Vello Leito: Riiklik vale nr 2. Täiendatud 22.02.2010

Selgub, ja sugugi mitte ootamatult, et kõik ei mõista, mis asjad need põllumajandustoetused veel on. Kas eraldiseisev osa eurotoetustest? Või Euroopa Liidu kingitus põhimõttel, et Suur Vend peabki Väikest Venda oma märsist järeltoitma?

Põllumajandus”toetuste“ olemuse selgekstegemiseks sobib aluseks võtta Lii Sammleri artikkel, mis ilmus 18.02.2010 Maalehes: „Top 100: põllumeestele ei visata toetusi niisama.“ Järgnev on artikli sisutihendus:

„PRIA luges kokku eelmisel aastal makstud toetused, s.t raha, tänu millele linnainimesed võivad oma toidu poest odavamalt kätte saada. Selleks et maaelu areneks, makstakse otsetoetusi, keskkonna ja loomadega seotud toetusi, investeeringutoetusi ja külaarengu toetusi. Raha tuleb nii Euroopa Liidust kui ka Eesti riigieelarvest.

Otsetoetused on pindalatoetused ja loomatoetused. Pindalatoetusi makstakse põllumajandusettevõttele tema kasutada oleva maa hektarite alusel. Kõik maaomanikud saavad ühtset pindalatoetust, lisaks toetatakse põllukultuuride kasvatamist. Kes on võtnud kohustuse toota mahedalt või keskkonnasõbralikult, saab keskkonnatoetust. Loomakasvatustoetusi makstakse PRIA registris olevate loomade — veiste, ammlehmade ja uttede — ning piimakvoodi liitri kohta, aga ka loomade karjatamiseks ja ohustatud tõugu loomade kasvatamiseks. /-/ Investeeringutoetust saavad ainult need ettevõtjad, kes on midagi uut ehitanud või ostnud, olgu see siis uus laut, talumeierei, seadmed, kombain. Ettevõtjal on aega teha investeering ära kahe aasta jooksul. Loomakasvatusehitise investeeringumeetmel pikendati seda tähtaega 3–4 aastale, kuna näiteks lauda ehitamine nõuab üsna suurt väljaminekut.

Investeeringutoetus makstakse välja mitte toetuse määramise hetkel, vaid siis, kui asi juba ostetud või valmis ehitatud on.. “Investeering tuleb ära teha oma või laenuraha eest ning esitada PRIA-le kuludokumendid,” selgitab Maris Sarv-Kaasik. PRIA kontrollib objekti üle ja kui kõik on korras, maksab toetuse välja. „ /-/

Investeeringutoetuse saamine sõltub omaosalusest. Kuna toodangu hinnad olid madalad ning laenu raske saada, nappis tootjatel raha. Esimesed kaheaastased tähtajad investeeringu tegemiseks on tänavu aprillis ja seni on toetusteks määratud summad justkui broneeritud. Maaelu arengukava (MAK) eelarve 14,47 miljardit krooni on ette nähtud aastateks 2007–2013. Kolme esimese aastaga on välja makstud 20%. Kuna investeeringuid saab lõpetada veel kaks aastat pärast toetusperioodi lõppu, saab lõpliku otsuse, kas põllumehed on võimelised oma toetusi ära kasutama või ei, teha alles aastate pärast.“

Nii, et siis toetused?! Aga kas enesetapjale tasuta antud poomisnöör on toetus? Pidage meeles: nn põllumajandustoetused ei ole toetused vaid suuremahuline dotatsioon EL eelarvest kõikidele liimesriikidele eesmärgiga tagada neile võrdne konkurentsivõime ühises EL-majandusruumis ja samas konkurentsieelis EL-välisel turul. Just see oli liidu loomise ja sinna astumise üks algne mõte, see oli see, millega uued liikmesriigid lõksu meelitati: te saate ju opereerida ühises, ühtlustatud ja välisturu suhtes doteeritud majandusruumis! Sümpaatne ju, tark pelekauba.

Tegelikkuses on aga kõik teisiti. Hiljem liitunud riikidele makstakse nimetatud dotatsiooni (suhteliselt) suurusjärgus kolm korda väiksemas mahus. Just ebavõrdne kohtlemine ühises majandusruumis on see, millest on saanud filigraanselt läbimõeldud hävitamistrateegia Eesti-suguste majandusstrateegiliste ajukääbuste utiliseerimiseks. Et nende siseturg  kätte saada, et nende rahvuslik majandus hävitada, nende poolt loodu odavmüügis üles osta, rahvas odavakas orjatööjõuks teha. Teisisõnu: koloniseerida.

Seda kõike nimetab Võim põllumajanduse toetamiseks. Riigikogu ja valitsus lähtuvad põhimõttest, et varjata ja valetada tuleb vaid pisiasjades, suurte valede valelikkust ei suuda inimesed lihtsalt uskuda. Lii Sammleri ülevaatlik artikkel on muus osas täpne ja informatiivne, aga küsimuses, kas tasuta antud poomisnöör on toetus või ei, seal arvab temagi, et toetus, mis toetus.

Miks aga enesetapuga lepivad põllumehed, see ei ole loogiliselt seletatav. Eriti veel see, miks põllumehed Võimu eeskuju ja meeleheaks on nõus poomisnööri nimetama päästenööriks. Mõistus ei võta, kriiska.

Vello Leito

22.02.2010

 

Rahandusministeerium väidab, et Eesti saab EL-st rohkem raha kui sinna maksame, eelmisel aastal olevat saanud koguni 5 korda rohkem! Aga uurime järele.

Võtke ette 24.01.2010 E24 ja sealt Laura Rausi artikkel: „Eesti sai EL-lt 5 korda rohkem raha, kui sinna maksis“. Artiklist: „Eesti sai rahandusministeeriumi andmetel eelmisel aastal Euroopa Liidult 11,1 miljardit krooni ning maksis selle eelarvesse 2,4 miljardit krooni. /-/ Tänavu saab Eesti välistoetusi 14,5 miljardit krooni.“

Meeldivalt on selles valdkonnas kõik rahanumbrid ausalt ja vabalt statistikast kättesaadavad. Arvutagem välja kui palju on Eesti maksnud aastel 2004-2009 EL eelarves. Makse suurus on 1,05% SKP arvulisest suurusest. Eesti SKP vastavatel aastatel oli jooksvates hindades miljonites kroonides: 151, 175, 207, 245, 239 (prognoositavalt). Arvestades 2004. aasta eest 2/3 mahust, saame Eesti poolt EL kassasse makstud raha kogusummaks 9,71 miljardit krooni.

Aga saime 2009. aasta lõpu seisuga EL eelarvest raha kätte (st et maksti Eestis faktiliselt välja) üksnes 5,8 miljardit. Vaat niimoodi! Ja see number on kõikidele kättesaadavalt nähtav aadressil www.struktuurifondid.ee/?id=13841.

Laura Raus aga väidab, et 2010ndal aastal saab Eesti 12.5 miljardit! Tegelikult ei pruugi palju midagi saada, sest fondide ärakasutamine on täiesti ülejõukäiv EL-poolsete igatsorti kunstlike takistuste ja omafinantseeringu kohustuste tõttu.

Tegeliku kättesaamise kohapealt on huvitav võrdlevalt lugeda poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liikme Annika Uudelepa artiklit: „Euroraha ei vedele riiulil,“ EPL, 25.08.2009. Artiklist: „Käesoleva aasta augusti lõpuks oli välja makstud ligi 3,6 miljardit, kuigi veel aprilli lõpus oli väljamaksete summa alles 1,8 miljardit. 2010. aasta vahetähtaja arvestusse lähevad kirja ka Euroopa Komisjonilt saadud ettemaksed, millega koos on Eestil praegu täidetud 6,4 miljardit, seega ei ole 2010. aasta vahetähtaeg ohus. Küll aga tuleb pingutada järgmiste aastate vahetähtaegade pärast, sest nii suuri ettemakseid komisjonilt enam tulemas ei ole ja arvesse läheb üksnes tegelikult kasutatud raha.“

Sellega on ümbernurga öeldud, et 2010. aastal on kurg katusel 12,5 miljardit, varblane peos aga 6,4-5,8=0,6 miljardit. Pole palju!

Ning ometi kirjutab Laura Raus, et tänavu saab Eesti välistoetusi 14,5 miljardit, miks ometi? Aga sellepärast, et 2010. aasta eelarvesse on ju tõepoolest sisse kirjutatud laekumiseks EL-st 12,5 miljardit!!! Ent see on vaid poliitiline mull, raha välja maksta sellises mahus on füüsiliselt võimatu juba eelpoolmainitud põhjustel!

Seepärast pange siinkohal endile hästi kõrvataha, et alati tuleb hoolega jälgida täpset sõnastust, kas tegemist on väljamakstud rahaga või siis EL-st väljamaksmisele lubatud rahaga! Need on kaks iseasja, sest raha on Suur Peeter riputanud märsiga ühe vähe kõrge naela otsa milleni Väike Peete vaid aeg-ajalt näpuotsaga ulatub.

Kuid arvestada tuleb ju ka ka sellega, et kui palju väljamakstud rahadest läheb eesti kodakondsetele ja kui palju välisfirmadele. Kuna informatsioon ettevõtluskapitali struktuurse jaotuse kohta residentide ja mitteresidentide vahel on järjekordne salastatud valdkond Eestis, siis saab öelda vaid hinnanguliselt, et eestlased saavad igal juhul vähem kui väliskapitalil ettevõtjad.

Selline on tõde täpsuse talutaval tasandil. Juba 2003. aastal prognoosis Eesti pealäbirääkija Alar Streimann, et Eesti saab makstud rahast tagasi suurusjärgus 30-40%. Sedasama väitis tookord ka Eesti Iseseisvuspartei, seda väidame tänagi ja nii see saab ka olema. Peaaegu punktipealselt.

Vello Leito

06.02.2010

587 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>