kõige vähem arenenud osa elanikkonnast valimisõigusest lihtsalt ilma jätta. Kindlasti nimetataks seda ilmselt kohe inimõiguste rikkumiseks, kuid valijate soovide eiramist valimistulemuste moonutamisel ja suurerakondade keskseid valimisseadusi millegipärast aga inimõiguste rikkumiseteks ei nimetata.

Tegelikult aga on meil ju lood sealmaal, et tänu igasugustele pooletoobistele, kelle käest ei tule meil  igapäevaelus tõesti ju mõttessegi minna nõu küsima, küsitakse millegipärast just valimiste käigus aga seda, mis meie kõigi eluolu pikemas perspektiivis väga tugevalt mõjutama hakkab. Nendele samustele lollakatele, arulagedatele, kitsarinnalistele ja harimatutele, antakse millegipärast sõnaõigus teemadel, mille üle otsustavad nad reeglina kas teiste kodanike mõju all, nende enda poolt kaudselt kinnimakstud valimisreklaamist pimestatuna, koguni mõne kupüüri voi lonnipudeli eest, spikker näpus valimisjaoskonda saadetuna või lihtsalt sunnitakse  neid “e-valimistel” osalema. Ja kui oluline ongi üldse selliste inimeste arvamus, kes oma otsuseid keda valida, kaubanduskeskuste ees, erakondade valimistelkidest pakutava tasuta tee ja ampsu prääniku eest teevad? Needsamad “valijad” ei anna seejuures tegelikult ju endalegi aru, keda ja milleks nad üldse esinduskogudesse valinud on. Ja olen kindel, et pooled  sellistest “valijatest” ei mäleta ühe kuu möödudes sedagi, kelle poolt nad valimistel üldse oma hääle andsid. Selliste kaasabil aga satuvadki paraku omavalitsustesse ja Riigikogussegi sellised “saadikud”, kellele hommikulti peetud “loengutel” teada antakse, mille ja kelle poolt hääletama PEAB!

Ehk sisuliselt võtavad sellised arulagedad valijad ju valimististel käies vastu otsuseid, millest nad ise tegelikkuses kahjuks mitte midagi ei jaga ja seega valivad nad ka esinduskogudesse isikuid, kes oma teadmiste, käitumistavade ja reputatsiooni poolest seal mingilgi juhul ehk ollagi ei tohiks ja just selliste kaasabil on meie Riigikogusse valitud inimesi, kes tegelikkuses kas ei küündigi kõiki seadusi põhjalikumalt läbi mõtlema või ongi nad lihtsalt oma „tööd” tehes liigagi ükskõiksed. Selliste lollakate, arulagedate ja kelle poolt veel iganes Riigikogusse valitud saadiukute „töövili” on juba meie eelpool mainitud mõlemad valimisseadused ja ka Lissaboni “Leping”, mille läbilugemise või sirvimisega oli end vaevanud vaid 5% rahvasaadikutest, kuid see ei takistanud sugugi teisi saadikuid selle lepingu poolt hääletamast, mille tegelikust olemusest ja sisust nad põhjalikult ju arugi ei saanud.

Kokkuvõtteks ei taha ma mitte pahast tahtest piirata sääraste “valijate” õigust valimiiskasti juurde pääseda, vaid anda neile kindlasti võimalus valida, kuid ainult juhul, kui nad ka ise on suutelised aru saama, milliste vaadete ja lubadustega on nende poolt valitavad saadikud ja milliseid olulisi argumente nende poolt pakutav platvorm endaga ka kaasa toob. Seega saaksid põhimõtteliselt omada valimisõigust nagu ka iga kodaniku tavaõigust õigust autot juhtida, küll kõik kodanikud, kuid seda õigust reaalselt teostada saavad aga vaid need isikud, kes vastava adekvaatsustesti või autojuhieksami läbinud on…

Raivo Orgusaar

11.01.2011

992 total views, no views today

Pärnu osakonna üldkoosolek

Pärnu osakond on Eesti Iseseisvuspartei suurim osakond. 16. jaanuaril kell 15 Pärnus hotell Viiking saalis toimub osakonna üldkoosolek – viimane enne valimisnimekirjade esitamist 20. jaanuaril. Kutsutud on kõik EIP liikmed üle Eesti, et ühiselt arutada kõige olulisemaid küsimusi seoses valimiskampaaniaga, samuti esitada uusi ettepanekuid meie valimisloosungi osas.

Kutsutud on ka kõik erakonnavälised eesti patrioodid, iseseisvuslased, eesti rahvuslased. Kasutage võimalust oma hääl ühiskonnas maksma panna.

Üldkoosolekul osaleb ka erakonna esimees, kes annab ülevaate olukorrast ja vastab küsimustele.

EIP Pärnu osakonna juhatus

876 total views, no views today

Riigikoguvälised eestimeelsed organisatsioonid ühinevad Eesti Iseseisvusparteiga

“Laupäeval, 8. jaanuaril kell 12 toimub Paide Kultuurikeskuses vabakodanike ühinemiskongress. Riigikoguvälised eestimeelsed organisatsioonid ühinevad ja kutsuvad ühinemiskongressile kõiki vabakodanikke, kes soovivad kandideerida Riigikogu valimistel, et luua iseseisev ja edukas Eesti Vabariik. Kutsutud on ka need vabakodanikud, kes soovivad meie algatust toetada.”

Selline on kongressi peakorraldaja Henn Leetna (sundüürnike organisatsiooni juht) poolt üllitatud pressiavaldus. Ühinemisest on praeguse seisuga huvitatud kokku 4 organisatsiooni, kaks nendest on registreerimata erakonnad. Kõik nad on huvitatud ühinemisest organisatoorsel tasandil Eesti Iseseisvusparteiga, et ühiselt koostada läbilöögivõimeline kandideerijate nimekiri EIP lipu all.

Kutsutud on niisiis ka kõik vabakodanikud (st mitteparteilased), kes soovivad meid aidata valimiskampaania ajal, või siis koguni liituda EIP-ga. Loodetavasti tuleb selliseid inimesi rohkesti ja nad saavad olema abiks EIP oma kampaaniameeskonnale.

Kõik EIP liikmed on samuti kutsutud osalema, et liituvate jõududega koos ühiselt kuulata, rääkida, arutleda, kavandada, otsustada …

 

Juhatus

798 total views, no views today