Vello Leito: Kas ka Maksu- ja Tolliamet valetab?

25. novembril 2010 edastas Maksu- ja Tolliamet (MTA):

1. k.a II kvartalis tehti töötajatele väljamakseid kokku 18 miljardit krooni, seda maksti 511 088 inimesele, keskmine väljamakse kuus oli brutona 11 764 krooni, mediaanväljamakse oli 9301 krooni;

2. III kvartalis tehti töötajatel väljamakseid kokku 16 miljardit krooni, seda maksti 524 383 inimesele, keskmine brutoväljamakse inimese kohta 10 421 krooni, mediaanväljamakse 8068 krooni.

Mis avaldatust järeldub? Aga see, et heaolunäitajad on jätkuvalt langenud, hoolimata sellest, et SKP arvuline suurus on vahepeal kasvanud. Järjekordselt sai tõestuse väide (vt kodulehe artiklit „Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?“), et SKP ei ole inimeste elatustaseme hindamisel kasutatav, erinevus võib olla uskumatult suur.

Aga äkki tööhõive kasvas, nagu II-III kv võrdlevad andmed numbrid justkui näitaksid? Näitavad küll, aga näitavad valesti, ning põhjuski on üsna lihtne.

Nimelt MTA numbrid fikseerivad töösuhte sõltumata selles, kui pikk see oli. Et suvekuudel oli palju lühiajalisi töösuhteid, siis nii II kui eriti III kv numbrid on ülespaisutatud, tegelik tööhõive on palju väiksem, oluliselt allpool 500 000 piiri. Huvitaval kombel kinnitab viimase aasta tööpuuduse suurenemist ka statistikaameti, viimane väidab, et septembri lõpu seisuga oli tööpuudus suurenenud pea 5% (täpsemalt 4,8%). Kuid mida loete meediast? Seda, et tööpuudus üha kahaneb, mis aga üks järjekordne võimukandjate ennastupitav vale enne valimisi on.

Aga siiski, kui palju allapoole 500 000 tuhandet on tööhõive? Täit selgust selles küsimuses pole võimalik saada ilma selleta, et MTA peab avalikustama mediaankesmise palga mitte kuupalgana vaid palgasaajate aastase sissetuleku mediaankeskmise. JA SEDA TULEB TEHA TULUDETSIILIDE KAUPA! Vaat siis alles näeksite kuidas eesti rahvas vireleb, nälgib ja nälga sureb.

Ent see oli sissejuhatus. MTA valelikkus avaldub täies mahus alles siis, kui võtame ette avaldatud mediaankeskmised palgad, näiteks 8086 krooni III kvartalis. Tõeline meistervalelikkus seisneb selles, et mediaankeskmine on antud jooksvates hindades! Aga mis tähtsus on sellel, mis on jooksvates hindades, tõde peegeldab ainult see, kui suur on palk ostujõu alusel. Selle saaks teile öelda käigupealt siis, kui statistikaamet annaks Eesti SKP aheldatud väärtuse alates aastast 1992. Aga ei anna, vaid annab aheldatud väärtuse referentsaastaga 2000 (vt lisatud tabel). Isegi kui võtta aluseks toodud tabelist aasta 2000, siis saame mediaankeskmiseks palgaks 5056 krooni. Võrreldes veelgi varasemate aastatega oleks mediaankeskmine ostujõu alusel aga veelgi väiksem. Vaat niimoodi!

Kas see on vale, kui MTA ütleb, et mediaankeskmine palk on 8068 krooni, sel ajal kui 10 aasta taguse ostujõu võrdluses on vaid 5056 krooni? Jah, see on vale, sest nii varjatakse  fakti, et Eestis elatustase jätkuvalt langeb. Ja kiirenevalt.

Vello Leito

08.12.2010

759 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>