Kivisildnik: Kultuurne terror

Olgu teil neljapäev, see selleks aga siinkohal kasutan ma võimalust ning avaldan sügavaimat kaastunnet kõigile, kes lootsid, et Semper ja Ojasoo lahendavad kõik inimkonna ees seisvad probleemid ühe komöödiaga. Ei ole hullu, kindlasti korraldavad Semperid uue etenduse ja ma usun, et siis saate te kõik kindlasti abi.

NO teatri burleskide vaheajal soovitan ma kõigil ühiskondlikult frigiidsetel kodanikel töötada edasi mõttetalgute tulemuste elluviimise alal. Siiski, siiski, valitsusringkondades tekitas komöödia ebakindlust ja paanikat, mille otseseks väljenduseks on kavatsus soetada võimutseva kliki ja nende rahastajate huvide kaitseks viiskümmend tanki.

NO teatri vastu saab kindlasti viiekümne tankiga, Vanemuine alistub meeleldi ka ühele puujalaga relvastatud kaitseliitlasele, aga on ka võitlusvõimelisemaid lavajõude nagu näiteks Tartu Uus Teater.

Tankibrigaadiga seda kantsi juba ei alista, Tartu Uue Teatri kontrolli alla saamiseks on tarvis kuue lennukikandja toetusel läbiviidud taktikaliste tuumarelvade ennetavat lööki. Aga keegi ei saa astuda kahte sammu ühekorraga, nagu ütles Adolf Hitler, ja nii liigub ka meid valitsev režiim edasi samm-sammult.

Ohufaktori kõrvaldamiseks on võimurid ette valmistanud põhiseaduse muudatuse. Te kuulsite õigesti, olukord on tõesti nii tõsine, et nende võimul hoidmiseks, kes seal ennast parasjagu õige mugavalt tunnevad, on vaja põhiseadus ümber teha. Ja mitte mingi suvaline valimisseaduse või rahvavõimu kirjakoht vaid preambul ise.

Preambul on kõige tähtsam kohta põhiseaduses, mis selgitab kirjaoskajatele, milleks Eesti riik tehtud on. Siiani oli see riik eesti rahva, eesti kultuuri ja mõnda aega ka eesti keele jaoks –  et säiliks või kuidagi nii. Nüüd on selle asja üle järele mõeldus ja leitud, et ei sobi. Nii edasi elada enam ei ole võimalik – eesti rahvas häirib, eesti kultuur näitab hambaid ja eesti keel kõlab kuidagi vastikult.

Kuuskümmend kaheksa parlamendisaadikut esitasid eelnõu, pole vahet, milline see täpselt on, enamus on ta esitanud ja sellisena ta ka vastu võetakse, kas siis põhiseaduse parandusena, rahvusvahelise lepinguna või kuidagi teisiti. Ega siis põhiseadust anta laiadele massidele rahvaküsitlusega tulemustega solkida.

Parandus on kantud ahnuse vaimust, suurusehullustusest ja paanilisest hirmust. Osundan: “Igaüks on kohustatud hoidma nii Eesti kui teiste rahvaste kultuuri pärandit. Riik ja omavalitsused toetavad kultuuriväärtuste ennistamist ja kaitsmist.” tsitaadi lõpp. Mõtleme natuke, igaüks on kohustatud ja nii eesti kui kõigi teiste, ennistama ja kaitsma.

Kas juttu saab olla juba olemasolevast eesti kultuurist ja okupatsioonide pärandist? Kindlasti mitte, kõik punaprofessorid, luteri kirikud, murdmaasuusatajad ja kultuuriametnikud on rahalademetega üle valatud. Kas Euroopa kultuuripealinna ametnikud saavad vähe raha? Kas pool hiigelprojekti eelarvest on näljutamine? Kindlasti mitte.

Kas kultuuriministeerium on kunagi näinud mõnda probleemi? Küsige neilt, probleeme pole. Eesti kultuuriga on kõik korras ja multikultuuriga on ka kõik väga hästi, kuulake raadiot, vaadake telekat, eesti kultuuri on näpuotsaga teiste rahvaste kultuuripärandit aga kurguauguni. Telekas on aga kõige tähtsam asi üldse, sest see läbistab aju analüüsikeskuse osa nagu sulavõi.

Milles siis küsimus on, milleks muuta põhiseadust, kui hollivuudi filmid selletagi ruulivad ja multikultuuri traditsioone hoidvad kaplanid on raskele ajale vaatamata ametis nii vanglates, politseis ja üldse igal pool kus vaja. Kas kaplaneid on vähe? Kas te tunnete et oleks veel ühte kaplanit vaja? Või veel tuhandet kaplanit?

Oletame, et teie sisetunne ütleb, et kultuurikatastroofi on võimalik vältida neljasaja raudtee- ja trammikaplani palkamisega, jõuate sellele äratundmisele ja jalutate siseministeeriumisse, külanõukokku või kultuuriministeeriumisse. Mis vastuse te saate? Siseminister ütleb teile, et tema palgal on juba nii ja nii palju kaplaneid, rohkem raha ei ole ning küsib, kui paljudele kaplanitele te ise palka maksate, viidates punasega allajoonitud põhiseaduse kirjakohale, osundan: “Igaüks on kohustatud hoidma nii Eesti kui teiste rahvaste kultuuri pärandit.”

Ning teatab seejärel, et majutab teie korterisse ühe veterinaarkaplani, viiekümneks aastaks, koos hommikusöögiga, sest igaüks on kohustatud ja määrab teie perele koormiseks kümme tuhat tundi abitöid nõiapõletamiskultuuri ja küüditamiskultuuri ennistamiseks. Ennistamine tähendab taastamist ja monarhia taaskehtestamist.

Eesti aladel tuleb kiiremas korras ennistada kiviajakultuur, pronksiaja kultuur, varane rauaaja kultuur, rooma rauaaja kultuur, koos kammkeraamika, nöörkeraamika, pihukirveste ja korilusega. Kõik see on meil olnud, kõik see on olnud kultuur, on leitud õige mitmeid kultuurkihte, küsige ise arheoloogidelt kui ei usu.

Mu meelest on tore kui ennistatakse linnused ja kivikirstkalmed ning mõisnikuna pole mul midagi ka esimese öö õiguse ennistamise vastu. Kultuur ei ole muidugi ainult kivist ja savist ja rauast asjad. Setuleelol pole üldse mingit materiaalset kandjat peale vanamuttide, aga seegi on UNESCO kaitse all.

Seega tuleb viivitamatult ennistada kõik vanad kombed ja keeled. Taani keel, poola keel, rootsi keel, ladina keel, setu keel, liivi keel ja paljud teised. Pärast põhiseaduse paranduse jõustumist saab iga ametnik teilt nõuda võigaste ebausukommete täitmist ja surnud keelte valdamist. Kultuurne terror on vist isegi positiivne.

Sven Sildnik

13.05.2010

Esmaavaldatud ERR-s

513 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>