Facebook: 
   Sisu: 
 

Tšehhi rahvuslased käivitavad Prahas oma narkopatrullid

Tšehhi rahvuslaste tuntuim erakond, Ühiskondliku Solidaarsuse Tööpartei (lüh. ÜSTP, tšehhi k. Dělnická strana sociální spravedlnosti, lüh. DSSS) saadab Prahas, Smíchovi linnaosas paikneva uimastisõltlaste ravikeskuse Sananim ümbrusse patrullima oma liikmeid, et tagada kohalike elanike turvalisus.

Kodanikupatrullid alustavad oma tegevust reedel, 1. oktoobril 2010 kl. 17 kohaliku aja järgi. Sellest teatas Tšehhi uudisteagentuurile Mediafax 30. septembril 2010 erakonna esimees Tomáš Vandas.

„Smíchovi elanikelt saadud korduvate taotluste alusel otsustas Ühiskondliku Solidaarsuse Tööpartei esimees Tomáš Vandas saata sinna piirkonda parteiliikmetest koosnevad kodanikupatrullid,“ teatas ÜSTP ajakirjandusele.

„Patrulli eeldatav suurus on 8-10 inimest,“ täpsustas Vandas ja lisas, et kogu ettevõtmist koordineerib erakonna Praha allorganisatsiooni juht Jiří Petřivalský.

Kohalikud elanikud olid teinud linnavalitsusele petitsiooni, et Sananim suletaks, kuid linnavalitsus ei võtnud neid kuulda. „ÜSTP ei taha tegevusetult pealt vaadata, kuidas seadust rikutakse ning nii otsustasimegi saata sinna oma kodanikupatrullid,“ ütles Vandas.

 

Tõnu Kalvet

Allikas: Mediafax

761 total views, no views today

Austria Vabaduspartei valimisedu Steiermargis

Austria Vabaduspartei (lüh. AVP) peaaegu kahekordistas oma häältehulka Austria suuruselt teises maakonnas pühapäeval korraldatud kohalikel valimistel, teatas 28. septembril 2010 menukas Ungari internetiportaal „Kuruc“.

AVP-d toetas 10,8 protsenti valimaskäinutest. See oli paremuselt kolmas tulemus. Suurima toetuse (38,4 %) said sotsiaaldemokraadid, neile järgnes konservatiivne Austria Rahvapartei (37,1 %). Neljandana ületasid valimiskünnise rohelised (5,3 %), viienda ehk viimasena kommunistid (4,4 %).

56-liikmelises Steiermargi volikogus saavad sotsiaaldemokraadid 23 kohta, konservatiivid 22, AVP kuus, rohelised kolm ja kommunistid kaks kohta. Teine nimekas rahvuslaste erakond, Austria Tulevikuliit kogus kolm protsenti häältest, selgus Saksa valimisportaalis „Parties and Elections in Europe“ avaldatud valimistulemustest.

„Viieprotsendilise valimiskünnise ülinapilt ületanud rohelistest jääb stabiilse enamuse saavutamiseks väheks. Kui punased ja mustad ei soovi jätkata senises suurkoalitsioonis, siis ei jää neil muud üle, kui meelitada oma leeri juba maakonnavalitsusse kuuluv AVP. Nimelt tagab Steiermargi keeruline valimiskord koha Grazis paiknevas maakonnavalitsuses igale erakonnale, kes kogub toetushääli vähemalt 10 protsenti,“ kirjutas samal päeval Ungari suurim päevaleht „Népszabadság“.

„Népszabadsági“ andmetel ei välistanud Steiermargi senine peaminister, Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei maakondlikku organisatsiooni juhtiv Franz Voves, et AVP toetus aitab tal saada maakonnajuhiks tagasi valitud. „Sotsiaaldemokraatide vasakusse tiiba kuuluvad poliitikud arvustasid omaaegset Austria jäähokikoondise liiget sellise suhtumise eest teravalt, kuna nendele on vastuvõetamatu igasugune koostöö populistlik-äärmusliku jõuga,“ lisas „Népszabadság“.

Ungari lehe andmeil suutis 57-aastase Vovesi populaarsus tasakaalustada sotsiaaldemokraatliku partei allakäiku Steiermargis vaid osaliselt. AVP kogus ootamatult palju hääli ka majanduskriisi käes kõige rohkem kannatanud piirkondades – paigus, mida seni peeti sotsiaaldemokraatide tugialaks.

Steiermark asub Austria kaguosas. Seal elab u. 1,2 miljonit inimest.

 

Tõnu Kalvet

Allikad: Kuruc , Népszabadság , Parties and Elections in Europe

837 total views, no views today

Estonia hukkumine. Rahvas räägib

Delfi 27.09.2010 artikli: “Estonia huku saladused: kas tõde teavad vaid surnud?” kommentaariumist:

 

küsimuste küsimus!, 27.09.2010 22:20
miks ei astuta viimast sammu,et kõik need, ütleme siis et valed teooriad,kummutada?
see on mulle arusaamatu!
oldi valmis kulutama tohutuid summasid vraki katmiseks (kallim kui ülestõstmine!),uurimata on kaptenisild, autodekk ja lõpuks see oletatv augukoht!
no kas pole naljakas! või hoopis arulage!
ja nii palju vastuseta küsimusi? UFO-d tegid seda või!


Link, 27.09.2010 22:22
väga põhjalik ja asjalik sakslaste poolt kirjutatud raport on siin –

http://www.estoniaferrydisaster…


mis salapärast?, 27.09.2010 22:22
Pe..sse, ainult Eesti ei tea midagi. Küsige Laari käest miks too vaikib ja relva smugeldamisega kust talle Swed-arvele USD-d tilkusid. Vene ju ütles omal ajal et parvlaev ei jõua Rootsi, kui varastatud relva ei tagastata. Noh, USA andnud käsku iga hinnaga kaup toimetada kohale Rootsi ja nii see laevake pidigi põhja minema. Tolleaegne Eesti juhtkond oli teadlik. Kadunud meeskond viidi elama Ameerikasse. Kõik salastati ja lastakse udu kohalikele kes ainult tsensuuritud Päevalehti loevad ja ei saagi nõnda kunagi midagi teada.

Juks35, juks35@gmail.com, 27.09.2010 22:31
.
Estonia uppus tormi pärast??
Läänemerel on NATO õppused, laevu nagu kirjuid koeri ja keegi ei kuule ega näe midagi?
Täiesti “juhuslikult” on raadioside häiritud.
Estonia hukkus kiiremini, kui kolmekordse torpeedotabamuse saanud Saksa laev Wilhelm Gustloff.
Jne. jne.
Pigem on usutavam balti riikide “õigele teele” juhtimine, kui mingi torm…
http://www.elaestonia.org/

to mis salapärast?, 27.09.2010 22:39
Su jutt on õige.

Torm oli tõesti karm, kuid see ainult kiirendas laeva uppumist, aga ei põhjustanud seda

visiir eemaldati hiljem meresügavuses
Laeva tegelik uppumise põhjus oli venelase allveelaeva lastud torpeedod.

Laeval oli kuulda kaks plahvatust..

Kõik see Riik on ära ostetud .. kurb .

Võrrelge Eesti ja Soome kauba hindu ja palkasid .
Kõik see, mis siin toimub on naeruväärne.

Tapa poliitik, 27.09.2010 22:42
“Estonia” kapten Piht teab täpselt, kuid tänaseks on tal teine nimi, nägu ja elukoht. Kuhu kadus laevahulu hommikul ja ka hiljem kogu maailmale BBC uudistes näidatud videoklipp, kus katastroofist pääsenud kapten Piht oli tekki mässitud ja teda viidi mingisse majja?

jaah, 27.09.2010 22:51
tänud lingi eest, tõesti huvitav teada, nende lintide abil on ju ka võimalik tuvastada päästetuid…küll tõde päevavalgele tõuseb. Ise mäletan,et hommikul peale hukku ,jooksis ainult ÜKS KORD tekstiuudistes ekraanilt läbi uudis et öösel toimus Vene allveelaevaga õnnetus, et sai vigastada – jäime mehega teineteisele otsa vaatama, ahh et suisa selline kokkusattumus….ei tea kas oli keegi veel, kes seda uudist märkas?

Eradetektiiv, 27.09.2010 23:05
to arvamus

Aga laeva uputas torm ning et hilisemat poliitikuid, ärieliiti jne kompra eest varjata, on kinni mätsitud teatud asitõendeid, mis puudutavad EBASEADUSLIKKU ÄRI, mitte aga LAEVA UPPUMIST KUI SELLIST. Miks nad pidi selle mugavaima meretee uputama; tehke idioodile selgeks?

Kes nad? Ega rootslased ei uputanudki ju laeva, ikka venelased, sest äri käis Vene äraostetavate ohvitseride ja USA salaluure vahendusel. Midagi olulist pandi venelastelt pihta, seetõttu ei valitud enam vahendeid.
Kui laeva uputanuks torm, siis oleks ka Andi Meistrile näidatud 100% tuukrite videoid, ilma katkestusteta. Poleks olnud ju midagi varjata. Nii olnuks elementaarne. Paraku, teame mis toimus. Ka oleks sel juhul võimatu aru saada, miks Rootsi ametivõimud nii närvi läksid, kui Greg Bemis läks sukeldumisi tegema. Teatavasti kadus see Bemis nagu tuulispask poole pealt objektilt, kuna sai kätte kõik, mis tal tegelikult vaja oli – dollarid.
Ametliku raporti uskujatel soovitaksin läbi lugeda Andi Meistri raamatu. Julgen väita, et eriteenistused tegid oma tööd hästi. Kõrvaldati need, keda vaja, pandi olulised poliitikud vaikima ning saavuti ametlik raport, mida kellelgi pole õigust vaidlustada. Tõde ei tule päris kindlasti ametlikult päevavalgele, kuid vähegi mõistusega olendid aimavad tegelikke põhjusi ja tagamaid.

vaim, 28.09.2010 00:02
igale terve mõistusega inimesele,peaks olema see jant,selge,et laev niisama põhja ei läind,tõstke üles,kui ei usu,lisaks trall,vöörivesiiride,kinnikeevi tamise ümber jne.vahet pole valetati siis ja valetatakse praegugi,kõige lihtsam lugu tuleb ju euroga

Koostas: EIP teabetoimkond

1,101 total views, no views today

Eesti Iseseisvuspartei TNS Emori reitingu-uuringutes

24. septembril avalikustas TNS Emor on reitingu-uuringu erakondade kohta septembrikuus. Pealkirjadest võisime igal pool lugeda, et riigikoguerakondadest ei kaotanud oma toetust ainult IRL. Vist mitte kunagi pole Emor andnud oma avaldustes isegi mõista, et peale riigikoguerakondade on olema riigikoguvälised erakonnad. Taoline sõnastus seekord viib aga mõtted vägisi sellele, et riigikoguväliste erakondade reiting tõusis. Kuid mis erakonna? Sellele me Emori kodulehelt vastust ei saa. Viimastel kuudel on tulnud info nende kohta kuudepikkuste viidetega. Täna võime Emori kodulehelt lugeda vaid seda, et Eesti Iseseisvusaprtei reiting augustikuus oli 1%.

EIP teabetoimkond

863 total views, no views today

Tšehhi riigipea analüüsis USA-s Euroopa (majandus)kriisi

Tšehhi Vabariigi president Václav Klaus esines kolmapäeval, 22. septembril 2010 USA ühes mainekamas kõrgkoolis, Johns Hopkinsi ülikoolis ettekandega „Euroopa, äsjase kriisi süsteemsed tagajärjed ning vajadus uuesti sõnastada kapitalismi pooltargumendid“, milles analüüsis Euroopa poliitilist ja majanduskriisi ja arvustas mõlema tekitajaid teravalt.

„Mõned meist ei ole rahul sellega, et meid tuuakse tagasi tsentraalselt juhitud ning kontrollitud maailma, millest me veidi üle 20 aasta tagasi lahti saime. /-/ Paljude jaoks Euroopas, eriti nende jaoks, kes veetsid suurema osa oma elust väga autoritaarses, rõhuvas ning mittetoimivas kommunistlikus režiimis, on asetleidev demokraatia ja vaba turumajanduse nõrgenemine Euroopa mandril ebameeldiv areng,“ ütles Klaus ning jätkas: „Me oleme tunnistajaks järk-järgulisele nihkele liberaliseerimiselt ning barjääride eemaldamiselt massiivsete, kõrgemalt poolt juurutatud reeglistike ja ühtlustamiste suunas; uue ja igilaieneva, ülihelde abirahasüsteemi suunas; uute ja peenemate protektsionismi vormide suunas; ettevõtetele asetatud jätkuvalt kasvavate seaduslike ning regulatsioonikoormuste suunas jne. Kõik see nõrgestab ning kammitseb vabadust, demokraatiat ning demokraatlikku vastutust, rääkimata majanduslikust efektiivsusest, ettevõtlusest ning konkurentsivõimest.“

Tšehhi riigipea juhtis tähelepanu ka Euroopa ühisrahas peituvatele ohtudele.

„Minusugused inimesed mõistsid väga varakult, et Euroopa ühisraha idee on väga ohtlik projekt, mis toob endaga kaasa kas suuri majanduslikke probleeme või viib Euroopa ebademokraatliku tsentraliseerituseni. Igaüks võib praegu näha, et eurotsooni projekt pole suutnud tuua neid positiivseid mõjusid, mida sellelt oodati. Seda esitleti ekslikult ja vastutustundetult kui vaieldamatut majanduslikku kasutegurit kõikidele riikidele, kes on nõus ära andma oma „kauaaegsed ja kallihinnalised“ vääringud. Ulatuslikud uuringud, mis avaldati enne Euroopa ühisraha käivitamist, lubasid, et euro aitab kiirendada majanduskasvu, vähendada inflatsiooni, ning rõhutasid eriti, et eurotsooni liikmesmaad saavad kaitstud kõiksugu väliste majanduslike häirete (niinimetatud eksogeensete šokkide) eest.

On täiesti ilmne, et seda pole juhtunud. Pärast eurotsooni rajamist on tema liikmesriikide majanduskasv varasemate aastakümnetega võrreldes hoopis aeglustunud, laiendades seeläbi kasvutempo lõhet eurotsooni ning teiste suurte majanduspiirkondade vahel – nagu USA ja Hiina, Kagu-Aasia väiksemate majanduste, kuid ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, kes ei ole eurotsooniga liitunud.

Oma esimese kümne aasta jooksul pole eurotsoon viinud oma liikmesriikide majanduste ühtlustumiseni. Eurotsoon, kuhu kuulub 16 Euroopa riiki, ei ole „optimaalse vääringu ala“, nagu määratleb majandusteooria. Säärases olukorras on vältimatu, et sellise ala rajamise ja säilitamise kulud ületavad tema olemasoluga kaasneva kasu,“ ütles Klaus.

Klaus meenutas, et Tšehhi Vabariigil aitas majanduskriisist välja tulla just oma raha olemasolu: „Meil vedas, et meie pangandus ja finantssüsteem polnud enne kriisi üleküllastunud halbadest laenudest, sellest oli ja on endiselt abi. Meil on ka suur eelis oma raha näol. Tšehhi krooni vahetuskurss kõigub; ta pole fikseeritud. Väikeseid avatud majandusi, mis võtsid kasutusele euro või on mitmesuguste jäikade rahanduslike meetmete abi kindlalt seotud euro külge, on käesolev ülemaailmne majanduskriis mõjutanud rohkem.“

Euroopa Liidu poliitilisele ja majandusjuhtkonnale meele järgi olla püüdvad ajakirjandusväljaanded (ka Eestis) nimetasid Klausi selles ettekandes leiduvat kriitikat „EL-i halvustamiseks“, kuid ükski neist ei julgenud nimetada seda väljamõeldiseks.

V. Klaus on juba aastaid üks Tšehhi paremaid majandusteadlasi. Tema põhieriala oli väliskaubandus. Töötas Tšehhi Teaduste Akadeemia Majandusinstituudis. 1989. aastal sai temast Tšehhoslovakkia rahandusminister. 1995. aastal valiti Praha Majandusülikooli professoriks. Avaldanud arvukalt töid majandusest ja rahandusest.

Klausi 22. septembril Johns Hopkinsi ülikoolis peetud inglisekeelset ettekannet saab lugeda presidendi ametlikult koduleheküljelt: www.klaus.cz/clanky/2672 .

 

Tõnu Kalvet

957 total views, no views today

Klausi kõne Hopkinsi ülikoolis

Euroopa, äsjase kriisi süsteemsed tagajärjed ning vajadus uuesti sõnastada kapitalismi pooltargumendid

(Tšehhi president Václav Klausi kõne Johns Hopkinsi Ülikoolis (USA) 22. septembril 2010)

Tahaksin kõigepealt avaldada tänu võimaluse eest siin olla. Vaatamata sellele, et olen külastanud kommunismi langemisest möödunud viimasel kahel aastakümnel kümneid Ameerika ülikoole, pole ma iial olnud Johns Hopkinsis, ühes kuulsamas Ameerika ülikoolis, mis on tuntud oma kõrge kvaliteedi ning ulatusliku teadustöö poolest. Tänan teid kutse eest.

Oma akadeemilise karjääri algusaastatel, 1960-ndatel, kui ma olin nooremteadur Tšehhoslovakkia Teaduste Akadeemia Majandusinstituudis Prahas, sattusin teie ülikooli nime peale seoses maailmakuulsa ungari, s.t. Kesk-Euroopa päritolu majandusteadlase Béla Balassa artiklite ja raamatutega. Tema nime mainitakse kõige sagedamini majandusõpikutes seoses niinimetatud Balassa-Samuelsoni efektiga, mis üritab selgitada suhet ostujõu pariteedi ja eri riikide tööviljakuse vahel. Kuid professor Balassa kirjutas ka ühe esimestest teoreetilistest raamatutest kõige tähtsamal Teise Maailmasõja järgsel Euroopa teemal: „Majandusliku integratsiooni teooria“ (1961). Kuna Euroopa integratsioon on meie jaoks praegu ülimalt oluline, siis alustangi selle teema käsitlemisega.

Oma mitmetel visiitidel siia riiki on mul jäänud mulje, et ameeriklastel pole eriti põhjalikku arusaamist Euroopa integratsioonist. Osalt sellepärast, et neil on ükskõik, osalt sellepärast, et nad näevad seda a priori kui positiivset arengut, mis toob kaasa võimaluse saada endale vähemkomplitseeritud ning arusaadavamalt käituv partner teisel pool Atlandi ookeani, ning osaliselt sellepärast, et neil pole kannatlikkust väikeste riikide suhtes, mis tihti muudavad oma nime ning territooriumide suurust. Henry Kissingeri kuulus ütlus Euroopasse helistamise kohta on endiselt ajakohane.

Ameeriklased tavaliselt alahindavad seda, mis on toimunud Euroopas viimase 50 aasta jooksul. 1950-ndatel oli Euroopa integratsiooni põhimõte liberaliseerida, avada, eemaldada barjääre riikide piiridelt, võimaldada vaba liikumist mitte ainult kaupadele ja teenustele, vaid ka inimestele ja ideedele tervel Euroopa mandril. See oli positiivne mõiste. See peaks jätkuma ning olema edasi arendatud nende inimeste abil, kellel on liberaalne maailmavaade (Euroopa mõistes).

Kõik see aga muutus 1980-ndatel ning otsustav murrang saabus Maastrichti lepinguga 1991. aasta detsembris. Domineerima hakkasid poliitilised huvid, eesmärgiga ühendada Euroopa ning luua uus üliriik. Integratsioon muutus ühendamiseks, liberaliseerimine muutus otsustetegemise tsentraliseerimiseks, reeglite ja seadusandluse ühtlustamiseks, Euroopa institutsioonide tugevdamiseks liikmesriikide institutsioonide arvelt, demokraatia defitsiidi hiiglaslikuks kasvuks, post-demokraatiaks.

Äsjane vaidlus Lissaboni lepingu ümber – mis lõppes siis, kui ma viimase riigijuhina Euroopas selle leppe allkirjastasin – käis selle ümber, kas minna kaasa selle vabadust ja jõukust ohustava protsessiga või peatada see. Mõned meist ei ole rahul sellega, et meid tuuakse tagasi tsentraalselt juhitud ning kontrollitud maailma, millest me veidi üle 20 aasta tagasi lahti saime.

Mainides minevikku, võime kindlalt öelda, et meie riigi puhul on üleminek kommunismist vabasse ühiskonda läbi, mis pole mingil juhul väike saavutus. Meist on saanud normaalne – tähendagu see siis mida tahes – Euroopa riik ning selle tulemusena tuleb meil lahendada tavalisi „euroopalikke“ probleeme, mitte üleminekuriigile iseloomulikke probleeme. See paistab olevat siiski mitmes mõttes kahe otsaga asi.

Oma poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku süsteemi järk-järgult Euroopa Ühenduse reeglite ja institutsioonidega kohandades said meile osaks nii tema positiivsed kui ka vähempositiivsed omadused ja iseärasused. Kuigi meie postkommunistlikku ajastut iseloomustab täielik uskumatus valitsuse suutelisusse sekkuda majandusse ning usk majanduse radikaalsesse dereguleerimisse, liberaliseerimisse, erastamisse ning desubsideerimisse, kiitsime heaks – küll teatava vastumeelsuse ning vastuseisuga – jäiga ja demotiveeriva Euroopa majandusliku ja sotsiaalse süsteemi ning oleme täna silmitsi selle probleemidega.

Me saime EL-i liikmeks 2004. aasta maikuus, sest tahtsime osaleda Euroopa integratsiooniprotsessis. Me ei tahtnud jääda kõrvale, nagu olime terve kommunistliku ajajärgu jooksul sunnitud. Siiski, paljude jaoks Euroopas, eriti nende jaoks, kes veetsid suurema osa oma elust väga autoritaarses, rõhuvas ning mittetoimivas kommunistlikus režiimis, on asetleidev demokraatia ja vaba turumajanduse nõrgenemine Euroopa mandril ebameeldiv areng.

Me oleme tunnistajaks järk-järgulisele nihkele liberaliseerimiselt ning barjääride eemaldamiselt massiivsete, kõrgemalt poolt juurutatud reeglistike ja ühtlustamiste suunas; uue ja igilaieneva, ülihelde abirahasüsteemi suunas; uute ja peenemate protektsionismi vormide suunas; ettevõtetele asetatud jätkuvalt kasvavate seaduslike ning regulatsioonikoormuste suunas jne. Kõik see nõrgestab ning kammitseb vabadust, demokraatiat ning demokraatlikku vastutust, rääkimata majanduslikust efektiivsusest, ettevõtlusest ning konkurentsivõimest.

See kõik toob mind äsjase, väga aeglaselt taanduva finants- ja majanduskriisi juurde. See kriis tuli üllatusena enamikule majandusteadlastest, poliitikutest ning avalikkusele. Peaaegu keegi ei oodanud seda. Inimesed uskusid keskpankade ja valitsuste kõikvõimsusesse hoida kontrolli all makromajandust ning mikromajanduslike reeglistike kehtivusse, ratsionaalsusesse ning produktiivsusesse, eriti rahandus- ning pangandussektoris.

See usk osutus ekslikuks. Majandusteadlased on aegamööda hakanud mõistma kriisi algpõhjuseid ning jõudnud järeldusele, et kriisi põhjustas läbikukkumiste jada. Ühe konkreetse ja lihtsa algpõhjuse otsimine oli ekslik strateegia. Makromajanduse poole pealt saab aina selgemaks, et kriisi algupära oli seotud pretsedenditute maailmamajanduslike tasakaalutuste kuhjumisega, koos ebatavaliselt pika madalate intressimäärade perioodiga ning üleküllusliku raha pakkumisega, ning koos laenudega poliitilistel eesmärkidel manipuleerimisega. Eeskätt Ameerika Ühendriikides. Mikromajandusliku poole peal on selge, et olemasolevad osalised ning väga ebatäiuslikud regulatsioonid ei aidanud. Vastupidi, need moonutasid pankade ja teiste finantsasutuste ratsionaalset käitumist ning motiveerisid neid otsima viise neist vabanemiseks, kasutades mitmesuguseid „rahanduslikke innovatsioone“.

Vaja on hoiatada katsete eest taaskord süüdistada turu probleemides turgu kui sellist. Käesolev kriis polnud mitte turu läbikukkumise lõpptulemus või mõni kapitalismi sünnipärane puudujääk. See oli riigi osapoole läbikukkumine, tulenedes häbitutest ambitsioonidest tuimalt sekkuda sellisesse mitmetahulisse süsteemi nagu majandus ja ühiskond. Valitsuse tegevused ning sekkumised põhjustasid, pikendasid ning dramaatiliselt halvendasid kriisi.

Kriis saab varem või hiljem läbi. Kestvam kahju aga jääb. Turumajanduse vastased on suutnud külvata kaugeleulatuvat umbusku selle süsteemi suhtes, kuid seekord mitte vabaturu kapitalismi suhtes, laissez-faire-süsteemi suhtes, Adam Smithi, Friedrich von Hayeki ja Milton Friedmani kapitalismi suhtes, nagu 70-80 aastat tagasi; vaid käesoleva ajastu ülimalt reguleeritud kapitalismi suhtes. Ning see on häiriv.

Väikese ja väga avatud majandusena ei suutnud Tšehhi Vabariik end isoleerida maailmamajanduse silmnähtavast aeglustumisest ning eelkõige meie peamiste majanduslike partnerriikide majanduslangusest. Meie sisemajanduse kogutoodang langes 2009. aastal neli protsenti.

Meil vedas, et meie pangandus ja finantssüsteem polnud enne kriisi üleküllastunud halbadest laenudest, sellest oli ja on endiselt abi. Meil on ka suur eelis oma raha näol. Tšehhi krooni vahetuskurss kõigub; ta pole fikseeritud. Väikeseid avatud majandusi, mis võtsid kasutusele euro või on mitmesuguste jäikade rahanduslike meetmete abi kindlalt seotud euro külge, on käesolev ülemaailmne majanduskriis mõjutanud rohkem.

Minusugused inimesed mõistsid väga varakult, et Euroopa ühisraha idee on väga ohtlik projekt, mis toob endaga kaasa kas suuri majanduslikke probleeme või viib Euroopa ebademokraatliku tsentraliseerituseni. Igaüks võib praegu näha, et eurotsooni projekt pole suutnud tuua neid positiivseid mõjusid, mida sellelt oodati. Seda esitleti ekslikult ja vastutustundetult kui vaieldamatut majanduslikku kasutegurit kõikidele riikidele, kes on nõus ära andma oma „kauaaegsed ja kallihinnalised“ vääringud. Ulatuslikud uuringud, mis avaldati enne Euroopa ühisraha käivitamist, lubasid, et euro aitab kiirendada majanduskasvu, vähendada inflatsiooni, ning rõhutasid eriti, et eurotsooni liikmesmaad saavad kaitstud kõiksugu väliste majanduslike häirete (niinimetatud eksogeensete vapustuste) eest.

On täiesti ilmne, et seda pole juhtunud. Pärast eurotsooni rajamist on tema liikmesriikide majanduskasv varasemate aastakümnetega võrreldes hoopis aeglustunud, laiendades seeläbi kasvutempo lõhet eurotsooni ning teiste suurte majanduspiirkondade vahel – nagu USA ja Hiina, Kagu-Aasia väiksemate majanduste, kuid ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, kes ei ole eurotsooniga liitunud.

Oma esimese kümne aasta jooksul pole eurotsoon viinud oma liikmesriikide majanduste ühtlustumiseni. Eurotsoon, kuhu kuulub 16 Euroopa riiki, ei ole „optimaalse vääringu ala“, nagu määratleb majandusteooria. Säärases olukorras on vältimatu, et sellise ala rajamise ja säilitamise kulud ületavad tema olemasoluga kaasneva kasu.

Minu sõnad „rajamine“ ja „säilitamine“ pole juhuslikult valitud. Enamus majanduskommentaatoreid olid rahul esimese astme (ühisraha ala rajamise) kerguse ning pealtnäha odavusega. See aitas kujundada muljet, et selle projektiga on kõik korras.

Siiski on viimasel aastakümnel eurotsooni riikide majanduslik tulemuslikkus eristuma hakanud ning ühisraha „hullusärgi“ negatiivsed mõjud saanud aina rohkem nähtavaks. Kui valitses „hea ilm“ (majanduslikus mõttes), polnud probleeme märgata. Kui aga saabus kriis (või „halb ilm“), ilmnes ühtsusepuudus väga selgelt. Selles mõttes julgen öelda, et – projektina, mis lubas oma liikmetele märkimisväärset majanduslikku kasu – on eurotsoon läbi kukkunud.

Teine teema on eurotsooni kui institutsiooni võimalik kokkukukkumine, euro hävimine. Sellele küsimusele on minu vastus ei, ta ei kuku kokku. Niivõrd palju on poliitilist kapitali investeeritud tema olemasolu tagamiseks ning tema kui „segu“ rolli, mis peab siduma EL-i teel rahvusülesuse poole, et lähitulevikus eurot kindlasti ei hüljata. Ta jätkab eksistentsi, kuid väga kõrge hinnaga – madala majanduskasvu arvelt.

Nõustun Yuval Leviniga, kes hiljuti teatas, et peame uuesti sõnastama kapitalismi pooltargumendid. Tema arusaama kohaselt on see süsteem sattunud kahe laastava suundumuse tõsise rünnaku alla, milleks on:

– „valitsuste ja suurkorporatsioonide suurenev kokkumäng“ ning

– „hoolekandeühiskond, mis laiendab oma ulatust vaestest kaugemale.“

Nõustun temaga selles osas, et „suurenevad kokkumängud suuräride ning valitsuste vahel ning kasvav keskklassi sotsiaalhoolekandeühiskond väljendavad pikaajalist vastumeelsust turumajanduse suhtes.“ Meie tuginesime Tšehhi Vabariigis kommunismist vabasse ühiskonda, parlamentaarsesse demokraatiasse ja turumajandusse üleminekul radikaalsele liberaliseerimisele, dereguleerimisele, privatiseerimisele ning desubsideerimisele; rõhutamisele, et me oleme „turumeelsed“ ning mitte „ärimeelsed“ ning mul on kurb näha, et see võitlus pole ikka veel lõppenud. Seda võitlust tuleb võidelda ikka ja jälle. Ameerikas, Euroopas, Tšehhi Vabariigis.

 

Inglise keelest tõlkinud Sven Uusrand

Allikas: V. Klausi ametlik kodulehekülg

Link: www.klaus.cz/clanky/2672

840 total views, no views today

Seda ei ratifitseerita siin tervikuna MITTE KUNAGI

Järgnev anonüümne kommentaar on võetud 23.09.2010 Delfi juhtkirja: “Vaesus sunnib lapsi vaestekodusse andma ehk Eesti jõletu tagatuba” kommentaariumist:

“Seda ei ratifitseerita siin tervikuna MITTE KUNAGI, 23.09.2010 09:22
Sotsiaalhartaga vehkida pole mõtet, see ei kehti meil tervikuna, vaid ainult osaliselt ja see fakt võimaldabki valitsusel võimaldada toetusi ja palku mis jäävad kordi alla ELis minimaalse aktsepteeritava taseme.

*Palju võib?! Saage ükskord aru-Eesti rahvusriigi hävitamine on USA finansjuutide poolt rahastatava Reformierakonna MONOPOL NR1 !!! Ning kui vaadata,mis toimub täna Eesti alevites ja väikelinnades,tuleb tõdeda,et nad on oma ülesandega HÄSTI HAKKAMA SAANUD! Nende vabamüürlastest ja Moišadest bossid võivad nendega väga rahul olla.Hävitatud on eesti talu ja eesti perekond.Sama teed läheb ka loodus ja kultuur!Meie esivanemate iidseid elualasid hakkavad asustama odavad tibladest rämpsinimesed,milliseid võib “imetleda” näiteks mõnes New Yorgi getos.USA elanikele pole vist vaja seletada ,mis on tiblastumine ehk JUURTETUS JA RAHVUSETUS.USA “rahvas” koosneb nimelt 99% ulatuses TIBLADEST! Ja siia nad teevad oma tagahoovi,kust sirguvad ajudeta tarbijad,kes tarbivad teise samasuguse kultuurriigi varemetele ehitatud “tagahoovi” so Hiina RÄMPSTOODANGUT.
Money talks everywhere!*”

 

EIP teabetoimkond

879 total views, no views today

Tšehhi valitsuspartei teeb äri oma liikmete isikuandmetega

Tšehhi valitsusliitu kuuluv Kodanike Demokraatlik Partei soostus müüma oma 32 000 liikme isikuandmeid hinnaga 40-60 eurosenti tükk telemarketingifirmadele,“ teatas 20. septembril 2010 Euroopa-teemaline internetiväljaanne „EU Observer“.

 

„Juba sel sügisel jõuavad KDP liikmete e-postkasti ärialased pakkumised, olgu siis telefonifirmadelt või pankadelt,“ kirjutas 17. septembril 2010 esiküljeloos Tšehhi ajaleht „Hospodářské noviny“ (tõlkes: „Majandusleht“). Lehe andmetel ei anna partei juhtkond firmadele siiski realiikmete isikuandmeid otse, vaid lihtsalt edastab reklaamiostjalt saadud teated oma sisekanalite kaudu.

 

„Kui keegi ei taha seda reklaami saada, siis tõmbame ta saajate nimekirjast loomulikult maha,“ kinnitas majanduslehele KDP pressiesindaja Tomáš Bartovský.

 

KDP mänedžer Jan Kočí tunnistas „Hospodářské noviny“ ajakirjanikule, et esimesed lepingud asjasthuvitatud firmadega ongi juba allkirjastatud.

 

„KDP võiks oma liikmete „müügiga“ teenida mitu miljonit, kuna tal on atraktiivne sotsiaalne struktuur: liikmete hulgas on palju kõrgharidusega ja keskmisest suurema sissetulekuga inimesi. Ühele liikmele reklaami edastamise eest võiks partei teenida 10-15 krooni, kokku seega ühelt firmalt umbes pool miljonit krooni,“ hindas majandusleht KDP kõnealuse äriidee tulusust. (Pool miljonit Tšehhi krooni on u. 317 000 Eesti krooni. – T. K.)

 

Oma liikmete isikuandmetega äri tegema sundis KDP-d valitsuse otsus vähendada erakondadele jagatavat riigieelarvelist toetust. Nimelt otsustas KDP esimehe Petr Nečasi juhitav valitsus, et alates 2011. aastast saavad erakonnad riigilt iga oma parlamendiliikme ja volikoguliikme eest viis protsenti vähem raha kui seni. Näiteks seadusandja aastane „rahaline väärtus“ kahaneb 900 000-lt 855 000-le Tšehhi kroonile (vastavalt u. 570 000 ja 542 000 EEK), volikoguliikme oma aga 250 000-lt 237 000-le Tšehhi kroonile (vastavalt u. 158 000 ja 150 000 EEK). Seetõttu saab KDP 2011. aastal riigieelarvest umbkaudu seitse miljonit krooni (u. 4,4 milj. EEK) vähem kui sai näiteks tänavu.

 

Tõnu Kalvet

Allikad: „EU Observer“, „Hospodářské noviny“

832 total views, no views today

Eestis ei ole postdemokraatia, Eestis on eelorjanduslik olukord

18. septembril avaldas Postimees Leif Kalevi artikli: “Eestis on postdemokraatia” Selle kommentaariumist:

“qq

18.09.2010 21:07

Mida siis oodata. Eesti ei ole enam iseseisev maa ja valitsusel puuduvad elementaarsed vahendid majanduspoliitika kujundamiseks. Juba kümme aastat on Eestimaa olnud Rootsi koloonia. Meie maalt on võetud pangad ja tööstus, mis nüüd kuuluvad rootslastele. Lähemale 80 % majandustegevusest kontrollitakse Rootsi firmade poolt ja 90 % rahandusest on Rootsi pankade kontrollis ja omandis. Igast kroonist mille eestlane higipalgel kokku töötab varastab Rootsi pankur 75%. See raha voolab jõgedena Eestist välja, ning “koju tulles” Rootsi on see raha maksudest vabastatud. See ongi see jõud millel teostub Rootsi kolonialism ja tänane majanduslik heaolu. Kaheksa miljonit baltlast on pandus näljapalga eest Rootsi heaolumasinat vedama.
Need, kes arvavad, et tänaste Eesti poliitikute seas leidub neid, kes kolonialismile vastu astuksid, need on kas rumalad või väga naiivsed. Raha võim on see, mida NSVL ei saanud kasutada aga mida Rootsi saab, ja nii pole loot, et Eesti pangaorjadest poliitikud Rootsi kolonialismile vastupanu osutaks.
Kõigil teistel ei jää aga muud üle kui pesapallipuuga otse Rootsile sõda kuulutada. Pole mõistlik kaagutada nende pangaorjadest ja poliitprostituutidest koosneva koloniaalvalitsusega, see on täpselt sama kui rünnata ENSV valitsust ilma, et rünnata NSV Liitu. Kogu rahvusliku ja riikliku iseseisvuse taastamiseks tulb löök anda otse kolonilismi südamesse – Rootsi kapitali ja riigi pihta.”
EIP teabetoimkond

865 total views, no views today

Rootsis jõudsid parlamenti ka rahvuslased

Pühapäeval, 19. septembril 2010 Rootsis toimunud parlamendivalimistel ületas valimiskünnise ka rahvuslaste erakond nimega Rootsi Demokraadid (rootsi k. Sverigedemokraterna). Ta kogus 5,7 protsenti häältest ja saab Riksdagi uues koosseisus endale 20 saadikukohta, selgub 20. septembril 2010 Saksa internetiportaalis „Parties and Elections“ avaldatud andmetest.

 

Eelmistel, 2006. aastal toimunud valimistel Rootsi Demokraadid parlamenti ei pääsenud, kuna kogusid vaid 2,9 protsenti häältest.

 

Seekordsete valimiste võitjaks saab pidada senisesse valitsusse kuuluvat, paremtsentristlikest erakondadest koosnevat blokki, kes kogus 49,1 protsenti häältest ja saavutas 172 saadikukohta. Vasakpoolsed erakonnad (sotsiaaldemokraadid, rohelised jms.) said 349-st saadikukohast 157, teatas valimisjärgsel päeva esimestel tundidel menukas Ungari internetiväljaanne „Kuruc“.

 

Rootsi Demokraadid kujunevad uues parlamendi koosseisus seetõttu kaalukeeleks, märgib „Kuruc“. Nendega on sunnitud arvestama nii valitsus kui ka vastasrind.

 

Tõnu Kalvet

Allikad:

http://parties-and-elections.de/sweden.html,

http://kuruc.info/r/4/66424/

http://kuruc.info/r/4/66420/

761 total views, no views today

Ei tohi unustada!

Allpool toodud tekst pärineb Janek Mäggi poolt Delfis kirjutatud artikli: “Kurja riigi saamatu aadelkond” kommentaariumist. Anonüüm kirjutab:

 

“ei tasu unustada,, 20.09.2010 08:37
et igasugune kestev heaolu mõjub inimesele laastavalt, degradeerivalt. Näiteid palju. 4 aastat riigikogu pinki ńühkinud ja hüvede täispaketti nautinud, kuid eelnevalt andeka ja tegusa inimese totaalset allakäiku oleme saanud jälgida korduvalt. Kaob kogu särts, isiksus lameneb, mugavus ja muretus murendab igasuguse soovi midagi muuta ja arendada. Elu põhiprobleemiks kujuneb püüd klammerdumine olemaolevasse heaolusse, igasugu riskide vältimine, uuenemise blokeerimine, suu koomal hoidmine ja ülalpoolt tulnud ideede takkakiitmine…..
Ei ole midagi, mis inimest rohkem rikuks ja demoraliseeriks, kui HEAOLU.
Paras pinge, võitlus igapäevase leiva ja oma koha eest päikese all hoiab inimese vormis ja toimetulekud raskustega tõstavad 10x rohkem enesehinnangut, kui altkäemaksu ja korruptsiooniga kinnimakstud maja või uhke maastur.
Kes tahab ennast hästi tunda, peab olema parajalt agressiivne uuendaja ja julgema vastanduda. Just VASTANDUMIST pelgavad inimesed, eriti heaoluga harjunud, kõige rohkem. See, kellel on vähe kaotada ja kelle väärtus ei asu taskus vaid temas eneses, ei ole võimalik mugandada.
Pingetaluvus, julgus ja vastandumine viib elu edasi ja loob tegeliku, mitte näilise või välja küürutatud väärtuslikke inimesi.”

Täpselt nii ongi!

EIP teabetoimkond

805 total views, no views today

Heido Vitsur tugevdas oma positsiooni “tühi”lausujate eliidis

Järgnev väljavõte on pärit 16. septembri E24 artiklist: “Välisraha sissevool Eestisse on 5 korda vähenenud“:

«Praeguse majandusstruktuuri juures ei taga ka kriisieelse ekspordimahuni jõudmine majanduse taastumist kriisieelsele tasemele, rääkimata vajalike struktuurimuutuste finantseerimisest.

Ka ei ole seni märgata piisavat, uut kasvu ja struktuurimuutusi võimaldavat, otseste välisinvesteeringute sissevoolu,» märgib Vitsur.

Raportist selgub, et kui välisraha sissevool ulatus 2007. aastal 31,25 miljardi kroonini, on tänavuste prognooside kohaselt see ca 6,3 miljardit krooni.

«Viimase kolme ja poole aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud erinevaid rahavooge vaadates näeme, et meie majanduskasvu toetanud välisraha sissevool on võrreldes tipuga üle viie korra vähenenud, kuid erinevaid sissevoolu kanaleid on kriis mõjutanud erinevalt ning et ka selle aasta esimese poolaasta andmed pole kuigi julgustavad,» nendib Vitsur.

Vitsuri “tühi”lausumine nr 1: 2007. aastal lõpus alanud majanduskatastroof oli majanduskriis ja mitte  valitsuse poolt ülesehitatud kinnisvaramulli lõhkemine.

Vitsuri “tühi”lausumine nr 2: kinnisvaramulli sissevoolanud laenuraha toetas majanduskasvu.

EIP teabetoimkond

16.09.2010

778 total views, no views today

Laur Uudami juhtum – silmitu valetaja vaatas tõele näkku

Tänases Õhtulehes on avaldatud järgmine artikkel:

Täname sind, EL! (9)

Laur Uudam
09.09.2010 06:57

Kauni Eesti teedega tutvumine kinnitab vaid üht – poleks meil Euroopa Liitu, oleks meie teedel auk augus kinni ning kogu maanteevõrgu seisukord meenutaks pigem paljukannatanud pealinna trööstituid tänavaid.

Kus aga teedel mingi ehitus käib, võib kindel olla, et sealsamas on püsti ka silt, mis kuulutab, et ehituse maksab kinni Euroopa Liit. Kuigi võib suurusehullustuses proovida endale vastu rindu tagudes kinnitada, et Euroopa Liit – see olemegi meie! –, oleme antud olukorras ennekõike ikka vaeste sugulaste rollis, keda jõukamad riigid nõukaajast tänapäeva aitavad. Üks aga on siiski selge – enamasti kipuvad sellised värskelt remonditud teed paari aastaga totaalselt ka lagunema, olles kui elav etteheide Euroopa Liidule, kes lahke rahaandjana ei istu sovetikommetega pärismaalastel piisava karmusega kukil ega jälgi kvaliteedinõuetest kinnipidamist.

Ka kanalisatsiooniehitused külades ja linnades maksab kinni toosama Euroopa Liit, vastasel korral lõppeks nii mõnigi solgitoru lähimas kraavis või jõekaldas. Isegi valla- ja muid maju ehitab Euroopa Liit oma raha eest keset meie minnalaskmismeeleolusid, elavdades sel moel majandust, andes tööd ja leevendades majanduskriisi.

Kus oleksime praegu Euroopa Liidu rahalaevata? Kui tõele näkku vaadata, siis ilmselt näoli mudas. Nii tuligi õnn meie õuele!”

 

Kes tahab tõele näkku vaadata, see peab ka faktidele näkku vaatama, kui palju oleme maksnud EL liikmemaksuna ja kui palju sealt “EL rahalaevaga” tagasi on tulnud. Aastatagune seis ministeeriumi andmete alusel (siis 5 aastat peale EL-i astumist) on toodud Vello Leito 22.02.2010 artiklis (kodulehe rubriigis “temaatilised artiklid”) pealkirja all “Riiklik vale nr 2“. Aastataguse seisuga olime saanud 5,8 miljardit, maksnud poole rohkem.

Rahandusministeeriumi käesoleva aasta värskeimad andmed kõnelevad, et möödunud aasta lõpu seisuga olime maksnud 12,3 miljardit (2004.a. – 0,83 miljrdit,; 2005 – 1,64; 2006 – 2,06; 2007 – 2,76; 2008 – 2,55; 2009 – 2,41), mitmesuguste struktuurifondide kaudu on aga välja makstud (sealjuures ka teedeehitusele) 12,9 miljardit. Siinjuures tuleb arvestada, et “rahalaevade” rahadest läheb hinnanguliselt pool Eestis tegutsevatele välisfirmadele.

Seega kõik teed Eestis on ehitatud eesti rahva rahaga.

EIP teabetoimkond

1,020 total views, no views today

Nii valmistatakse ette Eurussia ühist riiklust

05. septembril 2010 avaldasid nii Delfi kui Postimees M. Laari artikli: “Venemaa sõjaline jõud on vähenenud” Kooste Delfi kommentaariumist:

part24, 05.09.2010 13:08
“Venemaal ei õnnestunud oma parimate väeosadega kukutada Gruusia valitsust või purustada täielikult selle armeed, mille parimad üksused olid sel ajal Iraagis,” ütles Laar.

Haruldaselt küüniline hämaja! Gruusias olnud vähem kui pool Vene 58.armeest (ühestainsast!), millisele oli antud käsk otsesest sõjategevusest hoiduda, see marssis sisuliselt paraadsammul ja sõitis riigi lihtsalt keskelt pooleks nõnda, et tekkis kohe 2 riiki- idagruusia ja läänegruusia. Selleks ajaks oli Gruusia kuulsusrikas lennuvägi muutunud tehnika osas olematuks ja nõndasamuti ka merevägi. Oleks olnud 58.armeel käsk Tbilisi ära võtta või purustada Gruusia kogu sõjaline võimsus, siis oleks see sündinud teise päeva lõpuks. Ainus asi, et seda ei oleks saanud juhtuda mitte mingil juhul, sest enamuse Gruusia sõjalisest võimsusest moodustavad politseijõud (samuti nagu Eestiski), ja nende purustamist ei lubata, sest muidu läheb “demokraatias” elav rahvas üle käte ja hakkab igasugu väljamaiseid nõuandjaid lintšima kõige muusuguse korratuse kõrval.

Ühe pisiasja aga unustab hämaja päris ära- kõneleb tema ju tegelikult maailma kõige suurema tulejõuga tuumariigist, kellega sõdimine ei saa kõne allagi tulla, sest järgmise sõja pidamiseks ei ole maailmaruumist veel elamiseks kõlblikku taevakeha leitud!

David, 05.09.2010 14:39
Laaril on igati õigus.Venemaa ise vähendab stabiilselt oma armeed ja samaaegselt reformib seda.Seal on ammu aru saadud, et pole mõtet järgida nõujkogudeaegseid tradistioone pidamaks üleval mõtetut hulka ressurssi, mis mitte midagi ei anna.Sellepärast minnaksegi ära palgaarmeele.Juba avalikkuse suhtumine Venemaal armeesse on kujundatud selliseks – enamuses TV programmides filmides neruvääristatakse sõjavaäelasi, mis oli ennem ennekuulmatu.Medvedjev,Putin saavad väga haästi aru, et mitte keegi ei hakka Venemaad ründama, milleks siis nii suur armee.

Ilmar, 05.09.2010 16:14
Üllatav. Laar soomlaste ja eestlaste valvsust uinutamas. Ei saa aru.

Üllatav jah, ja nimelt see, et isegi parimad kommentaatorid ei saa märklauale pihta, vaid pilpad lendavad märklaua puuraamist. Märklaua “valgesse ” tabas aga Postimehest kommentaator:

2 seniil

05.09.2010 16:10

kogu see sõda oli ette kokkulepitud kinniste uste taga , see diplomaatiline sekkumine on jutt lastele, mida tegid need sõjalised vaatlejad seal oseetias? võtsid päikest? mis mütsiga lööma see vene armee läks? kui see kindral kes vastutas selle regiooni eest kus on roki tunnel oleks selle kogemata blokeerinud või sinna paar põlevat autokummi jäänud? asi oli peensusteni lavastatud. detaile ja milleks seda tsirkust vaja oli teavad need poisid kes istusid kõrvuti pekingi olümpial . kuidas see vene armee kindral raskesti haavata sai seletasid venelased sellega et kindral oli läinud omapäi sõitma ja kohalikelt vett küsima ja siis oli satunud mingise gruusia asunduse kus talle oli vastupanu osutatud. kellele seda lollust üritatakse pähe määrida?

Kommentaatorid analüüsivad halvasti EIP kodulehekülje materjale, kahjuks. Nende tähelepanu ei äratanud kas see, et Laari artikkel avaldati päev varem Soome meeedias, ega seegi, et paar päeva varem oli Kelam avaldanud artikli EL majanduse strukturaalsete muudatuste vajadustest (vt uudisnupp kodulehel allpool). Laari artikli eesmärgistus on lihtsalt mõistetav: Eurussia “vuvuzelad”- lausujad on saanud lihtsalt uued regionaalsed geokoodid lausumiseks. Kelam alustas selgekstegemist, et EL majandus on vilets ja koos Vene impeeriumiga oleks tugevam, Laar peab tüürima aga suunas, et Venemaa pole enam ohtlik, vastupidi, täitsa oma poiss EL-i vastuvõtmiseks.

EIP teabetoimkond

910 total views, no views today

Nii valmistatakse ette Eurussia ühist majandusruumi

Kelam: euroliit vajab kriisist väljatulekuks struktuurseid reforme (25)

03.09.2010 18:32

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam on seisukohal, et Euroopa Liit vajab majanduskriisist väljatulekuks strukturaalseid reforme.

 

Tunne Kelam osales 2.-3. septembril Riias toimunud Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni juhatuse väljasõiduistungil, millest võtsid osa Läti peaminister Valdis Dombrovskis, Läti majandusminister Artis Kampars, Euroopa arengukoostöö volinik Andris Piebalgs, Euroopa energiavolinik Günther Oettinger ja Läti paremerakondade juhid, vahendas Kelami pressiesindaja.

Arutelu keskendus Läti kogemusele majanduslangusest väljatulekule. Osalejad tunnustasid Läti peaministri Valdis Dombrovskise tegevust kriisi ületamisel. ERP fraktsiooni esimees Joseph Daul ütles, et imetleb seda, kuidas Läti on kriisile vastu astunud. «Euroopa Liidul on teie kogemusest palju õppida.»

Täna arutati Euroopa meetmeid majanduse taaselustamiseks. Tunne Kelami sõnul on ERP fraktsiooni eesmärk Läti valitsuse toetamine ning ühtlasi tema kogemustest õppimine.

«Peaminister Valdis Dombrovskis asus poolteist aastat tagasi juhtima tegelikult pankrotistunud riiki,» ütles Kelam. «Oma rahandusalase asjatundlikkuse, metoodilisuse ja kindlameelsusega  suutis ta  murda läbi masendusest ning on asunud läbi viima karme, kuid vältimatuid reforme,» ütles Eesti saadik.

Tunne Kelami väitel pole Läti veel täielikul kriisist väljunud, kuid rakendatud abinõud on hakanud andma positiivseid tulemusi. Näiteks on käesoleva aasta esimesel poolel Läti eksport kasvanud 23 protsenti. Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa Liit tervikuna ei saa hellitada lootust, nagu võiks kriisist välja tulla ilma strukturaalseid reforme läbi viimata.

«Eesti ja Läti osutasid kogu Euroopa Liidule, et sellised reformid on võimalikud ja vältimatud,» ütles Kelam.

Kommentaariumist:

Tati Malvik : Nii mugav on rahvale ajada kärbseid pähe ja visata mingeid reforme närimiseks. Tegelikult on juba enamus mõistusea inimesi aru saanud, et see kriis on nii sügavaks aetud meelega, et selle varjus astu võtta ebapopulaarseid otsuseid. Asi on ju iseenesest lihtne – ajame rahava ahastusse ja nad on nõus üks kõik millega, et nad saaksid oma mugavat elu jätkata.

Nii on see Jewroliit ka saavutatud. Tekitame kriisi, ütleme rahvale, et sellest kriisist välja tulemiseks peame me vastu võtma mingisuguse seaduse/reformi, millesse keegi süübida ei suuda, sest teksti on 12 tuhat lehekülge, ja kõik on rõõmsalt nõus selle vastu võtma, sest see toob neid kriisist välja. Tegelikult astume me iga niisuguse kriisiga lähemale sionistide eesmärgile – Üks riik, üks raha, üks võim, mida juhivad nemad. Kes ei tahaks selle riigi eesotsas olla :)

Koostas:

EIP teabetoimkond

807 total views, no views today

Rahva suu ei valeta

Allan, 04.09.2010 00:37
kes see lammas on kes räägib kuidas eestlased ainult kossi tagusid ja kaitses istusid? Jah kaitses istuti ja tehti seda väga hästi, aga kossi sõitsid itaallased rohkem kui eestlased, kohtunik aga neid olukordi väga luubi alla ei võtnud. Vähemalt 3 korral tuli makaronimaa esindaja meie mängijale jalad ees selja tagant sisse mis peaks tähendama automaatset kollast kaarti kuid kohtunik ei teinud isegi suulist hoiatust. Väga hale vile. Väikesed riigid võiksid üldse loobuda jalgpalli mängimisest sest kohtunike tegevus näitab selgelt ära, et soositakse suuremaid, sest et keegi ei taha ju näha näiteks Eestit finaalturniiril Soomega. See küll väikene liialdus. Samas Itaalia kõrvalejäämine kahandaks kõvasti finaalturniiri atraktiivsust, pealtvaatajate huvi ja kokkuvõttes rahalist kaotust. Lisaks ei julge kohtunikud suuremate vastu otsuseid vastu võtta, äkki läks valesti ja oi seda jama mis siis kaela tuleb, karjäär läbi. Mõjukad tegelased jalkaorganisatsioonides hoolitsevad selle eest. Samas Eestile võib vabalt keerata, hullem mis juhtuda saab on paar vihast kommentaari miljoniriigi meedias ja foorumites, torm teetassis kõigest. Näiteid on nii palju ja tuleb alati juurde. Võtke või Henry käsi Iirimaa vastu. Keegi peaks selle asja ülesse võtma, väiksemad riigid peaksid koopereeruma.

 

hjggj, 04.09.2010 00:50
FIFA on ju Itaalia ametnikke täis. Selge, et ükski kohtunik ei julge nenede vastu vilistada. Vaadake, kuidas eelmisel hooajal anti Riberyle 3-mänguline keeld, et ta ei saaks mängida finaalis Interi vastu. Kahjuks kehtib täpselt sama reegel ka rahvusmeeskondade osas. Kui itaalased poleks nii mõjukad ja nii head näitlejad poleks nende klubid ja rahvusmeeskond pooltki nii edukad. FUCK ITALY o mr regan, 04.09.2010 00:57
vastaste kasti juhtus nii mõndagi mida kohtunik ei tahtnud märgata…

seebiks.., 04.09.2010 08:20
Pohlakul oleks vaja FIFA-s suu lahti teha ja see vilemees liistule tõmmata!Ennustasin kohe mängu alguses et nüüd on kits kärneriks-naaber mõistab naabri üle kohut! Naljanumber-tumedad hoiavad vahemeremaadest ikka kokku!Kahju-meie poisid mängisid hingega!

EIP teabetoimkond

782 total views, no views today

Kivisildnik: Parem mõttetu karjäär kui tühja pilguga inimlaps

Asjaolu, et karjeristid välja surevad on enesestki mõista kiiduväärne ja seda tuleb soosida olenemata sellest, mis soost edasipüüdlikkusega tegu.
Doonorema on tõhus ja perspektiivne lahendus.

Eeliseid tavaema ees on doonoremal õige mitu, esiteks kasutu geneetiline informatsioon võib minna kaduma, olenevalt tehnoloogiast ja sigimisvõimest.
See on juba pool võitu, teiseks karjeristil pole niikuinii laste jaoks aega, sünnitab ta siis neid ise või teeb seda keegi teine.

Seega on teoreetiline võimalus, et doonorema kasutades kasvab antud genofondi piires täiesti aus ja mõistlik inimene.
Töö doonoremana vähendab töötute arvu, loob töökohti ja nurisünnitused on siin ainult kasulikud, raha liigub imikuäris rohkem ja kui ka doonorema peaks hukkuma on üks töötu jälle vähem.

Sigimatus ei ole probleem, parem mõttetu karjäär kui tühja pilguga inimlaps. Kindlasti on väga õige, et karjeriste tuuakse teiste eeskujuks. Parem karjerist kui sportlane või tegelane piinlikust tõsielusarjast.

Karjeristid, haritud naised ja üldse lääne tsivilisatsioon on võtnud kindla kursi väljasuremisele. Parem siis juba haihtuda olematusse manduva ühiskonna tipus kui aia all.
Väljasurev töötu või pangaori pole millegi poolest toredam tegelane kui väljasurev naispoliitik. Pigem vastupidi.

Amatööridest pärisemad tõrjutakse peagi turult elukutseliste doonoremade poolt, mille tulemusel sünnitamise ja laste kvaliteet paraneb, ning eestluse elujõud kasvab. Kõik ju tahavad, et nende lapsed oleksid konkurentsivõimelised ja lööksid paremini turuletil läbi.

Ise me muidugi pole suuremat väärt ja peame seetõttu lapsele olelusvõitluseks vajalike geenide hankimiseks pöörduma teadlaste ja tippdoonorite poole. Siin näen ma helge tuleviku võimalust.
Parima genofondiga, teadlikult aretatud või toodetud lapsed annavad meile kõrgema tootlikkuse ja väiksemad kulud koolitusele ja turvalisuselt.

Loomu poolest targad, terved ja tugevad lapsed, ei vaja haridust, meditsiini, sotsiaalabi ega muid pooletoobistele mõeldud teenuseid. Meie sihiks saagu paks geen ja õhuke riik. Pole mingit põhjust maksumaksja rahaga kompenseerida halva genofondiga isikuid.

Otse vastupidi, kõik omal jõul ja ilma kvaliteedigarantiita valmistatud lapsed tuleb maksustada. Tõenäoliselt kujuneb suvalapsest sotsiaalhoolekande ballast või paremal juhul napi maksutulu tõotav lihtrahvas.
Sellised ei anna midagi ei riigile ega pangale, on viimane aeg nad käibelt kõrvaldada.

Esmaavaldatud Delfis 04.09.2010

817 total views, no views today