Eesti Iseseisvuspartei 2. augusti 2010 deklaratsioon

Eesti Iseseisvuspartei deklaratsioon Eesti majanduse, krooni likvideerimise ja eesti rahva riiklusvõime kustutamise kohta

I Riikide majandusest

1. Riigid saab nende majanduse järgi jagada kahte gruppi. Riikideks, mis tulevad toime majanduse püsiva kasvu tagamisega elanikkonna elatustaseme tõusu juures ning riikideks, kus majanduskasv puudub või on selle trend langev, inimeste elatustase püsib paigal või halveneb.

2. Esimese grupi riigid hoiavad oma jooksevkonto tasakaalus või plussis, kaubandusbilansi positiivsena, võlakoormuse kasvu ja inflatsiooni väga mõõduka kasvu tingimustes või siis vähenevas trendis.

3. Teise grupi riikidele on iseloomulik püsiv jooksevkonto puudujääk, võlakoormuse pidurdamatu kasv, toimub rahvusliku valuuta pidev devalveerimie või valitseb devalveerimissurve.

4. Eesti kuulub teise grupi riikides hulka. Ühiskonna tootluse ja kulutuste bilanss on raskelt miinuses, devalveerimissurve on kasvanud 40-50%-ni praegust krooni kurssi silmas pidades.

NETO: Riikide majanduse edukas juhtimine on täiesti võimalik, klassikalised juhtimismeetodid ja vahendid selleks on lihtsad ja mõjusad.

II EESTI „MAJANDUSTIIGRI“ ANATOOMIAST

1. Turumajandusele üleminekuga kaasnenud majanduslangus peatus Eestis 1994. aastal.

2. Aastatel 1995-2003 toitis majanduskasvu riigi vara müük, riigiettevõtete müük ja rahvusliku ettevõtluse ülesostmine välisinvestorite poolt. Kõik need sissetulekud olid ühekordse iseloomuga.

3. Aastast 2003 käivitas riik kinnisvaramulli ülespuhumise. Mull lõhkes 2007. aastal, majanduskasv läks miinuspoolele 2008. aasta alguses.

4. Enam midagi müüa pole. Rahvusliku ettevõtluse kasvu aga takistatakse riigi poolt ettevõtete hävitamisega laenumoratooriumi abil ja nende ajamisega maksulõksu.

5. Devalveerimissurve kasvab pidurdamatult, eelarve tasakaal pole ilma kunstlike meetodite rakendamiseta enam võimalik. Valitsus on kuulutanud valitsemissektori võlakoormuse kasvatamise Eesti majanduse jätkupoliitikaks.

NETO: Eesti majandustiigrit pole olnud, on olnud üksnes suuremastaabiline riiklik valetamine ja rahvusliku majanduse uputamine. Pole olnud midagi kaalukat ja põhimõttelist Eesti majanduses, mis poleks tagantjärele osutunud täpselt kaalutletud riiklikuks valeks.

III Aastad 1920-1940 versus aastad 1990-2010 Eesti majanduses

1. Eesti on kahel korral sünnitanud majandusime. Aastatel 1920-1940 selle sõna otseses mõttes, kui sõjast kurnatud ja raskete epideemiate käes vaevlevast Eestis sai 20 aastaga edukas, tolleaegses kontekstis kaasaegne riik, mis oli arengutasemelt võrreldav Soomega.

Teisel korral tuldi toime majandusimega selle sõna vastupidises tähenduses kui keskpärasest riigist tehti riigi paroodia, tööpuuduses ja vaesuses vaevlev ühiskond, riiklusvõime kaotuse piiril vaakuv, massiivsetesse valedesse mässitud haletsusväärne EL liiduvabariik.

2. Kuidas on see osutunud võimalikuks? I Eesti Vabariik rakendas klassikalist riigi majandamist, sealhulgas devalveerimist 35% ulatuses aastal 1933. Majandus oli rahvusriiklikult protektsionistlik, kuid sealjuures välisinvesteeringuid vastastikuse kasulikkuse alusel ärakasutav.

3. II Vabariigi majanduses tunnistatakse vaid kahte põhimõtet: anda panganduses litsentse üksnes välispankadele (millega tagatakse laen välisoperaatoritele ning „hapnikupuudus“ rahvuslikule ettevõtlusele) ja luua tegutsemise võimalused ainuüksi välisinvestoritele. Rahvuslik majandus on fiskaalsete, korruptiivsete ja füüsiliste mõjutusvahendite abil viidud koomasse.

NETO: Eesti majandusedu oleks kordunud ka II Vabariigi tingimustes, kui oleks rakendatud I Vabariigi majanduspoliitikat – rahvusriiklikku protektsionismi.

IV Metamorfoosi olemus

1. Kahe olukorra metamorfoosne vastandumine tuleneb riigireetmisest riigikoguparteide poolt. Nende avalikuks eesmärgiks on tõusnud eesti rahva riiklusvõime hävitamine, Eesti muutmine ühineva Euroopa föderatsiooni ja Vene Föderatsiooni (nn Euroopa ühiskodu) majanduspiirkonnaks, kahte georuumi ühendavaks doonorpinnaks.

2. On kategooriliselt lubamatu välispankadele ja välisinvestoritele anda ülemvõim. Majandus peab teenima üksnes Eesti rahva huve välisinvestoreid ja -kapitali seejuures orjastades. See tähendab, et omavoli ja omakasupüüdlikkus, mis meie vastu praegu rakendatakse, tuleb pöörata uusokupantide endi vastu. Eesti rahvas ja rahvuslik majandus peavad olema kõigutamatult peremehed omal kodumaal.

NETO: Omariikluse vundament on rahvuslik majandus, omariiklus on rahva aborigeniseerimisele ainuke tõkend. Riik on rahva eduks juhitav, kui riigi juhtimisest eemale hoida riigireeturid.

V KROONI LIKVIDEERIMINE

1. Eesti rahva riiklusvõime likvideerimisel on patentvõtteks inimeste, ettevõtete ja riigi ajamine võlalõksu. Inimeste ja ettevõtjate laenude kogusumma on 260 miljardit krooni. Mõlemad aeti võlalõksu riikliku valega nr 1 – ažiotaažiga, nagu oleks Eesti majandus ajavahemikul 2003-2007 olnud kasvufaasis.

2. Krooni likvideerimine on jätk riiklikule valele nr 1. Sellega pehmendatakse kordasaadetud kuriteo jälgi. Kuna ühiskonna tootlikkuse ja tarbimise tasakaal saabub pikemas perspektiivis nii või teisiti ja see toob endaga kaasa tarbimisvõimsuse ca kahekordse kahanemise, siis otsese ja nähtava devalveerimise vältimiseks kroon likvideeritakse. Kaudne devalveerumisprotsess toimub igal juhul, kuid nüüd juba teiste meetoditega, mis on raskemini ühiskonna poolt jälgitavad.

3. Krooni likvideerimine on riikliku vale nr 1 jätk ka sedakaudu, et majandusliku edukuse võimalikkuse müüdi lühiajaline elustamine tõstab 2011.a. valimistel riigikoguparteide šansse patriootiliste jõudude vastu. Selles mõttes on eurole üleminek riigikoguparteidele samasugune musta maa taktika nagu oli nn pronksisõda. Eurole üleminek mingit majanduslikku edendavat mõju ei anna, küll aga kiirendab see inflatsiooni.

4. Peamine ajend krooni likvideerimiseks on üllatuslikult ikkagi see, et võtta eesti rahvalt ka põhimõtteline võimalus taastada rahvuslik majandus rahvusliku valuuta abil.

5. Euro olemasolu lõpeb lähitulevikus niikuinii. Kui mitte eurotsooni lagunemise tagajärjel, siis Euroopa föderatsiooni ja Vene Föderatsiooni ühinemisel loodava ühisvaluuta kaudu. Venemaa kõrgeima juhtkonna tasandil on avalikult teatatud, et üleüldine viisavabadus tuleb 2010. aastal, ühinemine aasta hiljem. Nende plaanid on ajagraafikus küll nihkunud, kuid suurusjärgus vaid üks-kaks aastat. Venemaa ja Saksamaa püüavad ühinemisprotsessi vägagi kiirendada.

NETO: Riigikoguparteide jaoks on krooni likvideerimise eesmärk hävitada võimalus krooni devalveerimiseks, sest Eesti rahvusliku majanduse jalgadele tõstmise soovi tekkimisel (kui selline poliitiline jõud peaks võimule saama) oleks devalveerimine kõige tõhusam ja kiiretoimelisem meede.

VI OSALAHEND

1. Anonüümsele kommentaatorile kuuluvad sõnad: „Ei usalda enam kedagi, valitsus tuleb väljastpoolt riiki sisse osta.“ Kahjuks ei tunnista ei tema ega paljud teised, et riiki valitsetaksegi väljastpoolt. Eesti on föderatiivse Euroopa Liidu liiduvabariik ja allub otseselt keskvalitsusele (Euroopa Komisjon), mis kaitseb esmajärjekorras keskvalitsuse huve. Viimase huviks on aga rahvusriikide likvideerimine ja rahvuste segamine üheks eurorahvuseks.

2. Aastad 1920-1940 tõestasid, et riiki on vägagi võimalik edukalt juhtida, kui seda teha oma riigi huvisid eelisarvestades. Riigikogus puudub poliitiline opositsioon. On levinud võrdlus, et Reformierakond ja Keskerakond on kui ühe puu kaks haru, millel on ühine juurestik. Viljad okstel sisuliselt ei erine: üks müüb riiki, teine rajab kasiinosaart ja ehitab linnahalli mängupõrguks. Populistlik, näiliselt dramaatiline vastandumine meedias on vaid näitemäng, et rahvas ei taipaks hakata otsima sisulist alternatiivi. Rahva oma rahaga rahastatakse enneolematut meediakampaaniat rahva enda petmiseks.

3. Kahjuks pole enamik valijatest mõistnud, et ees ei seisa mitte lihtsalt uusorjastamine, vaid eesti rahva aborigeniseerimine Eesti majanduse ülevõtmise ning riigi ja rahva suuromandi ülesostmise läbi.

NETO: Eesti väljatoomine hukkumiskursilt eeldab rahvalt mõistmist, et häält valimistel ei tohi anda ühelegi riigikoguparteile, sest need hääled lähevad otse riigireetmise-aborigeniseerimise teenistusse.

Muudatusi saab tuua üksnes see hääl, mis on antud Eestile lojaalsetele riigikoguvälistele erakondadele. Seejuures pole otsustav, kas see erakond ületab künnise või ei, sest igal juhul saavutatakse topelttulemus: riigikoguparteid nõrgenevad, patriootilised riigikoguvälised parteid tugevnevad.

Eesti Iseseisvuspartei juhatus

02. august 2010

Saadetud: riigikogu@riigikogu.ee, bns@bns.ee, err@err.ee, delfi@delfi.ee, online@postimees.ee, online@epl.ee, online@ohtuleht.ee, uudised@kanal.ee, uudised@tv3.ee

886 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81