Vello Leito: Riiklik vale nr 1

Üha sagedamini näeme-kuuleme nukraid, tükati masendavaid teateid võlgnike maksuvõimetusest ja sellega kaasnevast allakäigust. Enamasti saadab neid lugusid moraliseerimine ülemääraste riskide võtmisest. Iseenesest loogiline järeldus, välja arvatud asjaolu, et too riskide võtmine on kunagise lepingu mõlema poole ühisotsus. /-/ Olekski nagu paras koht resümeerida, et juriidiliselt on kõik korras, välja arvatud üks suur küsimärk. Jutt on tollest kinnisvaramulli lõhkemisest ja hinnalangusest. Kas tõesti pole mingit süüd neil, kes ise toda edumulli täis puhusid, hindu üles kütsid? Kas turusituatsiooni hindamine polnudki äririsk? Ja seda ei teinud laenu taotleja, vaid ikka pank, oma rahale täielikku garantiid kinnitades.“

Eeltoodu oli väljavõte Uno Maasikase artiklist: „Riskide võtmisest,“ 16.01.2010 Õhtuleht Onlinest. Valed ei püsi püsti ilma hoidmata, hoidmine ei toimu ilma hoidjateta. Uno Maasikase artikkel on minu kätte sattunud tekstidest kõige sirgjoonelisem ja ühemõttelisem valevankri veeretamine sellel teemal. (NB! Tsitaadis sisaldub artikli temaatiline sõnum täies ulatuses).

Eestis on orienteerivalt 160 000 leibkonda võtnud eluasemelaenu, mille keskmine suurus on 1 miljon krooni. Laenuvõtmine kasvas kiirenevalt kuni 2007. aasta augustikuuni kui „ootamatult“ selgus, et alates 2007.a. I kvartalist on hakanud majanduskasv kiirsti langema, nii et SKP kasv kukkus miinusesse 2008. aasta veebruarikuu alguses. Ühiskond ehmatas: valitsuse poolt taevani kiidetud majandusime oli kustunud, vabalangemine oli alanud. Kõike seda olid prognoosinud ausad ja sõltumatud analüütikud juba vähemalt 2005. aastast alates, kuid valitsusel olid kõrvad kindlalt lukustatud. Laenukoormuse tipphetkel oli eraisikute ja eraehitusfirmade summaarne laenukoormus 270 miljardit, majanduse pidurdamatu languse tingimustes on aga sellise gigalaenu teenindamine võimatu.

Tänaseks on kõik aru saanud, et riik ja rahvas on rööbastelt maha jooksnud. Otsitakse süüdlasi. Uno Maasikas ütleb, et süüdlasi on ainult kaks: pank, mis laenu pakkus ja inimene, kes laenupakkumise vastu võttis. Täpsemalt: kõik uno maasikad väidavad, et inimene otsustas laenata vaid panga laenupakkumise alusel, ehk siis nii, et süüdi on pankade ahnus ja inimeste rumalus. Selline väide kujutab endast kesksel kohal olevat verbaalset maski riiklikule valele nr 1. Tegelikult võeti laenu hoopis veendumusest, et majandus on õieti rööbastele seatud, mis tagab majanduse püsiva edukuse. Seepärast: laenu võeti valitsuse ja Statistikaameti sõnumi alusel ja mitte pankade palvete peale. Kui paljud oleksid võtnud õlgadele 1 miljonilise laenukoorma, kui neile oleks öeldud, et „majandusedu“ püsib püsti vaid laenuaraha najal? Väga vähesed.

Seega: Eesti riiklik vale nr 1 on kogu riigimasina ja Statistikaameti ühine vale eesti rahva vastu, et aastatel 2003-2007 eesti majandus kasvas. Tegelikult ei kasvanud, majanduskasv lakkas juba 2003. aasta lõpus ja seda nimetatud asjaosalised teadsid suurepäraselt. Valitsus teadis, sest Statistikaameti arvandmed näitasid seda. Võimumoolok teadis aga valetas rahvale. Ta sundis ka Statistikaametit valetama/võltsima/moduleerima fakte nii, et valitsus sai selle alusel raporteerida majanduse ülikiirest ja jätkusuutlikust kasvust (vt siinkohal ka joonised nr 1 ja 2 minu artiklist: „Teadmiste kohustuslik miinimum … ,“). Kõik selleks, et inimesed, riik ja rahvas ajada väljapääsmatusse võlalõksu, nii nagu Eurussia impeeriumi loomise kava seda neilt nõudis.

Läheneb majanduslik ja sotsiaalne kaos, eesti rahva riiklusvõime kadumine, omariikluse pöördumatu kustumine veel kõige lähemal ajal kui rahvusliku majanduse kordategemisega kohe ei alustata. Seega veelkord: riigi ja rahva ellujäämiseks on vaid üks tee – rahvuslik majandus jalgadele! Üksnes majanduse kordategemine puhuks tuult purjedesse vaid väliskapitalile ja selle kodumaale.

Mulle on korduvalt ette heidetud, et näen vaid puudusi aga lahendusi ei paku. See väide on vaid osaliselt õige. Olen ka lahendid välja käinud, tõsi, üldistatud tasandil, kuid pikkamööda hakkan andma ka erilahendeid. Lahendite võtmed tulevad siiski aga alles vahetult 2010.a. valimiskampaania ajal. Samas, ega erilahenditest poleks praegu ka palju kasu, sest rahval puudub täpne ettekujutus olukorrast ja asjadest ning nende selgekstegemisele kulub veel palju aega ja vaeva.

Majanduskasvu tegeliku suuruse salastamine on kujukas näide, kuidas vaid üks kuningvale võib hävitada riigi ja rahva. Selle käigus lähebki vaja uno maasikaid, mitte ainult ühte, vaid palju-palju selliseid. Seepärast kui kuulete väidet, et süüdi on rahvas ja pangad, siis teadke, see inimene kuulub uno maasikate kasti, riikliku vale nr 1 teenindajate kasti.

Mõtestage siinkohal hästi lahti näiteks kasvõi see kõige värskem uudis, et suurkorporatsioon Würth on otsustanud kiiresti ja oluliselt oma oma tootmispindasid Tallinnas laiendada rajades oma arvestused majandusplahvatusele pooleteise aasta pärast. Miks just pooleteise aasta pärast? Kas sellepärast, et siis prognoositavalt tuleb Eestis käibele euro? Muidugi, würth’id teavad väga hästi, et euro uputab rahvuslikku majandust ja puhub purjedesse väliskapitalile. Võrdle siinkohal praeguseid sündmusi Kreekas, mis statistikavõltsingute abil eurostus, ent nüüd selg ees tahab tagauksest välja pääseda, sest väliskapital pressib eesuksest sisse rind ees. Eestis aga algaks lausa ülevõtmispidu.

Vello Leito

24.01.2010

4,407 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>