Kivisildnik: Anonüümsete kommentaarideta pole elu

Head kliimasoojenemisest kantud neljapäeva õhtupoolikut teile, kallis laulu- ja kommentaarirahvas. Kommentaatoritel on rasked päevad, võiks liialdamata öelda, et viimnepäev on käes. Mida ei suutnud praamimogul Leedole soodne kohtuasi, selle tegid ära vennad Lehmanid – majanduskriis tappis anonüümse netikommentaatori.

Kole lugu jah, ma nii väga lootsin näha seda päeva, mil kogu Eesti rahvas koguneb laulukaare alla, istub maha sööma, avab nagu üks mees läpaka, lööb lahti Päevalehe seltskonnalisa ja kukub kooris kommenteerima.

Kas pole see ülev pilt, sajad tuhanded rahvariides ja mustades peakottides, seega täiesti anonüümsed kommentaatorid mõuravad nii, et luust ja lihast käib läbi. Südamest tulev üldrahvalik soov – söö s….a värdjas – kõlaks üle niitude ja orgude. Dirigeerib Laine Jänes isiklikult – võimas. Ülimalt võimas ja püha ja Eesti asi pealegi.

See päev tundus olevat juba käeulatuses, ma olin kindel, et pühalik, kõva ja selge häälega laulukaare all kommenteerimine saabub juba kümne aasta pärast. Aga võta näpust, majandusraskustes rähklevad ja välismaa omanikele kuuluvad päevalehed otsustasid Eesti rahva hääle summutada.

Päevaleht rakendas leebed meetmed, eks ole, kommenteeri kui tahad, aga selleks pead ennast ID-kaardiga sisse logima. See on ju absurdne, see on sama, mis lubada tappa ja põletada, aga ainult siis, kui enne politseile passi näitad. Nii need asjad ikka ei käi, anonüümsus on kommenteerimise juures põhiline, kirjaoskus pole aga üldse oluline – see tagab demokraatliku sõnavabaduse.

Mina olen üks nendest paljudest, kes saab lugeda ainult anonüümseid autoreid. Prosaist Kivirähku ja luuletaja fsi ma lugeda ei saa, sest nad pole anonüümsed, seega pole minu jaoks piisavalt demokraatlikud ega küllalt vaba sõnaga. Ma loen selle asemel ELU24 kommentaare, salvestasin targu mustade päevade jaoks miljon lollimat kommi.

ELU24 anonüümsed kommentaarid on väärtuslikud eelkõige selle pärast, et ma ei tea, kes kommenteerib, ei tunne kedagi, keda kommenteeritakse ega saa ka aru, mida seal üldse kommenteerida on.

Selline on minu arusaamine inimõigustest, eelkõige demokraatlikust sõnavabadusest. Ilma ELU24 kommideta pole mingit elu, Marsil ja Jupiteril ei ole ELU24, see on teaduslik fakt.

Elektroonilise Postimehe täisversiooni aga paraku ei saa kommenteerida, sest see tuleb enne ära osta, ostmine ja kommenteerimine on aga täiesti erinevad asjad. Kommenteerimisõiguse ostmine on sama ebademokraatlik, kui maksta raha hariduse, kultuuri, meditsiini, õiglase kohtuotsuse või sotsiaalabi eest.

Ma kasutan siinkohal võimalust ja vaidlen vastu väga austatud Marju Lauristinile, kes väidab, et lollusi ei saa rahvusringhäälingu seadusesse sisse kirjutada. Otse vastupidi, lollused on avalik-õigusliku ringhäälingu mõte, sisu ja eesmärk. Kui me lollusi seadussesse ei kirjuta, siis kaob ETV kanalitelt sport ja Vikerraadiost penskarite soovisaade.

Siis ei saa ju enam valitsusparteide valesid edastada, pensionisambaid müüa, väärtpaberipettusi populariseerida ega perverte mahitada. Ilma lolluseta pole see enam meedia vaid kurat teab mis.

Tark meedia on Sirp, Vikerkaar ja Akadeemia – seda jura tahate lugeda või?! Tunnen siinkohal mõlemale Sirbi lugejale kogu südamest kaasa.

Ma ütlen üht, käed eemale kommentaaridest! Kommentaarid on sama populaarsed, kui presidendi joomingu teleülekanne või Võsa Petsi aastavahetuse gala. Te ei usu, jah, aga ma panen teid uskuma. Juure ja Kivirähu kommentaare eurolaulu nätskele ülekandele kuulab kolmsada tuhat inimest ja see on inimkonna parim osa. Mäletate – juut, pede, Paadam, neeger, juut, pede, Paadam, neeger… Väga hea kommentaar – kui oleks anonüümne, siis oleks täiuslik. Aga siis jumalad vihastaksid ja lööksid Paadami välguga maha.

Liiga täiuslik ei tohi inimese tehtud kommentaar olla, selles küsimuses olen ma vanade hiinlastega ühte meelt. Selge, et kogu avalik-õiguslik meedia ei tohiks olla 100% loll ja nõme. Aga ikkagi, seadusesse on vaja sisse kirjutada nii dementsus, debiilsus kui kretinism.

See on meie kõigi huvides, sest tarku on mõni üksik, aga lollide arv on lõpmatu. Ei ole nii nagu väidab Kaarel Tarand Sirbi toimetuse soojast toast, mida kütab ja koristab proletariaat. Kommentaatorid ei ole kõik vandenõuteoreetikud, sest ajalugu näitab, et vandenõuteoreetikud ei ole üldse olemas.

Toon konkreetse näite. Võtame lihtsa asja, seagripi pandeemia, mis läks meile maksma nii ja nii palju miljoneid ja nii ja nii palju miljardeid närvirakke. Küll uluti hüsteeriliselt nii avalik-õiguslikus meedias kui ärilistes pasa puhumise ettevõtetes. Küll on kole pandeemia, kohe tapab kõik ära, ämma tapab sul ära ja puha. Tundus, et järjekordne vandenõuteooria.

Nüüd aga loeme minut.ee-st et Euroopa Nõukogu võttis pandeemiate võltsimise uurimise alla. Osundan: “25 kuni 29 jaanuarini toimuva Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee põhiteemaks saab olema “Faked pandemics: a threat to health”. Nõupidamine toimub suletud uste taga ja vaibale kutsutakse nii WHO kui ka farmaatsiatööstuse esindajad, et välja selgitada, mis siis õigupoolest toimus.” Tsitaadi lõpp.

Ühesõnaga pole vandenõuteoreetikuid, on lihtsalt eurobürokraadid, kes püüavad meid mürgisegajate omavoli, müüdavate ametnike ja värdjasmeedia eest kaitsta. Positiivne programm järgmine, valige mind presidendiks ja ma luban, et hakkan tarkade ja tüütute aastavahetusekõnede asemel anonüümseid komme kirjutama. President ikka kuidagi saab, mis president ta muidu oleks.

Sven Sildnik

21.01.2010

Esmaavaldatud ERR-s

973 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>