Kivisildnik: Püha perekond tuleb päästa

Me elame ühiskonnas, kus pole ideid ega väärtusi, vaid ainult eeskujud. Nii nagu suured riigid ees, nii väike taga, nii nagu rikkad ja ilusad ees, nii vaene, rumal ja hall mass järel. Äsja läks üks üheksateistaastane nooruk Rambo, Ritsard Lõvisüdame ja Ivan Orava jälgedes Afgaanimaale pühasse sõtta ja sai armetul kombel otsa. Eks ta ole.

Õnneks on püss kallis ja püssilaskmine keeruline kunst, tulistamine on vähestele jõukohane, seega mingu või kõik Eesti militaristid hutude ja tutside usulisi eriarvamusi klaarima ning surgu džunglis maha – inimkonnale on see suhteliselt väike kaotus. Hoopis kurvem on aga lugu siis, kui suur eeskuju hakkab lammutama ühiskonna aluseid.

Erinevalt tavarelvastusest on aga abieluvarustus tasuta ja selle kasutamiseks pole ülemäära palju mõistust vaja. Abielu on laiatarbeinstitutsioon, eeldatavasti igaühele jõukohane ja koguni soovitatav, ole sa siis suguhälvik või tavatrukkija. Paraku annab koorekiht meile abielu asjus halba eeskuju

Kahju veel raske hinnata

Kõik need ilmatüdrukud ja riigivargad muudkui lahutavad, võtavad nooremaid ja nooremaid naisi või elavad üldse poisikestega kokku. Pole hullu, kui bändimehed ja seebinäitlejad lahutavad, see käib vaatemängu juurde. Kui aga esimese suurusjärgu poliitikud voodinurga puhtaks löövad, siis mõjutab see otseselt väga paljude abielude käiku.

Savisaare isakuju on üks populaarsemaid meie niivõrd-kuivõrd-vabariigis, õnnetuseks on Edgar eeskujuliku pereisana sõna otseses mõttes läbi kukkunud. Ka kõige suurem meie hulgast äpardus, ka tema ise. Ühesõnaga, Edgari ja Vilja lahutus on katastroof, raskeim kaotus, mis meie väikest paljukannatanud rahvast pärast Estonia uppumist tabanud o

Hetkel on veel raske hinnata kahju, mida see kataklüsm vältimatult kaasa toob, aga kindel on see, et meie ühiskond saab läbi raputatud kuni alusmüürini välja. Väljasuremine saab ennenägematu hoo, patuelu elamine muutub vilkamaks kui kunagi enne ja nii edasi ja üleüldse.

Abielunaistele saadab see lahutus ühemõttelise sõnumi: mehi ei tohi usaldada, isegi siis, kui nad on süütu imikunäoga ja auväärsesse ikka jõudnud, kuidagi rabelevad nad ikka abieluköidikutest välja. Taolise sõnumi saanud abielunaised hakkavad lootusetusest indlema, ööklubidest õnne otsima ja pesumüüjaid kõiksuguste võimatute nõudmistega terroriseerima.

Abielumeestele saadab püha perekonna lahutus sõnumi sellest, et ammu oli aeg. Kui juba Edgar lahutas, mida mina siis enam ootan, tema on nupumees, oskab elada, siin pole enam midagi arutada, paberid sisse ja eidele molli. Need vähesed eesti abielud, mis meeltesegaduse hoos lahutamata jäänud, on nüüd sama hästi kui lähiajalugu.

Noored ja vallalised, kellel niigi raske kriisi- ja jooksuajal peret pidama hakata, löövad pikemalt aru pidamata käega. Kui see käib üle jõu edukatele, tarkadele, rikastele, ühesõnaga eliidile, siis pole meil, lihtsurelikel, põhjust üritama hakatagi. Ühiskonnas, kus on määravaks ülaltpoolt antud eeskujud, on perekond Savisaare lahutus peaaegu maailma lõpp.

Mida me saame teha?

Päästma me seda abielu ei hakka, kord juba usalduse kaotanud kooselu ei sobi laiadele hulkadele järgimiseks – tekitab ainult segadust ja ebakindlust. Mis läind, see läind, Edgarile tuleb leida uus ja parem naine. Ise ta kõige parem naisküsimuse ekspert ei ole, ta vajab abi.

Me peame sekkuma, meie kõik, see on elu ja surma küsimus. Rahva püsimajäämise küsimus. Abielu, mis puudutab meist igaüht ja kogu ühiskonna stabiilsust, ei saa jätta kosjamooride ja pimedate tungide otsustada. Siin ei aita ka missivalimised ega eurolauluvõistlus. Vastutus on liiga suur.

Pädev komisjon aitab alati

Kiiremas korras tuleb kutsuda kokku komisjon, igas mõttes pädev eksperdigrupp, kelle koosseisu kuuluksid arstid, gigolod, sotsioloogid ja muud punaprofessorid, selgeltnägijad ning kõigi maakondade, survegruppide, suurfirmade ning mõjuvõimsate välisriikide esindajad.

On saanud kombeks, et üldrahvalike suurprojektide läbiviimine usaldatakse kaitseministeeriumile ning eksperdigruppi juhib peapiiskop Põder isiklikult, nii tegime me endale suure ilusa ristisamba ja küllap saame ka Edgari kosjaviinad joodud. Et vältida võimalikke äpardusi, kaasame mõne viisakama välimusega mõttetalguaktivisti.

Mina esitan kõrgele komisjonile oma poolt Edgari abikaasa kandidaadiks Lagle Pareki – väga ilus, kristlane ja vist ka nunn, seega mitte mingi leht-saba, teenekas poliitik ja ühtlasi märter. On isamaa pärast vangis istunud, võib vabalt ka Edgari pattude eest kinni minna. Pole probleemi.

Ajad on praegu rasked, nii üht kui ka teist poliitikut väntsutatakse kohtu vahet, riigireetmise süüdistus ei hakka reformierakondlastele külge, see on fakt, aga teiste suhtes ei või nii kindel olla. Parem igaks juhuks Parekiga ühte heita, iial ei või teada. Muidugi võib olla ka paremaid kandidaate isamaa ema kohale, pole peapiiskop, sajaprotsendilist garantiid ei julge anda.

Sven Sildnik

Esmaavaldatud 17.12.2009 Õhtuleht Onlines

463 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>