Vello Leito: “Uuriv ajakirjandus” lambanahaks

Ühed ütlevad, et Langi teabeallika kaitse seadus jätab eelnõu jõustumisel teabeallika kaitseta, teised aga ütlevad, et just seaduse puudumine jätab teabeallika kaitseta. Kuidas sellises ise-oled-loll väitluskultuuris oma tervet mõistust kaitsta? See on väga lihtne, tuleb vaid meeles pidada, et nii pada kui katel on mustad, ja ühtemoodi, ning probleemid kuivuvad iseenesest kokku .

Aga kui just soovitakse vahet teha pajal ja katlal muude, teisejärguliste tunnuste alusel, siis on ka see täiesti võimalik. Lugege tähelepanelikult läbi allpool toodud, kellegi anonüümi kirjutis, mis sai omal ajal välja kopeeritud www.syndikaat.ee kommentaariumist, siis kui see veel töötas. Niimoodi mul lihtsam, ei pea ise sõnu ritta seadma, sisuline lõpptulemus aga peaaegu sama:

3. november kell 23:51 jäänud on veel mõned aastad

Eesti ajakirjanduse saatus otsutati ammu enne taasiseseisvumist(iseseisvuse taastamist oleks õige sõna, aga samas ka ebaõige, kuna seda ei taastatud, sest kommunistid jäeti võimule). Piinliku täpsusega valiti välja võtmeisikud, väljaanded ja kanalid, kuhu kindlad isikud oma „missiooni“ täitma suunati. Seal on nad ka täna, mõni pisike personalimuutus ehk välja arvatud. Sama skeemi järgi valiti välja ja jagati tegevussfäärid teistelgi tegevusaladel, kus kindel süsteem on toiminud muutmatul kujul juba seitseteist aastat ja suure tõenäosusega toimib ka tulevikus. Katsed siin midagi muuta on tulutud. Muutused võivad toimuda vaid siis, kui venelased Eestis täielikult võimu haaravad nagu ongi juba tulevikku kohalike võimuorganite valimiste järel kirjeldanud vene kanalid ning venekeelne keskerakonna valijaskond. Selleks valmistataksegi elanikkonda aegsasti ette ja siinkirjeldatud töötlus on kahurväe ettevalmistustuli, ajakirjandusliku ajupesu rutiinne tegevus, psühholoogilise sõjapidamise üks viise, mida KGB kõrgprofessionaalne ajutrust suurepäraselt valdab ning kuhu ta värbab alati ja edukalt kaadri kohalike põhulõugade-tallalakkujate hulgast, neid esialgu kiites ja ülistades, hiljem aga kiirelt likvideerides (ajaloos Vares, Lauristin ja kümned teised säärased kollaborandid). Seejuures põhiskeem kunagi ei muutu, muutuvad nüansid ja ülesandeid täitvad persoonid, nii siin meil kui ka mujal maailmas, kus Venemaa oma asja ajab. Ning nagu kõik võivad näha järjest tulemusrikkalt. Eesti ajakirjanduse, kultuuri- ja hariduselu juhtimine on korraldatud nõnda, et see puudutaks vaid pindmisi rahvusliku iseolemise tuuma,olles kogu aeg kahtlev edasikestmise ja edu suhtes (Eesti varasemad riigijuhid olid kõik kaabakad, vabadussõjalased olid fashistid, Vabadussõjas saavutatud võit oli anomaalia, veretu taasiseseisvumine olenes täielikult vanade kommunistide targast ja ettenägelikust poliitikast ja nii edasi ja nii edasi …) Eesti kommunistide teine põlvkond jääb oma võtmekohtadele ka siis, kui Eestit raputaks kümnepalline maavärin, pevoolu meedia ei muudaks oma suunda isegi siis, kui meil kõik keskerakondlased ja venekeelsed valijad ühel päeval kogemata hukka saaksid. Kahjuks on see nii.. Eestluse, rahvusluse, edasikestmise ja muuks taoliseks sõnamulinaks on aega vähe järele jäänud. Juba aasta, hiljemalt kahe pärast võib see teema päevakorrast maas olla. Sel lihtsal põhjusel, et uusi peremehi teenival meedial on karmilt keelatud (keelust üleastunud ajakirjanikega tehakse välkkiirelt politkovskajat) mingit eestlust või rahusriiklust meenutada. Ja tõele au andes, ega polegi palju järel neid, kes seda suudaksid teha.

Anonüüm on jõudnud selgusele, nii nagu mina ja väga paljud teised, et NSVL ei lagunenud,vaid reorganiseeriti, et Eesti ei taasiseseisvunud, vaid kanditi jõuliselt ja salakavalalt EL koosseisu, et hiljem Eurussia impeeriumi lõksus ära kustutada. EL-i ümberkantimist juhtis Moskva, KGB ja kohapeal kompartei. Vabakslaulmine, balti kett, jne olid Moskva tsirkuse külalisetendused Eestis (ja mujal). Eesmärgiks niisiis Eesti riik ja rahvas viia „vabatahtlikult“ enesetapuni EL-VF liitumise läbi.

Kuidas seda tahetakse saavutada? Nagu näeme, eesti rahva hüpnotiseerimise läbi, ja selles on meedial ainukandev roll.

Aga mis siis nüüd lahti? Ei midagi, lihtsalt väike trügimine omavahel, ei muud. Kustutamisele pühendunud „ … piinliku täpsusega väljavalitud võtmeisikud, väljaanded ja kanalid, kuhu kindlad isikud oma missiooni „täitma suunati“,“ tunnetasid ohtu, et keegi veel trügib „väljavalitute“ hulka – tekkinud võimueliit, nimelt. Võib-olla üleüldse mitte nende eesmärgile kahjulikult, kuid osakese võimust võtaks ikkagi ära. Seepärast lõi Eesti riigi ja rahva hävitamise peahüpnotisöör rusika lauda: Langi eelnõu olgu laualt kadunud!

Mis asja, mis jutt, meediat ennast ahistatakse! Küllap hüüaksid kaarel tarandid kuidagi niimoodi, kui nad minu lugu loeksid. Viimane kirjutas 09.09.2004 EE Areenis: “Ajakirjanike piiratud õigustega tsunft on pärisorjuslikku seisundisse libisenud järk-järgult, vaikselt ja eneselegi märkamatult.“ Kahju muidugi, et kaarel tarandid minu tekste ei loe, siis nad teaksid, et nad ei libisenud, vaid nad libistati.

Seda mõistmaks, on siinkohal sobiv kõrvale panna üks analoog 1988.a. 20. augustil loodud ERSP näol. Erakond loodi KGB käsilaste juhtimisel, ent liikmete hulka sattus ka väga palju tõsiseid, kuid primitiivse ajutegevusega Eesti patrioote, eesti rahvuslasi, iseseisvuslasi. Kui nende aeg täis sai, siis libistati neid pärisorjuslikku seisundisse järk-järgult, vaikselt, neile märkamatult.

Samas toimub ka vaikne väljavalitute juurdetootmine, nii nagu näiteks juhtus ERSP loomisel tookord 16-aastase Heiki Suurkasega, kes valiti välja ja kinnitati „väljavalitute“ oktoobrilapseks. Aga täna on ta juba tegija, nagu paljud teisedki, ning lööb eesti iseseisvuspartei esimeestele peale silte-templeid: „libistada“ (vt EPL online, 26.08.2009: „Madisson asub looma parteid, mille ta äsja lõplikult põhja laskis“).

Käib „väljavalitute“ pada-katel kodusõda, kus “uuriv ajakirjandus” lambanahaks ärakasutatud on.

Vello Leito

21.03.2010

855 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>