Eesti Iseseivuspartei esimehe avaldus Eesti Kongressi ja taasiseseisvumise küsimustes

Eesti Komitee juhatuse mittekoosseisulise nõunikuna veebruarist 1991 kuni Eesti Kongressi tegevuse lõpetamiseni, on mul kompetents ja moraalne kohustus deklareerida järgmist:

  1. Eesti riik (EW) ei taasiseseivusnud õigusliku järjepidevuse alusel, sest okupatsioonieelset põhiseadust ja riigiõiguslikku olukorda ei jõustatud.

  2. 1991. a. 20. augustil Ülemnõukogu ja Eesti Komitee ühisotsus kehtestas küll Eesti riigi iseseisvumise, ent selle riigiõigusliku sisu loomiseks valiti Põhiseaduslik Assamblee, et välja töötada uus põhiseadus. See võeti vastu 1992. a. rahvahääletusel.

  3. Eesti riigi iseseisvus niisiis taastati kuid mitte juriidilise järjepidevuse alusel. Muidugi, ka sellisena on iseseisvumine tegelik ja juriidiliselt korrektne, sest miski ei sunni riigi põhiseadust olema kivistunud olekus, seda saab muuta kui toimida riigiõiguslikult õigesti.

  4. Iseseisvuse taastamine toimus õiguslikult pädevalt, sest taasiseisvumine kuulutati välja (vt EIP 16.11.2009 pressiavaldust) okupatsioonitingimustes valitud rahva esindusorgani ENSV Ülennõukogu ja eesti kodkondsete vabadel valimiste valitud eesti kodanike esindusrgani Eesti Kongressi täitevorgani Eesti Komitee konsensusliku ühisotsuse alusel. Seega kõik iseseisvuse küsimuses õigust omavad esindusorganid olid otsutamisse kaasatud. ÜN esimehe Arnold Rüütli otsus, et ta kirjutab alla ainult taolisele konsensulikule ühisotsusele, läheb ajalukku.

  5. ÜN ja EK ühisistungile, mis oli kokku lepitud 1991 aasta 20. augustile kell 19, oli esitatud kaks eelnõud:

-ÜN eelnõu, mis nägi ette kolmanda vabariigi sündi;

-EK poolt ettevalmistatud tekst pani ette iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

  1. Seega eelnõud olid vastandlikud ja sellistena konsensust mittevõimaldavad. Ühiselt vastuvõetav tekst tuli kohapeal ÜN istungjärgul alles luua.

  2. EK esimehe Tunne Kelami kõik need aastad kuni tänaseni kestnud väited, et iseseisvuse väljakuulutamine toimus mõlema poole võrdse panuse alusel, on ühemõtteliselt valed. EK poolt väljatöötatud teksti jõudmine Ülemnõukogusse tõi murrangu ja võeti iseseisvuse väljakuulutamisel aluseks ilma sisuliste muudatusteta. Olen pädev seda ütlema, sest EK tekst valmis viimasel sekundil ja selle juures viibisin EK juhtide Tunne Kelamile, Sirje Endrele ja Vardo Rumessenile lisaks veel ainult mina. Deklareerin niisiis, et tekst, mis väljus EK büroo ruumidest jõudis muutmatul kujul ÜN istungjärgule (sel lihtsal põhjusel, et viisin mainitud isikud oma autoga koheselt peale teksti valmimist ÜN hoone ette) ja võeti seal ka sisuliset muutmata kujul vastu.

  3. Seega Eesti iseseisvus taastati riigiõigulikult korrektselt kuid jäi poolele teele pidama järjepidevuse osas, toimus riigi taastamine sui generis vormis, mis paraku põhjustas hiljem palju segadusi ja raskusi. Sellel vaatamata oli kuni 2004. aasta 1. maini 1992. aastal rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadus juriidilidelt kehtiv ja Eesti Vabariik iseseisev.

Vello Leito

Eesti Iseseisvuspartei esimees

10.03.2010

Saadetud: riigikogu@riigikogu, bns@bns.ee, err@err.ee, delfi@delfi.ee, online@epl.ee, online@ohtuleht.ee, online@postimees.ee, uudised@kanal2.ee, uudised@tv3.ee

509 total views, 7 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>