Tõnis Bleive: Läti iseseisvuslastest

Eesti Vabariigis on üks iseseisvusmeelne erakond. Eesti Iseseisvuspartei. Programmis väljendub mõttekaaslaste seisukoht vabaduse-küsimuses ühemõtteliselt:

 

Eesti liitmine Euroopa liiduga oli EV Põhiseaduse vastane. EL põhiseaduse ratifitseerimine riigikogu poolt oli riigireetmine. Eesti peab välja astuma Euroopa Liidust, veelkord taasiseseisvuma.

Peame enda kohuseks teavitada liitumisega kaasnevatest tagajärgedest: omariikluse kadumine /…/EL on liitriik ja selle omavalitsuspiirkonna staatus ei rahulda meid.”

 

Kõik ülejäänud jõud, erakonnad suhtuvad meie kuulumisse Liitu jaatavalt. Kas seda selgelt väljendatakse ei oma  Eesti riikliku iseseisvuse kohalt õigusteaduslikult mingit tähtsust; nagu EIP esimees V. Leito aastaid – kui me ise pole vastavaid järeldusi teinud – selgitanud on (viited artikli lõpus: 1).

 

Eestiga sarnase naabri Läti erakondadest pole Võrgus ühtki vastavat erakonda, kes vähemalt seisukoha iseseisvuse küsimuses mõnes rahvusvahelises keeles avaldaks, esindatud. EIP esimees möönis, et siiski võiks välja selgitada kolm lähimat erakonda Iseseisvusparteile.

 

Kuidas leida läti rahvuslased?

Katse mahu mõttes lähtun Vikipeedias inglise ning vene keeles esitatust ja sealt viidatud pikematest tekstidest. Kuna vähemalt eestikeelsestest ülevaadetest läti erakondade omariikluse seisukohtadest on puudus, tunnen õigust alustada ka vähenõudlikult. Euroopa riigis asuvad iseseisvuslased peaksid tõsiseltvõetavuse – koostöö –  huvides olema esindatud internetis ja vähemalt põhiseisukohtades mõnes rahvusvahelises keeles. Seega annab Vikipeedia tabava kiirvõtte olukorrast, kuivõrd seal omab tähtsust mitte vaid kirjutatu sisu, vaid ka selle olemasolek-puudumine.

 

Rahvusvahelise Vikipeedia kaudu pole võimalik üksikasjalisemalgi otsimisel leida läti poliitiliselt koondunud rahvuslasi. Eesti omad, EIP, muide, on kohe leitavad. Millised parteid ikkagi võiksid Lätis olla EIP-le lähedased? Eesti Iseseisvuspartei on iseseisvuslik, eurovastane, rahvuslik, rahvalikul “õhukese-paksu riigi” joonel keskel, demokraatlik. Iseseisvuslikke ning selgelt eurovastaseid naabritel pole, kõiki ülejäänusid leidub. Suure tõenäosusega on kõik parteid väliselt demokraatlikud ja sellist riigikorda pooldavad, läbi selle märksõna on hetkeseisuga mõttetu mingeid järeldusi teha. Ka rahvuslikkuse mõiste on üldlevinult kahjuks-kahjuks äärmiselt ebamäärane. See-eest riiklikku majandus- ning sotsiaalpoliitikat saab hakata ellu viima alles riigi taastanuna. Jõuame lähtepunkti:

 

      

Euroopa Liit, ei või jaa!?

Siiski, paar sõna majandusest, nimelt neoliberalismist, mille pooldajate kohta oletusi võib teha. Lätlastest autorite tõlkeülevaade “История Латвии. 20. век” märgib neoliberaalse majanduspoliitika andunuimaks pooldajaks Rahvapartei (oligarh Škele, ekspeaminister Kalvitis), kuid paljuski ka liitpartei TB/LNNB ning erakonna Jaunais Laiks (Uus Aeg – 2001. aastal loodud ja Repše juhtimisel respublikalikult valimised võitnud nüüdne peaministri-partei) (2). Üldjoontes kinnitab vastavat seisukohta ka Kevin O’Connor Balti riikide lühiajaloos (3).

 

Euroskeptilised, kuid mitte -vastased Läti parteid on end rahvuslikuks arvav Isamaale ja Vabadusele / LNNB ning sellega valimisliidus olev, 2000. aastal asutatud noorteliikumisest vähemenukaks (4) erakonnaks ülekasvanud Visu Latvijai!. Mõlemad on vastu EL-i föderaliseerumisele, kuid mitte liikmelisusele… Läti Sotsialistlik Partei nõuab programmis küll euroreferendumi tühistamist ja möönab Läti riigi iseseisvuse kaotust (5), paraku aga osaleb valimisliidus Üksmeele Keskus, kes seda välja ei käi (6). Siiski, pikk ja põhjalik SPL-i programm koos ajalookäsitlusega annavad võimaluse erakonna seisukohti täpsustada. Nimelt SPL-i programm ei välista iseseisvuslust, ainsana Lätis.

 

Vikipeedia järeleproovimine

Sussexi Euroopa Instituudi ülevaade (7) annab tollasest kandidaatriigist Eestist kolm otsustavalt eurovastast (“hard eurosceptic”) parteid. Iseseisvuspartei, Kristlikud Demokraadid ja Vabariiklik Partei. Olgu mainitud, et euroskeptilisteks (“soft eurosceptic”) märgiti siinmail Keskerakond ja Rahvaliit. Läti puhul jääb tugevalt eurovastaste lahter tühjaks! (Nagu ka Bulgaarias, Leedus, Rumeenias ja Slovakkias.) Lihtsalt euroskeptilisi esindavad nö. rahvuslik TB/LNNB ja Läti sotsiaal-demokraatlik liit. Teadmiseks, et uuringute järgi oli Lätis aastaid eurovastasus enam-vähem samal tasemel nii põliselanike kui venelaste osas, kuid aastal 2002 toimus järsk pööre ja enamik venelasi meelestus Euroopa Liidu vastu (8). Nii tekkiski referendumil äärmiselt piinlik olukord, mil üheksa kümnendikku hääletanud “venelastest” ütles Liidule “ei”, samas kui hääletanud “lätlastest” jäi oma riigile truuks vaid 15%! (9) Sealjuures arvestage suurt kodakondsuseta elanike hulka Lätis; nemad ei saanud hääletada.

 

Hetkeseis

Äsja moodustati valimisliit Ühtsuse (Uus Aeg koos kahe väiksema erakonnaga) juhtimisel Läti valitsus, kuhu kaasati ka Roheliste ja Talunike Liit (juhtkuju Ventspilsi linnapea, rikkaim lätlane Lembergs). Ühe Ühtsuse osapoole vastuseisu tõttu ei saanud Dombrovskis valitsusse jätta nii-öelda rahvuslikku valimisliitu, ka ei soostunud Üksmeele Keskus valitsusse minema. Oktoobrikuiseid Seimi valimisi ning valitsuse moodustamist kajastas rahuldavalt ka eesti ajakirjandus, peamiselt V. Spolitis Postimehes; rahuldavalt, kuivõrd meie, eestlaste teadmised läti poliitikast on mitterahuldavad.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et on läti erakondi, kellega EIP-l on ühishuvisid taktikalistel põhjustel, kuid tervikuna on igaühe tegevus iseseisvuslastele vaenulik. Nii nagu Eesti liiduvabariigiski: erakonnad varjavad Liidu riiklikku olemust ja lähevad põhimõttelistes – iseseisvuse ennekõike – küsimustes ebaseadusliku võõrvõimuga koostööle.

 

Ainsaks erandiks võib olla, nagu ülal mainitud, Läti Sotsialistlik Partei.  Nende seisukohad nõuavad eesti rahvuslastelt lähemat uurimist.

 

Tõnis Bleive, parteitu

1) www.iseseisvuspartei.ee:

 

23-02-2007 Iseseisvusrahvuslased contra eurorahvuslased

03-10-2007 20. septembri eriarvamus Eesti Rahvusliku Liikumise kohta

14-03-2008 Kes on klikirahvuslased?

30-03-2008 Põhiseadusest

16-04-2008 Keskerakonna programmilisest seisukohavõtust

02-11-2008 Tõnu Kalvet: Eesti rahvuslike jõudude koostööst

02-11-2008 Vello Leito: Henn Põlluaasa lugedes

16-02-2009 Eesti Iseseisvuspartei avaldus Koostöö Kogu 16.02.2009 deklaratsiooni asjus

26-04-2009 EIP analüüsitoimkond: Projekt 666

15-05-2009 Vello Leito: Koloss, millel pole isegi mitte savist jalgu, südametunnistusest rääkimata

15-07-2009 Vello Leito: Libarahvuslast ära tunda on väga lihtne

 

Rahvuslaste pooltunni 20. saade (eetris 14.07.2008)

2) raamat ka inglise ning saksa keeles. V.k. lk. 429

3) Kevin O’Connor “The Baltic States”

4) Seimi valimistel 2006 kogus Visu Latvijai! ligi poolteist protsenti häältest,

saavutades “parima tulemuse rahvuslike parteide seas, kui TB/LNNB välja arvata”.

5) programmist leheküljed 24, 37-38

6) valimisliidu programmist välissuhete osa (punktid 6-9)

7) Paul Taggart and Aleks Szczerbiak “The Party Politics of Euroscepticism in EU Member and Candidate States” – lk. 14

8) Juris Rozenvalds “Identity changes and interaction in Latvia: Europeization and/or EU-ization” – lk. 9-11(otseviide puudub, kuid leitav võrgust otsingurakenduse abil)

9) Wikipedia – Politics of Latvia

 

Läti parteid Vikipeedias:

inglise keeles

vene keeles

 

Lätivene päevalehed:

ЧАС

Вести Сегодня

lisaks, Delfi

911 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>